Kuigi Tartu teadlaste arendatud biokile p\u00fc\u00fcab reoveest kinni nii s\u00fcdamerohud kui ka antidepressandid, valmistab rohkem muret p\u00f5llumajandus, kust ravimij\u00e4\u00e4gid j\u00f5uavad keskkonda v\u00f5rdlemisi takistamatult.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli keemia instituudi teadur Ivar Zekker otsib igap\u00e4evaselt lahendusi, kuidas bakterite abiga saasteaineid reoveest k\u00e4tte saada. Kui inimeste tarbitavad ravimid j\u00f5uavad kanalisatsiooni kaudu puhastusjaamadesse, siis pool reostusest, mis tekib veterinaarias ja p\u00f5llumajanduses, j\u00e4\u00e4b Zekkeri s\u00f5nul veek\u00e4itlejate haardeulatusest suuresti v\u00e4lja.<\/p>\n
N\u00e4iteks kasutatakse loomi ravides palju ivermektiini ja emamektiini. Kuna nende ainete k\u00e4itlemisele pole rangeid reegleid kehtestatud, v\u00f5idakse laotada need koos s\u00f5nnikuga otse p\u00f5llule. “Kui see j\u00f5uab p\u00f5llule, v\u00f5ib seal t\u00f5esti hakata toimuma horisontaalne geenivahetus v\u00f5i geenisiire,” selgitas Zekker saates “Labor”.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et resistentsusgeenid v\u00f5ivad hakata edasi kanduma teist liiki bakteritele ja viirustele, misjuhul on nende tekitatavaid haigusi tulevikus raskem ravida. P\u00f5llumajandusreostust tagantj\u00e4rele kinni p\u00fc\u00fcda on aga keeruline. Teadur r\u00f5hutas seet\u00f5ttu ennetuse t\u00e4htsust: s\u00f5nnikut tuleks enne p\u00f5llule viimist kompostida. “Kui n\u00e4dala jooksul saavutatakse temperatuur 60 kraadi v\u00f5i rohkem, toimub steriliseerumine,” selgitas Zekker.<\/p>\n
Iidsed bakterid<\/p>\n
Kui p\u00f5llumajanduses h\u00e4id lahendusi peale ennetuse veel pole, siis reoveepuhastuses on teadlased astunud sammu edasi. Ivar Zekkeri t\u00f6\u00f6r\u00fchm on katsetanud s\u00fcsteemi, kus reovett puhastab spetsiaalne biokile. Selles kiles teevad omavahel koost\u00f6\u00f6d erinevad mikroorganismid.<\/p>\n
P\u00f5hirolli m\u00e4ngivad anammoks-bakterid ehk anaeroobset ammooniumi oks\u00fcdeerivad bakterid, mis on elanud merep\u00f5hjasetetes juba miljoneid aastaid. Heterotroofsed bakterid lagundavad ravimid \u00fches etapis \u00e4ra ja j\u00e4rgmises etapis annavad autotroofid neile viimase l\u00f6\u00f6gi. Bakterid ei v\u00f5ta k\u00f5iki aineid enda sisse, vaid p\u00fc\u00fcavad osa neist kinni ehk adsorbeerivad need oma kesta pinnale.<\/p>\n
Erinevalt praegu levinud aktiivmudapuhastitest, mis on muutustele vastuv\u00f5tlikud ja v\u00f5ivad kergesti rivist v\u00e4lja minna, on biokile vastupidavam. “P\u00fc\u00fcamegi biofilmis\u00fcsteemi turule tuua, sest see on stabiilsem. Meie reaktor on suutnud toimetada rohkem kui 540 p\u00e4eva, ilma et esineks suuri langusi,” kinnitas Zekker.<\/p>\n
Teadlased leidsid ka viisi, kuidas bakterite t\u00f6\u00f6v\u00f5imet m\u00e4rgatavalt t\u00f5sta. Protsessi h\u00fcdrasiini lisades tekkis keskkond, mis oli bakteritele rohkem meeltm\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Tulemused olid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. H\u00fcdrasiini toimel suurenes mitmete ravimite eemaldamine varasemalt 58 protsendilt 84 protsendile. Eriti h\u00e4sti suudab s\u00fcsteem kinni p\u00fc\u00fcda s\u00fcdame-veresoonkonna ravimeid, n\u00e4iteks beetablokaatoreid. Atenolooli eemaldamisel saavutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm 99-protsendilise efektiivsuse.<\/p>\n
Samuti lagunesid h\u00e4sti antidepressandid. “Tsitalopraami ja venlafaksiini eemaldamise efektiivsus oli kuni 80 protsenti,” t\u00f5i Zekker v\u00e4lja. See on oluline edasiminek, sest varasemalt ei ole teistes puhastusseadmetes nii h\u00e4id tulemusi saadud.<\/p>\n
Imerohi ei aita k\u00f5ige vastu<\/p>\n
Hoolimata edust on bioloogilisel puhastusel omad piirid. M\u00f5ned ained on sedav\u00f5rd p\u00fcsivad, et bakterid neist jagu ei saa. \u00dcks selline on laialdaselt kasutatav valuvaigisti diklofenak, mille eemaldamine veepuhastusjaamades on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n
“Kui aine on bakteriaalselt lagundamatu, siis ei olegi p\u00e4\u00e4su \u2013 tuleb kasutada teisi tehnoloogiaid,” nentis Zekker. Siinkohal tulevad appi f\u00fc\u00fcsikud. Need ravimid, mis biokilesse pidama ei j\u00e4\u00e4, saadetakse j\u00e4relk\u00e4itlusesse, kus kasutatakse n\u00e4iteks plasmat v\u00f5i osoonimist. Need on aga tunduvalt kallimad lahendused.<\/p>\n
Maailmas tervikuna on biokilega t\u00f6\u00f6tavaid puhastusjaamu praegu veel v\u00e4he, vaid m\u00f5nisada. V\u00f5rdlusena on juba ainu\u00fcksi Eestis kokku 800 veepuhastusjaama. Uus tehnoloogia annab Zekkeri s\u00f5nul lootust, et kui v\u00e4hemalt inimtekkelist reostust tulevikus paremini ohjata suudetakse, oleks veekogud puhtamad nii liigsest l\u00e4mmastikust kui ka ohtlikest ravimij\u00e4\u00e4kidest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi Tartu teadlaste arendatud biokile p\u00fc\u00fcab reoveest kinni nii s\u00fcdamerohud kui ka antidepressandid, valmistab rohkem muret p\u00f5llumajandus, kust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88552,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[43606,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,43605,28,29,19,43607,25,40047,23,24,22,20,30],"class_list":["post-88551","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-biokile","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ivar-zekker","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pollumajandusreostus","tag-populaarseimad-lood","tag-reovesi","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115921787504920955","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88551"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88551\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}