{"id":88481,"date":"2026-01-19T11:03:11","date_gmt":"2026-01-19T11:03:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88481\/"},"modified":"2026-01-19T11:03:11","modified_gmt":"2026-01-19T11:03:11","slug":"kogu-euroopast-on-leitud-salaparaseid-laburinte-kes-neid-ehitas-ja-milleks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88481\/","title":{"rendered":"Kogu Euroopast on leitud salap\u00e4raseid lab\u00fcrinte. Kes neid ehitas ja milleks?"},"content":{"rendered":"<p>Teada on ligi 2000 sellist tunnelit, millest enamik p\u00e4rineb t\u00f5en\u00e4oliselt 10.\u201313. sajandist, ehkki m\u00f5ned teadlased pakuvad veelgi varasemat aega. Tunnelite otstarve on t\u00e4nini m\u00f5istatus: oletatakse, et need v\u00f5isid olla peidupaigad, mingite rituaalidega seotud paigad, vanglad, talvised elupaigad v\u00f5i varakambri t\u00fc\u00fcpi ehitised. M\u00f5ned uurijad arvavad, et erd\u0161tallid rajati misjon\u00e4ride poolt religioosseks otstarbeks, samas kui rahvap\u00e4rimus ja m\u00fcstilisemad teooriad on omistanud nende ehitamise gnoomidele.<\/p>\n<p>Nende avastamise ajalugu ulatub v\u00e4hemalt 19. sajandi keskpaika, mil Austria vaimulik Lambert Karner kuulis kohalikelt jutte maap\u00f5ues peituvatest k\u00e4ikudest ja asus neid s\u00fcstemaatiliselt uurima. Ta dokumenteeris enam kui 400 tunnelit, liikudes neis k\u00fc\u00fcnlavalgel roomates, ning kirjeldas neid kui \u201emadalaid ja k\u00f5veraid k\u00e4ike, kuhu inimene mahub vaid end ussina k\u00e4ikudest l\u00e4bi surudes\u201c. Hiljem, 20. ja 21. sajandil, on sarnaseid tunneleid leitud juhuslikult ehitus- v\u00f5i p\u00f5llut\u00f6\u00f6de k\u00e4igus, n\u00e4iteks siis, kui Saksamaal Glonni k\u00fclas vajus karjamaal pinnasest l\u00e4bi lehm. T\u00e4naseks on Euroopa eri paigus teada ligikaudu 2000 erd\u0161talli, kuid valdav osa neist on halvasti kaardistatud v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4smatud. <\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/f615f114-31aa-403e-890d-9808e1147199.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Erd\u0161talle on v\u00e4he uuritud.\"\/><\/p>\n<p>Kaasaegsed arheoloogid, nagu Josef Weichenberger Austriast, on p\u00fc\u00fcdnud j\u00e4ljendada nende kaevamist, et m\u00f5ista t\u00f6\u00f6mahtu ja otstarvet, kuid tunnelite algne funktsioon on endiselt saladus. Paljud k\u00e4igud on t\u00e4naseks h\u00e4vinud v\u00f5i asuvad eramaadel. Kitsus, hapnikupuudus ja varinguoht muudavad nende uurimise keeruliseks ning sageli vajatakse laskumiseks eriluba.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120430298\/kogu-euroopast-on-leitud-salaparaseid-laburinte-kes-neid-ehitas-ja-milleks\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120430298\/kogu-euroopast-on-leitud-salaparaseid-laburinte-kes-neid-ehitas-ja-milleks\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (12)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teada on ligi 2000 sellist tunnelit, millest enamik p\u00e4rineb t\u00f5en\u00e4oliselt 10.\u201313. sajandist, ehkki m\u00f5ned teadlased pakuvad veelgi varasemat&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88482,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[2016,26,27,12810,37,33,35,34,36,31,32,21,287,28,29,95,19,25,280,371,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-88481","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-autod","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-digiuudised","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kosmos","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-teadus","27":"tag-tehnika","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115921433660311329","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88481","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88481"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88481\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88481"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88481"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88481"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}