{"id":8872,"date":"2025-10-01T09:08:09","date_gmt":"2025-10-01T09:08:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8872\/"},"modified":"2025-10-01T09:08:09","modified_gmt":"2025-10-01T09:08:09","slug":"uuring-rasva-asukoht-kehas-maarab-selle-moju-ajule-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8872\/","title":{"rendered":"Uuring: rasva asukoht kehas m\u00e4\u00e4rab selle m\u00f5ju ajule | Tervis"},"content":{"rendered":"

Hiljutine ligi 18 000 inimest h\u00f5lmanud uuring<\/a> n\u00e4itab, et keha eri osades paiknev liigne rasv avaldab ajule erinevat m\u00f5ju. Kuigi sarnaseid laiaulatuslikke uuringuid Eestis veel tehtud pole, pakuksid siinsed andmekogud teema edasiseks uurimiseks ainulaadseid v\u00f5imalusi.<\/p>\n

Meie ajutegevus ja tervis s\u00f5ltub sellest, mis toimub mujal kehas. Uus uuring n\u00e4itas n\u00fc\u00fcd, et rasva asukoht kehas m\u00e4\u00e4rab selle m\u00f5ju aju struktuurile ja tervisele. Seni on rasva tervisekahjude uurimisel keskendutud peamiselt k\u00f5hupiirkonnale, kus liigne rasv seostub halva kognitiivse v\u00f5imekuse ja s\u00fcdamehaigustega. Teistes kehapiirkondades olevat rasva on uuritud v\u00e4he ja v\u00e4heste osalejatega, kirjutab Tallinna \u00dclikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo.<\/p>\n

Hong Kongi Pol\u00fctehnika\u00fclikooli teadlane Anqi Qiu anal\u00fc\u00fcsis kolleegidega, kuidas m\u00f5jutab aju neljas kehapiirkonnas \u2013 k\u00e4sivartel, jalgadel, kerel ja siseelundite \u00fcmbruses \u2013 paiknev rasv. Uurijad kogusid \u00fcle 18 000 t\u00e4iskasvanu kehakoostise ja aju piltdiagnostika andmed Suurbritannia biopanga projektist. Uuringusse kaasati pigem vanemaealisi, uuritavate keskmine vanus oli 62 aastat.<\/p>\n

K\u00f5hurasvast suurim kahju<\/p>\n

Vanuse ja muude teguritega arvestades leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et igas piirkonnas olev liigne rasv tekitas ajus erinevaid muutusi. K\u00e4sivarre ja kere liigne rasv seostus sensomotoorse koore \u00f5henemisega \u2013 see aju osa vastutab liikumise eest. K\u00e4erasvaga seostus ka v\u00e4iksem hipokampuse maht. Ajuosa vastutab muu hulgas m\u00e4lu eest ja on \u00fcks esimesi piirkondi, mida Alzheimeri t\u00f5bi kahjustab.<\/p>\n

Jalgade liigne rasv seostus v\u00e4henenud \u00fchenduvusega aju limbilises s\u00fcsteemis, mis reguleerib emotsioone ja premeerimist. Teadlased arvavad, et selle taga on alakehast rasva eemaldav leptiin \u2013 n\u00e4ljahormoon, mille k\u00f5rgem tase v\u00e4hendab limbilise s\u00fcsteemi \u00fchenduvust.<\/p>\n

Tugevaim seos oli siseelundite \u00fcmbruse ehk vistseraalse rasva ja muutunud ajufunktsiooni vahel. See oli ainus rasvaliik, mis ei aidanud s\u00e4ilitada valgeainet \u2013 kudet, mis edastab signaale aju eri piirkondade vahel. Selle asemel seostus see valgeaine kahjustusega, mis on Alzheimeri t\u00f5ve tunnusjoon. Vistseraalrasv toodab rohkem p\u00f5letikumolekule kui mujal asuv rasv, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustavat p\u00f5letikku ka ajus.<\/p>\n

Rutgersi \u00fclikooli teadlane Michal Schnaider Beeri m\u00e4rkis, et k\u00e4erasva m\u00f5ju oli \u00fcllatav \u2013 see seostus nii kaitsva kui kahjuliku toimega.<\/p>\n

Samas v\u00f5imaldas uuringu \u00fclesehitus n\u00e4ha ainult seoseid, mitte nende p\u00f5hjuslikkust. V\u00f5imalik, et m\u00f5ned aju muutused m\u00f5jutavad hoopis rasva jaotumist kehas. Tulemused r\u00f5hutavad, et erinevatel rasvat\u00fc\u00fcpidel on erinev m\u00f5ju. See v\u00f5iks t\u00e4hendada, et spetsiaalselt k\u00f5hurasva v\u00e4hendamisele suunatud ravimeetodid m\u00f5jutavad aju tervist rohkem kui \u00fcldised kaalulangusprogrammid.<\/p>\n

Eesti v\u00f5imalused<\/p>\n

Eestis pole suuremahulisi populatsioonip\u00f5hiseid uuringuid, mis uuriksid s\u00fcstemaatiliselt keharasva paiknemise seoseid aju struktuuri ja kognitiivsete funktsioonidega, kasutades t\u00e4nap\u00e4evaseid meetodeid nagu magnetresonantstomograafia (MRT), seni l\u00e4bi viidud.<\/p>\n

Kuna rahvusvahelised uuringud on n\u00e4idanud aga selgeid seoseid, oleks kohalike uuringute l\u00e4biviimine oluline. Rasvumise levimus on viimastel aastak\u00fcmnetel ka Eestis kasvanud. Kohalikud tulemused aitaksid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada Eesti elanikkonnale sobivaid ennetusprogramme.<\/p>\n

Eesti ainulaadne positsioon geenivaramu ja e-tervise s\u00fcsteemide t\u00f5ttu v\u00f5imaldaks mitmeid uudseid uurimissuundi, mida pole seni maailmas tehtud. Eelk\u00f5ige saaks \u00fchendada enam kui 200 000 inimese geneetilised andmed, kehakoostise n\u00e4itajad ja aju skaneeringud pikaajalise j\u00e4lgimisega. Selline andmestik aitaks tuvastada geneetilisi riskir\u00fchmi ja t\u00f5estada p\u00f5hjuslikke seoseid, mida \u00fckski teine riik sarnases mahus teha ei suuda.<\/p>\n

Lisaks annaks see v\u00f5imaluse anal\u00fc\u00fcsida spetsiifiliselt P\u00f5hjamaade erip\u00e4rade, n\u00e4iteks D-vitamiini puuduse, v\u00e4hese p\u00e4ikesevalguse ja siinsete toitumismustrite, m\u00f5ju ajutervisele, et luua t\u00f5husaid kohalikke ennetusstrateegiaid.<\/p>\n

Veelgi enam, erinevate riiklike registrite, nagu laborianal\u00fc\u00fcside, retseptide ja kehakoostise andmete s\u00fcvaintegratsioon aju-uuringutega looks t\u00e4iesti uusi v\u00f5imalusi t\u00e4ppismeditsiinis. See aitaks m\u00f5ista, millised n\u00e4itajad ennustavad ajukahjustust ja millised ravimid selle eest kaitsta v\u00f5iksid. Samuti avaneks v\u00f5imalus uurida p\u00f5hjalikumalt soolestiku, rasvkoe ja aju omavahelist telge, kombineerides mikrobioomi ja ainevahetuse andmeid, et selgitada mehhanisme, kuidas keharasv aju m\u00f5jutab.<\/p>\n

Selliste uuringute peamine eesm\u00e4rk on dementsuse ennetamine, mis on vananeva rahvastiku \u00fcks suurimaid tervishoiualaseid v\u00e4ljakutseid. Ennetustegevus on hinnanguliselt 10 kuni 100 korda odavam kui hilisem ravi.<\/p>\n

Anqi Qiu ja tema kolleegide uuring ilmus ajakirjas Nature Mental Health<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljutine ligi 18 000 inimest h\u00f5lmanud uuring n\u00e4itab, et keha eri osades paiknev liigne rasv avaldab ajule erinevat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8873,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[6601,6604,131,130,37,33,35,34,36,6606,6603,6607,6602,6605],"class_list":{"0":"post-8872","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aju","9":"tag-alzheimeri-tovi","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kasivarre-rasv","18":"tag-kohurasv","19":"tag-poletikumolekulid","20":"tag-rasvumine","21":"tag-vistseraalne-rasv"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8872"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8872\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}