![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3159298hb4c8t24.jpg\"\/)
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\nUus film kinolevis
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Arun Tamm
Operaator: Mihkel Soe
Kunstnik: Greg Zundelovitch
Kostu\u0308u\u0308mikunstnik: Alli Liis Vandel
Grimmikunstnik: Liisi Po\u0303llumaa
Osades Evelin V\u00f5igemast, Kaspar Velberg, Maiken Pius, Mait Malmsten, Jaanus Mehikas, Henessi Schmidt, T\u00f5nis Niinemets<\/p>\n
6\/10<\/p>\n
Elame juba pikemat aega uusversioonide ajastul, kus iga v\u00e4rske idee m\u00f5jub kui v\u00e4ike tuumaplahvatus. Taban end tihti v\u00e4hegi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsete filmide puhul alateadlikult k\u00fcsimast: kas t\u00f5esti suudeti praegu midagi sellist v\u00e4lja m\u00f5elda, mille peale keegi teine varem tulnud polnud? Asi on lihtsalt selles, et sisu ei t\u00e4henda praegu enam tingimata sisukust, vaid markeerib rohkem t\u00e4idist, omamoodi audiovisuaalset segumaterjali v\u00f5i pasteeti, mida siis jao p\u00e4rast vajalikku kohta l\u00f6ristada saab.<\/p>\n
2016. aastal Itaaliast oma teekond \u00fcmber maailma alustanud tragikoomiline suhtedraama “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” on selle idee apoteoos, kaasaegse t\u00f6\u00f6tlus-kultuuri ebajumal, sest k\u00fcmmekonna aastaga on seda lihtsat kontseptsiooni kinolinal \u00fcmber vormitud \u00fcle kolmek\u00fcmne korra, sinna juurde veel terve pinut\u00e4is lavaversioone. Vabrik t\u00f6\u00f6tab vahetpidamata.<\/p>\n
Pole muidugi raske n\u00e4ha, miks produtsendite k\u00f5rvad selle loo peale liikuma hakkavad: \u00fches korteris, kitsamalt isegi suure k\u00f6\u00f6gilaua \u00fcmber toimuva kammerdraama tootmine ongi mugav ja taskukohane. Stsenaarium on olemas, paned tegelastele endale sobivad nimed ja film teeb end praktiliselt ise valmis. Ka keskne idee \u2013 kas oleme valmis s\u00f5pradele-l\u00e4hedastele n\u00e4itama, millega oma telefonides tegeleme \u2013 on universaalne ega vaja mingeid lisaselgitusi. \u00c4kki on tegu t\u00f5esti meie aja t\u00fcvitekstiga?<\/p>\n
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\n
Laias laastus peab see h\u00fcpotees paika, “T\u00e4iuslike v\u00f5\u00f5raste” esitatud k\u00fcsimused muutuvadki p\u00e4ev-p\u00e4evalt \u00fcha ajakajaliseteks ega kaota niipea oma v\u00e4\u00e4rtust, aga miks ei piisa meile siis lihtsalt originaalist? Millist v\u00e4\u00e4rtust suudavad eri riikide mugandused sellesse v\u00f5rrandisse juurde panna, mida itaallased juba esimese korraga ei tabanud? Esialgse skepsise pinnalt tahaks vastata, et midagi uut ei lisatagi, j\u00e4medalt \u00f6eldes on tegu m\u00f5ttetute filmidega, aga… Arun Tamme ekraaniversiooni vaadates m\u00f5istan, et eesm\u00e4rk polegi uuendada. Pigem on tegu k\u00f5vasti p\u00f5hjalikuma t\u00f5lket\u00f6\u00f6ga: me ei viska alla omakeelseid tiitreid ega dubleeri lihtsalt k\u00f5ike toorelt \u00fcle, vaid avame selle loo uuele auditooriumile juba kohalikule publikule tuttavate n\u00e4itlejate kaudu.<\/p>\n
Aga miks t\u00f5lke-, aga mitte t\u00f5lgendust\u00f6\u00f6? V\u00e4rske eestindus n\u00e4itab, et siin ei minda \u00fchtki teose p\u00f5hialus \u00fcmber m\u00f5testama, tuumk\u00fcsimusi ei t\u00f5steta teise valgusesse ega \u00fcritata autorik\u00e4ega leida \u00fcles peidetud niidiotsa, mille kaudu kogu tervik uue nurga alt lahti muukida. T\u00f5en\u00e4oliselt panevad lepingutingimused ka kogu tiimile \u00fcsna ranged piirangud, mida ja millises mahus t\u00e4pselt muuta tohib. Arun Tamm aga pole kitsenduste t\u00f5ttu kuidagi l\u00e4ngu vajunud, vaid n\u00e4gi selles hoopis v\u00f5imalust hakata m\u00e4ngima pooltoonidega, et ette lahti joonistatud dialoogi-, suhete- ja p\u00f6\u00f6reter\u00e4gastik \u00f5litatult k\u00e4imas hoida, mitte h\u00e4diselt podiseva mootoriga kuidagi l\u00f5puni v\u00e4lja vedada.<\/p>\n
V\u00e4hesed sisse viidud muudatused on pigem kosmeetilised ja ei v\u00e4\u00e4rigi suuremat t\u00e4helepanu \u2013 kui midagi mainida, siis n\u00e4iteks s\u00f6\u00f6gitegemine on Eesti versioonis palju k\u00f5rvalisem tegevus kui itaallastel \u2013, k\u00fcll aga suudab Tamm t\u00e4nu mitmek\u00fclgsele n\u00e4itlejaansamblile nihutada emotsionaalse skaala piire, mille raames originaalfilm tegutses. Tinglikult v\u00f5ime ju t\u00f5epoolest ka v\u00e4rsket adaptsiooni nimetada kom\u00f6\u00f6diaks, sest dialoog on \u00f5huline, lendlev, kohati irooniline ning ei muutu hetkekski kuivaks, kuid huumor aitab siin rohkem joonida alla selle olukorra traagikat. Suhted purunevad ja kauaaegsed s\u00f5brad keeravad teineteisele selja, mis me ikka selle peale v\u00e4ga l\u00f5hverdame?<\/p>\n
Lihtne olnuks v\u00f5tta v\u00e4givaldselt \u00fcle l\u00f5unaeurooplaste temperament, nende jaoks on vaba ning aasiv suhtlusmaneer normaalsus, eestlased on aga k\u00f5vasti ratsionaalsemad, mist\u00f5ttu m\u00f5junuks samad r\u00f5huasetused praegusel juhul lihtsalt jantlikuna. On kahtlemata neid, kelle jaoks j\u00e4i j\u00e4mekoomikast vajaka \u2013 praegu muhelesin korra-paar, s\u00fcdamest naerma ei puhkenud ega pidanudki puhkema \u2013, valitud t\u00f5sisem suund aitas aga purjetada m\u00f6\u00f6da paljudest karidest, mis on pealtn\u00e4ha sellesse projekti sisse kirjutatud.<\/p>\n
Ennek\u00f5ike suudeti v\u00e4ltida “T\u00e4iuslike v\u00f5\u00f5raste” muutumist suvaliseks tooteks v\u00f5i lahjendatud publikumagnetiks, millest on meie kinokavad niigi pungil t\u00e4is. Turvalise otsetee ehk \u0161abloonse romantilise kom\u00f6\u00f6dia asemel suruti t\u00e4pselt tooni paika s\u00e4ttides hoopis pahaaimamatule vaatajale peegel ebamugavalt n\u00e4kku: vaata-vaata, nemad on sellised, aga oled sa ise parem? Piinliku seansij\u00e4rgse vaikuse v\u00e4ltimiseks soovitaksin esimeseks kohtinguks m\u00f5ne teise filmi valida\u2026<\/p>\n
T\u00e4nu sellele v\u00f5ttele l\u00f5ikab materjal isegi valusamalt kui originaalis: l\u00f5putuna n\u00e4iv valede ping-pong m\u00f5jub siin v\u00e4hem totrana, kuna Eesti n\u00e4itlejad annavad seda edasi ekspressiivse s\u00fcgavusega. Mitte tingimata tumedalt ega mornilt, vaid omamoodi… kibemagusa siirusega. Itaallaste karakterid olid karikatuursed ja mul oli nende edasisest saatusest \u00fckspuha, Eesti adaptsiooni puhul aga tahan nii m\u00f5nelegi neist lohutava pai teha, teisele aga paar kr\u00f5bedamat s\u00f5na \u00f6elda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3159301h3fdat24.jpg\"\/)
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\n
Trumpkaart oli k\u00fcll taskus Mait Malmstenil, kes on aastaid sama tegelast ka Draamateatri laval kehastanud, \u00fcllataval kombel kahvatus ta aga T\u00f5nis Niinemetsa k\u00f5rval, kes suutis k\u00f5heda kalkusega m\u00e4ngida parandamatut t\u00f5brast. T\u00f5eliselt eredalt s\u00e4hvatavad ajuti ka Evelin V\u00f5igemast ja Kaspar Velberg, tegelikult aga ei \u00fcrita \u00fckski neist teisi varjutada, vaid k\u00f5igi omavaheline d\u00fcnaamika meenutab pikalt sisse m\u00e4ngitud lavastust. Tootmismudeli juures, kus j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da tehti valmis k\u00f5igi Balti riikide filmid ehk kokku kolm linateost, on sellise grupit\u00f6\u00f6 vaimuni j\u00f5udmine juba omaette saavutus.<\/p>\n
\u00dcle oma varju ei suuda kodumaine “T\u00e4iuslikud varjud” siiski h\u00fcpata, ka Genovese originaal j\u00e4i l\u00f5puks \u00f5hukeseks ning peale odava, kuigi veenvalt v\u00e4lja m\u00e4ngitud provokatsiooni sealt midagi suuremat kaasa v\u00f5tta polnud. K\u00fcll aga tuli Arun Tamm sellest katsumusest puhtalt v\u00e4lja: ta suutis osavalt v\u00e4ltida t\u00fchiste rahvakom\u00f6\u00f6diate m\u00e4dasohu uppumist, pannes kokku pretensioonitu kaasaegse draama, millesarnaseid Eestis praktiliselt ei tehtagi.<\/p>\n
Kas ma olen n\u00fc\u00fcd valmis alla kirjutama, et \u00e4kki hea filmi jaoks vaja alati midagi uut v\u00e4lja m\u00f5elda? P\u00e4ris nii kaugele ei tahaks minna, k\u00fcll aga saime t\u00f5estuse, et hulgikaubana tootes v\u00f5ib ikkagi s\u00fcndida ka midagi tuumakamat kui pelgalt kiirtoiduks m\u00f5eldud laialivalguv kinopasteet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus film kinolevis“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Arun TammOperaator: Mihkel SoeKunstnik: Greg ZundelovitchKostu\u0308u\u0308mikunstnik: Alli Liis VandelGrimmikunstnik: Liisi Po\u0303llumaaOsades Evelin V\u00f5igemast, Kaspar…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89154,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[41231,37,33,35,173,34,36,208,140,28416],"class_list":["post-89153","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-arun-tamm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-meelelahutus","tag-taiuslikud-voorad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115926238690805971","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89153"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89153\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89154"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}