Riigikohus leidis esmasp\u00e4evases otsuses, et keskkonnaameti tegevus kevadise pesitsusrahu j\u00f5ustamisel oli p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5igustatud. Linnurikkas metsas tuleb pesitsusajal lindude kohalolekut eeldada ja selleks ei pea ametnikud k\u00e4ima metsades pesi \u00fcle lugemas ja linnulaulu kuulamas. Siiski ei t\u00e4henda kohtuotsus v\u00e4ltimatut raiekeeldu mistahes metsas, kirjutab Ivo Pilving.<\/p>\n
Kohus j\u00e4ttis esmasp\u00e4eval rahuldamata metsaettev\u00f5tete O\u00dc Voore Mets ja AS Lemeks P\u00f5lva kaebused keskkonnaameti ettekirjutuste peale. Keskkonnaamet peatas 2021. aastal lindude arvatava pesitsemise ajaks raiet\u00f6\u00f6d muu hulgas kahel kinnistul, kus kehtisid kaebajate metsateatised. Amet tugines looduskaitseseadusele, mis keelab looduses elavate lindude tapmise s\u00f5ltumata sellest, kas linnuliik on ohustatud.<\/p>\n
Keelatud on siiski vaid tahtlik lindude tapmine ja h\u00e4irimine ning nende pesade h\u00e4vitamine. Kohtuvaidluse tuumaks oligi tahtliku tegevuse ja juhuslike k\u00f5rvalkahjude eristamine. Kuna looduskaitseseadus tugineb Euroopa Liidu linnudirektiivile, p\u00f6\u00f6rdus riigikohus 2023. aastal direktiivi t\u00f5lgendamiseks Euroopa Kohtusse.<\/p>\n
Eelmise aasta augustis tehtud eelotsuses selgitas Euroopa Kohus, et kuigi metsa raiumise eesm\u00e4rk pole lindude kahjustamine, on tegevus linnudirektiivi m\u00f5ttes tahtlik ka juhul, kui metsa majandajal tuleb keelatud tagaj\u00e4rje saabumise reaalset v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6nda.<\/p>\n
Linnurikkuse piiritlemine<\/p>\n
Siin tuleb m\u00e4ngu lindude arv metsas, t\u00e4psemalt pesitsustihedus. Mida tihedamalt linde metsas pesitseb, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt h\u00e4vib raie k\u00e4igus mune ja hukkub poegi. Ent millisest tihedusest alates on lindude surmamine tahtlik? Sellele k\u00fcsimusele \u00fchtset ja ammendavat vastust ei ole. Samamoodi, nagu me ei saa arvuliselt m\u00e4\u00e4ratleda, kui mitmest liivaterast algab kuhi ja mitmest veepiisast j\u00e4rv.<\/p>\n
Euroopa Kohtu otsusest annab kaks pidepunkti. Lindude hukkumine tuleb v\u00e4ltimatult lugeda tahtlikuks tagaj\u00e4rjeks, kui raiutavas metsas on kindlaks tehtud ligikaudu k\u00fcmne linnupaari pesitsemine hektari kohta.<\/p>\n
Teiseks on tapmine tahtlik ka siis, kui \u00fcldiste teadusandmete ja \u00fcksikute lindude vaatlemise p\u00f5hjal tuleb metsas eeldada ligikaudu k\u00fcmne linnupaari pesitsust. Oktoobris toimunud riigikohtu istungil soovisid kaebajad siia panna punkti. Eelotsus ei anna selleks siiski alust. Euroopa Kohus ei kehtestanud universaalset tahtluse k\u00fcnnist, vaid andis \u00fcksnes hinnangu Voore Metsa kaasust iseloomustanud olukorrale. \u00dcldisemas plaanis on oluline hoopis ettevaatusp\u00f5him\u00f5te, mille t\u00e4htsust r\u00f5hutas kohus ka lindude tapmise ja h\u00e4irimise keeldude puhul.<\/p>\n