{"id":88614,"date":"2026-01-19T13:46:09","date_gmt":"2026-01-19T13:46:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88614\/"},"modified":"2026-01-19T13:46:09","modified_gmt":"2026-01-19T13:46:09","slug":"mall-nukke-filmid-olid-meie-polvkonna-pogenemistoad-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88614\/","title":{"rendered":"Mall Nukke: filmid olid meie p\u00f5lvkonna p\u00f5genemistoad | Kunst"},"content":{"rendered":"

Aasta l\u00f5pus galeriis Artrovert n\u00e4ituse “Mineviku avatarid” avanud maalikunstnik Mall Nukke r\u00e4\u00e4kis saates “Kunstiministeerium”, et proovis filmiklassikat uue nurga alt n\u00e4itava n\u00e4itusega lahti m\u00f5testada eestlase olemust.<\/p>\n

V\u00e4rske maaliseeria on ammutanud ainest kolmest eesti kultusfilmist \u2013 “Kevade”, “Viimne reliikvia” ja “Hukkunud alpinisti hotell” \u2013, mis k\u00f5ik iseloomustavad kunstniku s\u00f5nul eestlase olemust.<\/p>\n

“Tegelikult need pildikesed filmidest on m\u00e4rks\u00f5nad minu ja kogu meie p\u00f5lvkonna taustast. Oleme v\u00e4ga huvitav p\u00f5lvkond need, kes 90ndatel tulid. Istume kahe tooli peal. \u00dcks on n\u00f5ukogude aeg, lapsep\u00f5lv, ja teine on Eesti vabariik. T\u00e4nu sellele v\u00f5ime neid olukordi kahelt poolt vaadata. Muidugi ma ei igatse taga n\u00f5ukogude korda, aga need filmid olid tollal meie p\u00f5lvkonnale p\u00f5genemistoad. Ja \u00fcldse kinos k\u00e4imine,” selgitas Nukke.<\/p>\n

“Kinos ei tohtinud ei s\u00fc\u00fca ega juua. M\u00f5ne filmi j\u00e4rjekord oli peaaegu p\u00e4evapikkune. Minul oli lapsep\u00f5lves see \u00f5nn, et minu vanaema oli S\u00f5pruse kino piletikontrol\u00f6r. Parim lapsehoid oli see, et ma sain kinno minna ja m\u00f5nda seanssi vaatasin ikka kolm-neli korda j\u00e4rjest,” lisas ta.<\/p>\n

Mall Nukke maalide n\u00e4itus “Mineviku avatarid” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Ma leidsin nende filmikaadritele paralleele v\u00f5i mingisugust taustam\u00e4ngu, ma p\u00e4ris \u00fcks \u00fchele ei tahtnud neid kujutada. Seal taga on mingisugune taustasumin ja lisasin muidugi v\u00e4rvipritsmeid ja muud. Kui v\u00f5tta nende kaadrite sisu, siis kohati olid need isegi v\u00e4givaldsed. Sisaldasid varjatud v\u00e4givalda. Head naised olid alati t\u00e4iesti vesiblondid, sest tollal oli ilus naine noor ja vesiblond. Leidsin selliseid sotsiaalseid figuure,” r\u00e4\u00e4kis Nukke.<\/p>\n

Kunstnik t\u00f5i v\u00e4lja, et peategelasi eriti tema teostelt ei leia. “Isegi “Hukkunud alpinisti hotelli” puhul ei ole inspektor Glebsky peategelane, seal on peategelane hoopis midagi muud. Mulle meeldis just neid k\u00f5rvaltegelasi j\u00e4lgida. N\u00e4iteks kevade puhul oli Imelik minu jaoks \u00fcks v\u00e4ga imelik t\u00fc\u00fcp, kelle ma oma maalidesse sisse v\u00f5tsin. Muidugi ka Toots, kes oli meie m\u00f5istes v\u00f5\u00f5rkeha \u00fchiskonnas, teistsuguse temperamendiga. Ei k\u00e4itunud nii nagu \u00fcks \u00f5ige eestlane, nagu Arno Tali.”<\/p>\n

Mall Nukke maalide n\u00e4itus “Mineviku avatarid” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Nukke naeris, et n\u00e4ituse sees on paras tulnukafilosoofia. “Ega ma ei idealiseerinud seda mineviku. Ja kui vaadata “Mineviku avataride” CD-kujulist ratast, siis kaks neist figuuri on seal peal ju tulnukad ja kaks on inimesed. Ma valisingi meelega tulnukad ja inimesed vaheldumisi. \u00dcritasin enda jaoks mitte ainult kujutada, vaid ka lahti m\u00f5testada eestlase olemuslikust. Milline see eestlane siis on?”<\/p>\n

“K\u00f5igepealt Lible pilt, kaamos, siis on p\u00f6\u00f6rane pidu, siis vaikne v\u00f5i avatud agressioon, siis l\u00f5pmatu vabaduse tunne ja samas m\u00fcstifitseerimine. Eestile on h\u00e4sti omane esoteeriline olemus. Proovisin siit ja sealt noppeid v\u00e4lja tuua,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta l\u00f5pus galeriis Artrovert n\u00e4ituse “Mineviku avatarid” avanud maalikunstnik Mall Nukke r\u00e4\u00e4kis saates “Kunstiministeerium”, et proovis filmiklassikat uue…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88615,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,29882,34887,140,34888],"class_list":{"0":"post-88614","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kunstiministeerium","15":"tag-mall-nukke","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-mineviku-avatarid"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115922074586142625","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88614"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88614\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}