{"id":89315,"date":"2026-01-20T11:31:04","date_gmt":"2026-01-20T11:31:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89315\/"},"modified":"2026-01-20T11:31:04","modified_gmt":"2026-01-20T11:31:04","slug":"austria-lehm-oppis-tooriistu-kasutama-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89315\/","title":{"rendered":"Austria lehm \u00f5ppis t\u00f6\u00f6riistu kasutama | Loodus"},"content":{"rendered":"

Austia teadlased kirjeldasid esimest korda<\/a>, kuidas veis kasutas \u00fchte eset mitmel erineval moel, valides teadlikult t\u00f6\u00f6riista eri otsi vastavalt vajadusele. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul on tegu vaimselt n\u00f5udliku oskusega, mida on seni omistatud vaid inimestele ja \u0161impansidele.<\/p>\n

Loomade t\u00f6\u00f6riistakasutus ei ole bioloogidele juba enam ammu uudis. N\u00e4iteks on teada, kuidasvaresed urgitsevad toitu k\u00e4ttesaamatutest pragudest okstega ning elevandid kasutavad lonti pikendavaid esemeid enda pesemiseks. Seni on aga valdavat osa sellisest k\u00e4itumisest peetud \u00fcsna \u00fche\u00fclbaliseks. Loomad kasutavad konkreetset objekti \u00fche kindla eesm\u00e4rgi saavutamiseks.<\/p>\n

Viini Veterinaarmeditsiini \u00dclikooli teadlaste v\u00e4rske uuring n\u00e4itab aga, et ka kariloomad on v\u00f5imelised m\u00e4rksa keerukamaks ja kohasemaks t\u00f6\u00f6riistakasutuseks. Uuringu peategelaseks oli 13-aastane lehm Veronika, kes demonstreeris teadlastele, kuidas kasutada p\u00f5randaharja keeruka t\u00f6\u00f6riistana, valides vastavalt olukorrale sobiva kasutusviisi<\/p>\n

Uuringu juhtivautor Alice Auersperg nentis, et kui inimesed ja \u0161impansid k\u00f5rvale j\u00e4tta, on selline v\u00f5imekus \u00e4\u00e4rmiselt haruldane ja veiste puhul t\u00e4iesti ootamatu.<\/p>\n

Uuringu k\u00f5ige olulisemaks leiuks peavad teadlased Veronika oskust eristada t\u00f6\u00f6riista kahe otsa funktsioone. Autor\/allikas: Antonio J. Osuna Mascar\u00f3<\/p>\n

Teadlaste t\u00e4helepanu p\u00e4lvis Veronika k\u00e4itumine t\u00e4nu videole, mille saatis Auerspergile lehma omaniku tuttav. Algselt suhtus t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4htusse skeptiliselt, pidades v\u00f5imalikuks, et tegemist on juhusliku m\u00e4ngulise k\u00e4itumisega, mida on varemgi ekslikult t\u00f6\u00f6riistakasutuseks peetud.<\/p>\n

Kahtluste hajutamiseks s\u00f5itsid teadlased L\u00f5una-Austriasse N\u00f6tsch im Gailtali, et teha kontrollitumaid katseid. Uuringus osalenud j\u00e4reldoktor Antonio Osuna-Mascar\u00f3 viis kolleegidega kahe n\u00e4dala jooksul l\u00e4bi 70 katset. Teadlased asetasid lehma ette tugeva p\u00f5randaharja erinevates asendites ja filmisid looma reaktsiooni.<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itasid selgelt, et Veronika tegevus oli eesm\u00e4rgip\u00e4rane. Lehm haaras harja varrest oma haardev\u00f5imelise keelega, s\u00e4ttis selle hammaste vahele ja kasutas seda keha s\u00fcgamiseks. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne oli seejuures looma t\u00e4psus ja etten\u00e4gelikkus. Veronika muutis t\u00f6\u00f6riista asendit vastavalt sellele, millist kehaosa ta parasjagu s\u00fcgada soovis. \u00a0<\/p>\n

\u0160impansiga v\u00f5rreldav paindlikkus<\/p>\n

Uuringu k\u00f5ige olulisemaks leiuks peavad teadlased Veronika oskust eristada t\u00f6\u00f6riista kahe otsa funktsioone. Kui lehm tundis s\u00fcgelust seljal v\u00f5i muudel paksu nahaga kaetud piirkondadel, kasutas ta s\u00fcgamiseks harjastega otsa, tehes j\u00f5ulisi liigutusi.<\/p>\n

Seevastu \u00f5rnemate kehaosade, nagu udara ja k\u00f5hualuse puhul, p\u00f6\u00f6ras Veronika harja ringi ja kasutas s\u00fcgamiseks siledat varreotsa. K\u00e4itumine viitab, et loom m\u00f5istis eseme erinevate osade f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi ja oskas neid vastavalt vajadusele rakendada. Kuigi t\u00f6\u00f6r\u00fchm pidas see alguses taaskord juhuseks, selgus peagi, et lehm tegi seda vaid tundlike piirkondade puhul, v\u00e4ltides teadlikult karedaid harjaseid seal, kus need v\u00f5iksid valu teha.<\/p>\n

Sarnast mitmeotstarbelist t\u00f6\u00f6riistakasutust on looduses seni j\u00e4rjepidevalt dokumenteeritud vaid \u0161impansidel. Looduses elavad inimahvid kasutavad n\u00e4iteks termiidipesa avamiseks pulga j\u00e4medamat otsa ja putukate k\u00e4ttesaamiseks peenemat otsa. \u00a0<\/p>\n

Varjatud potentsiaal<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul ei ole Veronika puhul tegemist erakordse geeniusega, vaid tema k\u00e4itumine v\u00f5ib olla veiste seas laiemalt levinud, kuid j\u00e4n\u00e4nud seni m\u00e4rkamata. T\u00e4nap\u00e4evased kodustatud veised lahknesid oma metsikute sugulaste eellastest enam kui 500 000 aastat tagasi. N\u00f5nda pole v\u00e4listatud, et v\u00f5ime keerukaid probleeme lahendada on liigil evolutsioonile vaatamata s\u00e4ilinud.<\/p>\n

P\u00f5hjus, miks sellist k\u00e4itumist varem teaduslikult kirjeldatud pole, peitub teadlaste hinnangul suuresti t\u00e4nap\u00e4evaste kariloomade elutingimustes. Veronika elas 13 aastat lemmikloomana eriilmelisel keskkonnas, kus ta saab vabalt liikuda ja erinevaid esemeid k\u00e4sitseda. Enamik veiseid elab aga lautades, kus neil puudub ligip\u00e4\u00e4s objektidele, mida t\u00f6\u00f6riistana kasutada.<\/p>\n

Teadlased loodavad, et Veronika juhtum sunnib biolooge p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu kariloomade kognitiivsetele v\u00f5imetele, mida on siiani teaduskirjanduses eba\u00f5iglaselt v\u00e4he k\u00e4sitletud. Uuringu autorid j\u00e4reldavad, et sobivate tingimuste olemasolul v\u00f5ivad veised ilmutada vaimseid v\u00f5imeid, mis on v\u00f5rreldavad suureajuliste imetajate omadega.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjeldab Veronikat ajakirjas Current Biology<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Austia teadlased kirjeldasid esimest korda, kuidas veis kasutas \u00fchte eset mitmel erineval moel, valides teadlikult t\u00f6\u00f6riista eri otsi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[43887,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,43886,23,24,22,20,5479,30,30155,92,93,94],"class_list":{"0":"post-89315","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-austria-lehm","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-tooriista-kasutus","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-veis","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-viini-ulikool","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115927206039039550","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}