hambaarsti dr Kalle juhtum<\/a>. Patsiendid j\u00e4id p\u00e4rast hammaste sirgendamiseks tellitud kaperavi ettemaksu nii rahast kui ka ravist ilma. Arusaadavalt on see tekitanud pahameelt ja ebakindlust ning t\u00f5statanud k\u00fcsimuse hambaarstide p\u00e4devusest kaperavi osutamisel. Enne emotsionaalseid j\u00e4reldusi tasub aga vaadata, kus p\u00e4ris probleem tegelikult asub.<\/p>\nOluline on teha vahet kahel asjal: ebakvaliteetsel tervishoiuteenusel ja t\u00e4itmata lepingulisel kohustusel. Ebakvaliteetseks tervishoiuteenuseks saab pidada olukorda, kus ravi on osutatud alla \u00fcldise arstiteaduse taseme ning patsiendile on tekkinud tervisekahju.<\/p>\n
Avalikkuses k\u00e4sitletud juhtumi puhul ei ole seni esitatud v\u00e4iteid, et osutatud ravi oleks olnud meditsiiniliselt vale v\u00f5i kahjustanud patsiendi tervist. Probleem seisneb selles, et ravi j\u00e4i alustamata v\u00f5i pooleli ning teenuse eest v\u00f5etud kohustusi ei t\u00e4idetud.<\/p>\n
See ei ole v\u00e4het\u00e4htis rikkumine. Vastupidi, tervishoius on usaldus keskne v\u00e4\u00e4rtus ning patsiendi ettemaksu eest teenuse osutamata j\u00e4tmine on lubamatu. Samal ajal ei ole see k\u00e4sitletav klassikalise raviveana, vaid lepingulise ja majandusliku rikkumisena, mille puhul kehtivad teistsugused \u00f5iguslikud mehhanismid.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi eeldab raviviga patsiendile tekkinud tervisekahju. Alustamata v\u00f5i pooleli j\u00e4\u00e4nud kaperavi puhul on tegemist eelk\u00f5ige rahalise kahjuga, mida tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus ei kata, seda s\u00f5ltumata sellest, kas teenust osutas hambaarst v\u00f5i vastava eriala residentuuri l\u00e4binud ortodont. See asjaolu on avalikus arutelus sageli j\u00e4\u00e4nud selgitamata.<\/p>\n
Arutelu keskmesse on t\u00f5usnud ka k\u00fcsimus, kas hambaarstid \u00fcldse tohivad kaperavi osutada. Kaperavi ei ole uus ega eksperimentaalne ravimeetod, vaid laialt levinud hammaste reastamise viis kogu Euroopas.<\/p>\n
Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides v\u00f5ivad seda teenust osutada hambaarstid, kellel on vastav t\u00e4iendkoolitus ja p\u00e4devus. Kui seada kahtluse alla hambaarstide \u00f5igus osutada ortodontilist ravi, tuleks sama loogika j\u00e4rgi k\u00fcsida, kas hambaarstid tohivad paigaldada implantaate, teha juureravi, proteesimist v\u00f5i laste hambaravi, k\u00f5ik need on valdkonnad, mille s\u00fcvendatud \u00f5pe toimub samuti residentuuris.<\/p>\n
“Eestis on hambaraviteenuse \u00fcldine tase k\u00f5rge ning seda kinnitab ka rahvusvaheline v\u00f5rdlus.”<\/p>\n
Hambaarstiteadus on keerukas eriala, mida \u00f5pitakse aastaid ning kus pidev t\u00e4iend\u00f5pe on norm, mitte erand. Iga arst vastutab professionaalselt selle eest, milliseid teenuseid ta suudab kvaliteetselt osutada. Eestis on hambaraviteenuse \u00fcldine tase k\u00f5rge ning seda kinnitab ka rahvusvaheline v\u00f5rdlus.<\/p>\n
K\u00fcsimus, mida see juhtum tegelikult esile toob, on teenuse k\u00e4ttesaadavus. Patsientide selgitustest selgub, et arsti valikul m\u00e4ngisid rolli l\u00fchemad j\u00e4rjekorrad ja soodsam hind. Ortodontilise abi j\u00e4rjekorrad Eestis on sageli ebam\u00f5istlikult pikad, eriti laste puhul, kelle jaoks \u00f5igeaegne sekkumine on tulevase elukvaliteedi seisukohalt m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Teenusepakkujate nappus m\u00f5jutab paratamatult ka hinda.<\/p>\n
Kui ortodontilise ja kaperavi regulatsioon oleks Eestis juba aastaid tagasi viidud koosk\u00f5lla Euroopa praktikaga, oleks patsientidel olnud rohkem valikuid ning pooleli j\u00e4\u00e4nud ravi korral ka reaalseid v\u00f5imalusi p\u00f6\u00f6rduda teise spetsialisti poole. Praegune “hall ala” ei kaitse patsienti, vaid suurendab riske.<\/p>\n
Pettunud patsientide mure on t\u00e4iesti \u00f5igustatud ning loodetavasti leitakse konkreetsele juhtumile ka rahaline lahendus. Pikemas plaanis vajab aga lahendust s\u00fcsteem ise. Tervishoiu \u00fclereguleerimine ja samal ajal oluliste riskide katmata j\u00e4tmine tekitab paratamatult olukordi, kus kannatajaks j\u00e4\u00e4b patsient.<\/p>\n
See juhtum ei n\u00e4ita mitte hambaarstide oskamatust, vaid vajadust selgema, realistlikuma ja patsiendi huve paremini kaitsva regulatsiooni j\u00e4rele.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ortodontilise abi j\u00e4rjekorrad Eestis on sageli ebam\u00f5istlikult pikad, eriti laste puhul, kelle jaoks \u00f5igeaegne sekkumine on tulevase elukvaliteedi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89257,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,25396,15763,21,42501,28,29,19,43857,43819,25,562,23,24,22,20,43858,30],"class_list":{"0":"post-89256","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hambaarstid","18":"tag-hambaravi","19":"tag-headlines","20":"tag-kaperavi","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-ortodondid","25":"tag-ortodontia","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-tervishoid","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viido-poldma","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115926907120922917","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89256"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89256\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}