![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/2961477hdfc1t24.jpg\"\/)
Rummu karj\u00e4\u00e4ris etendus Kinoteatri rasketehnikalavastus “Romula ja Julia” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\nKontekstid<\/p>\n
V\u00e4lispoliitika k\u00f5rval on viimase paari aasta k\u00f5ige aktuaalsem k\u00fcsimus ilmselt tehisintellekti \u00fclikiire areng \u2014 teema, mis on l\u00e4bi jooksnud ka mitmest Teater. Muusika. Kino numbrist. See puudutab otseselt ka loomeinimesi, sest kahjuks kipuvad generatiivsed teksti- ja pildirobotid \u00fcle v\u00f5tma ka kunstnike t\u00f6\u00f6. N\u00e4itlemine on sellest protsessist olnud esialgu \u00fcsna v\u00e4he puudutatud ning teatrin\u00e4itlemist tehisintellekt esialgu ehk ei ohustagi. Ometi on p\u00f5nev spekuleerida, kas teatris on v\u00f5imalik n\u00e4itlejat millegi vastu v\u00f5i kuidagi v\u00e4lja vahetada. Juba aastal 2010 n\u00e4gin Jaapanis l\u00fchilavastust, kus n\u00e4itleja pidas dialoogi oma robotteisikuga ja ainuke m\u00e4rk masinast oli roboti mehaaniline silmapilgutamine. Kinoteater otsustas samuti selle v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tta ja tuua lavale tegelastena ainult masinad. Inimt\u00f6\u00f6j\u00f5udu see k\u00fcll ei v\u00e4listanud, kuid sellest hiljem.<\/p>\n
Pidasin n\u00f5u teadusartiklitel p\u00f5hineva Scopus AIga, k\u00fcsides talt infot tehnoloogilise teatri kohta. Ta vastas v\u00e4ga \u00fcldiselt, et tehnoloogia on teatris l\u00e4bi aegade olulist rolli m\u00e4nginud, ning juhatas mind siis kohe intermeediumliku ja digitaalset tehnoloogiat kasutava teatri juurde. Sellest mul siiski abi polnud, sest Kinoteater tugines oma lavastuses eelk\u00f5ige raudvarale (kus kindlasti on ka digitaalne komponent). Sest nagu lavastuse pealkirigi viitab, on \u00fcks tegelastest v\u00f5i siis hoopis tegevuskoht Romula, autolammutuskoda v\u00f5i autode surnuaed. P\u00f5hjusi, miks autod romulasse j\u00f5uavad, v\u00f5ib olla mitmeid. K\u00f5ige tavap\u00e4rasemad p\u00f5hjused on siiski masinate kulumine ja vananemine ning liiklus\u00f5nnetused. Masinad j\u00f5uavad “Romulas ja Julias” romulasse ehk Rummu karj\u00e4\u00e4ri m\u00f5lema tagaj\u00e4rjel ning osa autovrakke ongi seal juba enne etenduse algust \u2014 trag\u00f6\u00f6diaid on olnud ennegi.<\/p>\n
Rummu karj\u00e4\u00e4ris etendus Kinoteatri rasketehnikalavastus “Romula ja Julia” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n
Pealkirja teine viitev\u00e4li on muidugi Shakespeare’i trag\u00f6\u00f6dia “Romeo ja Julia”, mis kujutab \u00fcht ebatavalist inimestevahelist “liiklus\u00f5nnetust” \u2014 kahe armastaja surma perekondlike lahkhelide ja valet\u00f5lgenduste t\u00f5ttu. Shakespeare’i teoste lihtsustatud versioone on mitmeid, tuntuimad vist Adam Longi, Daniel Singeri ja Jess Winfieldi n\u00e4idend “Shakespeare’i kogutud teosed” (Rakvere teatris 1996, Kuressaare teatris 2020) ja briti teatritrupi Forced Entertainment lavastuste sari “Complete Works: Table Top Shakespeare” (k\u00fclalisetendused Kanuti Gildi SAALis 2017). Nende kolme lavastuse n\u00e4itel v\u00f5ib \u00fcldistada, et millegip\u00e4rast muutuvad Shakespeare’i n\u00e4idendid, sh trag\u00f6\u00f6diad l\u00fchendades primitiivseks ja seet\u00f5ttu koomiliseks. Kas sellist l\u00fchendamist-lihtsustamist peaks taunima? Kindlasti mitte! Kirjandusteostest on l\u00e4bi kultuuriloo tehtud adaptatsioone peamiselt kahel eesm\u00e4rgil: kas hariduslikke vajadusi silmas pidades v\u00f5i kultuurivahetusena \u00fchest keelest, kultuurist, perioodist, \u017eanrist v\u00f5i kunstiliigist teise. T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse j\u00e4rjest rohkem sellest, et kultuuriliselt ja sotsiaalselt olulised tekstid v\u00f5iksid olla k\u00e4ttesaadavad ka arekeeles ehk lihtsustatud keeles ning seda mitte ainult lapsi, vaid ka n\u00e4iteks erivajadusega inimesi v\u00f5i sisser\u00e4ndajaid silmas pidades. “Romula ja Julia” t\u00f6\u00f6tab muu hulgas ka sellise lihtsustava t\u00f5lkemehhanismina, t\u00f5lkides Shakespeare’i blankv\u00e4rssides k\u00f5rgkultuuriteose nn rahvakeelde ning masinate kultuuri inimsuhete keelde.<\/p>\n
Masinate keel<\/p>\n
Kuigi 21. sajandil r\u00e4\u00e4gitakse palju antropotseenist ehk inimkesksest ajaj\u00e4rgust ja maailmapildist eemaldumisest, siis ometi kasutab inimene endast erinevate liikide (nt taimed-loomad) v\u00f5i esemetega (nt masinad) suhestumiseks antropomorfismi, projitseerides neile inimeste omadused ja eluviisid. Kuna “Romula ja Julia” lavastajad Henrik Kalmet ja Paavo Piik on v\u00f5tnud aluseks Shakespeare’i tegelased, on antropomorfismi kasutamine\u00a0 lavastuse t\u00f5lgendusfiltina antud juhul ehk \u00f5igustatud. Seega ei kasuta ma artiklis fenomenoloogilist l\u00e4henemist, ei p\u00fc\u00fca tajuda masinaid kui asju iseeneses ega n\u00e4idata oma (tegelikult olematut) tehnoloogilist kompetentsi, vaid uuringi masinaid kui inimtegelasi fiktsionaalses maailmas. T\u00e4psemalt \u00f6eldes, kasutan semiootilist anal\u00fc\u00fcsi, et uurida masinate v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi ja kommunikatiivset potentsiaali.<\/p>\n
“Romulas ja Julias” on laval 16 erinevat masinat, kes enamasti ei r\u00e4\u00e4gi verbaalses keeles, vaid hoopis tegutsevad ja kannavad publikule umbes \u00fche tunniga ette Shakespeare’i trag\u00f6\u00f6diast tuntud Romeo ja Julia loo. Lavastajad pole masinate ekspressiivsust ja publiku klassika tundmist \u00fcle hinnanud ja pakuvad vaatajatele loo m\u00f5istmiseks mitmeid \u00f5lek\u00f5rsi. Esiteks on palju abi elektroonilisest kavalehest, kus on masinate pildid koos t\u00fc\u00fcbi, perekondliku kuuluvuse (Carburettid ja Motorettid), tegelasnime, moto ja tutvustusega. N\u00e4iteks: ralliveok Romeo (Motoretti), “Siin m\u00f6llab vaen, veel enam armastus”, Capulettidega vaenujalal oleva Montecchide pere v\u00f5su, t\u00f6\u00f6lisklassi rebel kellele meeldib piire \u00fcletada. Teiseks kannavad masinad k\u00fclgedel vastavalt kas Carburettide v\u00f5i Motorettide vappi\/logo. Kolmandaks on tegevus jagatud stseenideks ning stseenid on varustatud lava k\u00fclgedel olevate, teet\u00f6\u00f6del kasutatavate tabloode abil pealkirjade ja pealkirjadele vastavate liiklusm\u00e4rkidega, mis koos loovad koomilisi kombinatsioone. N\u00e4iteks: “Carburettide ball” \u2014 kahesuunaline liiklus, “Romeo & Julia ilmuvad” \u2014 m\u00f6\u00f6das\u00f5idu keeld, “Noored armunud” \u2014 lahtine killustik, “Mercutio l\u00f5pp” \u2014 umbtee jne. Neljandaks, lavastajad pole p\u00e4riselt loobunud ka suulisest kommenteerivast tekstist, kuigi seda on imev\u00e4he. Kompaktlaadurist Jutustaja, kelles on \u00fchendatud Koor, vend Lorenzo ja mitmed teised nn m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt esindavad tegelased Shakespeare’i n\u00e4idendist, tegeleb oma tehnilistest omadustest tulenevalt peamiselt suhete silumisega, kuid kannab ette ka paar l\u00fchendatud-mugandatud monoloogi nii inglise kui ka eesti keeles.<\/p>\n
\u00dcllatav ja inspireeriv on lavastuse rollijaotus. Kujutasin peategelasi ette voolujooneliste sportautodena v\u00f5i siis vanade elegantsete Ameerika kabriolettidena, aga Kinoteatri lavastajad olid eelistanud praktilisemaid, sportlikke mudeleid, mis sobisidki karj\u00e4\u00e4ri ja romulasse paremini \u2014 Romeot kehastas ralliveok ja Juliat 4\u00d74 pikap (masinat\u00fc\u00fcpide nimed on kavalehelt). “Raskekahurv\u00e4e” moodustasid aga kopp (Romeo s\u00f5ber Mercutio), piikvasar (Julia n\u00f5bu Tybalt), frontaallaadur (Tybalti s\u00f5ber Samson), tulet\u00f5rjemasin (Julia isa, Sinjoore Carburetti) ja vaakum\u00adauto (Julia ema, Sinjoora Carburetti). Need etendajad olid k\u00fcll kogukad ja j\u00f5ulised, kuid kippusid vahetevahel \u00fcksteisega segi minema. Rahva lemmikud olid pigem kiired ja d\u00fcnaamilised liinibussid (heeroldid) ja v\u00e4ike vapper puldiauto (postituvi). T\u00e4iesti teisest “ooperist” oli aga finaalis lavale s\u00f5itnud Hiina elektriauto BYD, “Hamletist” p\u00e4rit Norra prints Fortinbras ehk K\u00f5vak\u00e4si. Kuid lisaks tegelastele kehastasid m\u00f5ned masinad ka s\u00fc\u017eeelisi p\u00f6\u00f6rdeid, nagu n\u00e4iteks s\u00fcdametega seguauto ja erekteerunud t\u00f5stuk Julia ja Romeo armu\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3035616h763at24.jpg\"\/)
Rummu karj\u00e4\u00e4ris etendus Kinoteatri rasketehnikalavastus “Romula ja Julia” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n
Ilmselt k\u00f5ige efektsem ja \u00fcllatavam ongi etenduse algus, Tybalti ja Mercutio duell, millega markeeritakse kahe perekonna vahelist vaenu. Piikvasar ja kopp on nagu suured pikakaelalised dinosaurused, kes liiguvad aeglaselt ja kolinal edasi-tagasi ja \u00fcksteise \u00fcmber. Tybalt t\u00f5mbab oma nokaga kohe piiri maha ja selle \u017eesti t\u00e4hendus on s\u00f5nadetagi selge. Piikvasara v\u00f5itlusvahendid on kopaga v\u00f5rreldes siiski piiratud, sest Mercutio saab nii Tybalti territooriumile kruusa pilduda kui ka tema maha t\u00f5mmatud piirid \u00e4ra kustutada. Kuid vaenutsemise k\u00e4igus hukkub \u00fcks nimetu tegelane ehk s\u00f5iduauto kukub karj\u00e4\u00e4ri \u00e4\u00e4relt alla auku.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4ljendusrikkamad ongi masinate nn \u017eestid. Lisaks eelkirjeldatule m\u00f5jusid efektselt n\u00e4iteks tulet\u00f5rjeauto Sinjoore Carburetti veepursked Romeo kire jahutamisel ja tema pagendusse saatmisel v\u00f5i hiljem pisaraid valades. Teised nutvad tegelased said seevastu kojamehed t\u00f6\u00f6le panna. Romeo-Julia armustseenis keerutas s\u00fcdametega kaetud seguauto oma trumlit. Tulede vilgutamisega v\u00e4ljendasid Romeo ja Julia oma armumist esimesest silmapilgust. Selliseid n\u00e4iteid v\u00f5iks tuua veel mitmeid.<\/p>\n
K\u00f5nekad on ka masinate liikumismustrid. On selge, et kui Mercutio ja Tybalt, ninad vastakuti, edasi-tagasi liiguvad, on neil vastasseis, v\u00f5i kui algul Jutustaja ja hiljem Romeo nende vahele s\u00f5idab, siis p\u00fc\u00fcab ta seda vastasseisu lahendada. On selge, et kui Romeo ja Julia k\u00fclg k\u00fclje vastas s\u00f5idavad, on nad nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka emotsionaalselt l\u00e4hedased. Eriti p\u00f6\u00f6raseid ja performatiivseid liikumismustreid teeb aga postituvi, kes suudab arendada suurt kiirust ning v\u00f5tta ka \u00e4kilisi kurve.<\/p>\n
Kuna suulist teksti lavastuses peaaegu pole, t\u00f5usevad seda enam esile k\u00f5ik muud helid. Helikujunduses vahelduvad masinate helid muusikaga. Kavalehe andmetel on kasutatud muusikat Gounod’ ooperist ja Prokof\u00adjevi balletist “Romeo ja Julia” ning Luhrmanni filmist “Romeo + Julia” (heliloojad Nellee Hooper, Marius de Vries, Craig Armstrong). Valitud muusika on r\u00f5hutatult (melo)dramaatiline ja masinate helid, alates mootorim\u00fcrinast, pidurivilinast, kolinast-l\u00f5ginast kuni signaalini, r\u00f5hutatult argised, nii et \u00fcleminekud \u00fchest re\u017eiimist teise on h\u00e4irivalt j\u00e4rsud. Semiootiliselt on t\u00e4henduslik n\u00e4iteks Romeo paarutamine mootorim\u00fcrinal ja kummide vilinal Julia akna all, et oma armastatu t\u00e4helepanu p\u00e4lvida, v\u00f5i Romeo-Julia autok\u00f5laritest tulevad armastusteemalised ooperiaariad ja poplaulud, mis v\u00f5ivad signaliseerida nii nende tundeid kui ka muusikamaitset.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et lavastajad olid p\u00e4ris palju vaeva n\u00e4inud masinate kommunikatiivse potentsiaali avastamise ja leiutamisega ning lavastus t\u00f6\u00f6tas selles m\u00f5ttes h\u00e4sti, kuid masinate v\u00e4ljendusv\u00f5imalused on piiratud ja v\u00f5ib-olla ammendatigi need selle \u00fche tunniga, mis lavastus kestis. Vaatajad olid igal juhul elevil nagu lapsed, kommenteerisid lavategevust ja aplodeerisid leidlike re\u017eiiliste lahenduste peale, mis n\u00e4itab ka, et nad suutsid masinate keelt “lugeda”.<\/p>\n
Kosmiline perspektiiv<\/p>\n
Kui m\u00f5ned m\u00e4letavad veel 2009. aasta “Augusti tantsufestivali”, kus Dominique Boivin Tallinnas Raekoja platsil lavastuses “Transports Exceptionnels” armatses ekskavaatoriga nagu v\u00f5rdne v\u00f5rdsega, siis “Romulas ja Julias” on inimeste ja masinate suhted pisut teistsugused. Tegelaste surma m\u00e4rgivad siin ilutulestikuraketid, s\u00fc\u00fcte v\u00e4ljal\u00fclitamine ja juhi lahkumine s\u00f5idukist. Inimene on masina hing, v\u00e4hemalt praegu veel on. Need hingede lahkumised on kaunid ja kurvad: juhid, t\u00f6\u00f6mehed t\u00f5stetakse suurde plaani, kui nad m\u00f6\u00f6da m\u00e4en\u00f5lva \u00fcles taeva poole k\u00f5nnivad. Kui teiste tegelaste “hinged” l\u00e4hevad taeva \u00fcksinda, siis Julia “hing” j\u00f5uab poolel teel veel Romeo kinni p\u00fc\u00fcda. Sellega haakub \u00e4raspidiselt \u00fcks katkend Heathcote Williamsi poeemist “Autogeddon” (1991, t\u00f5lkinud Silver Rattasepp):<\/p>\n
Kui m\u00f5ni tulnukast K\u00fclaline<\/p>\n
juhtub h\u00f5ljuma paarisaja jardi k\u00f5rgusel planeedi kohal<\/p>\n
v\u00f5ib talle andestada, kui ta arvab,<\/p>\n
et autod on valitsev eluvorm<\/p>\n
ja et inimolendid on mingid ambulatoorsed k\u00fctuseelemendid,<\/p>\n
mis sisestatakse, kui auto tahab paigalt liikuda,<\/p>\n
ja v\u00e4ljutatakse, kui nad t\u00fchjaks saavad.<\/p>\n
Kurjakuulutav on tehnoloogia kiire arengu kontekstis lavastuse finaal, kui lavale s\u00f5idab vaikselt elektriauto BYD (v\u00f5ib-olla juba ises\u00f5itev, sest juhti ma l\u00e4ikivate klaaside taga ei n\u00e4inud?), mis kannab ette Fortinbrasi monoloogi “Hamletist” inglise ja hiina keeles, kuulutades v\u00e4lja uue p\u00f5lvkonna masinate valitsusaja. Kas see ongi inimkonna tulevik?<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kontekstid V\u00e4lispoliitika k\u00f5rval on viimase paari aasta k\u00f5ige aktuaalsem k\u00fcsimus ilmselt tehisintellekti \u00fclikiire areng \u2014 teema, mis on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8929,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[6636,37,33,35,173,34,36,6331,140,6638,177,6635,6637],"class_list":{"0":"post-8928","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-anneli-saro","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kinoteater","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-romula-ja-julia","18":"tag-teater","19":"tag-teater-muusika-kino","20":"tag-temuki"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8928","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8928"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8928\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8928"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8928"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}