Eestis on k\u00e4ima l\u00fckatud TI-h\u00fcppe projekt ja kuigi see meenutab paljuski lennuki ehitamist lendamise ajal, on ettev\u00f5tmise m\u00f5te iseenesest \u00f5ige: uurida v\u00e4lja ning tutvustada tehisintellekti (TI) positiivseid kasutusv\u00f5imalusi hariduse toetamisel.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on TI-h\u00fcppe programmi raames tehtud koolitusi ja \u00f5ppevideosid, antud \u00f5petajatele kasutada OpenAI ChatGPT Plus ning kohe-kohe j\u00f5uab \u00f5pilaste kasutusse \u00f5pirakendus. Viimane kujutab endast samuti ChatGPT Plusi, mida on tuunitud \u00f5pilast samm-sammult toetama, mitte kohe k\u00f5iki vastuseid k\u00e4tte andma.<\/p>\n
Saame n\u00e4ha, kui populaarseks see \u00f5pilaste seas kujuneb, sest tuunimata TI-rakendused (sh ChatGTP ja Gemini tasuta versioonid) annavad endiselt tulemused lihtsamini k\u00e4tte ning \u00f5pilaste ainus motivatsioon raskemat teed minna saab olla teadlik suhtumine \u00f5ppimisse.<\/p>\n
Laiemas vaates on positiivne, et TI tulek on sundinud \u00fchiskonda \u00f5ppimist kui tegevust uuesti lahti m\u00f5testama. Kui TI teeb palju asju meie eest \u00e4ra, miks meil siis veel oma ajusid liigutada tuleb? Kas inimene \u00fcldse peab TI ajastul n\u00e4iteks arvutamist ja \u00f5igekirja oskama? Mina olen siiralt veendunud, et peab. Sama meelt on ka Jaan Aru, kes oma kirjat\u00fckkide ja esinemistega r\u00f5hutab ajude liigutamise rolli isiksuse arengus ning \u00fcldisemalt isikliku vabaduse saavutamisel.<\/p>\n
Mina tahan seekord keskenduda veidi konkreetsemale p\u00f5hjusele.<\/p>\n
Praegu kasutatavad suured keelemudelid on oma olemuselt statistilised. Nad otsivad treenimisel kasutatud allikatest mustreid ning leiavad nende mustrite esinemissagedused. Kui keelemudelile tuleb uus p\u00e4ring, genereerib ta sellele t\u00f5en\u00e4osusliku vastuse, kusjuures iga j\u00e4rgmise teksti\u00fchiku (tookeni) v\u00e4ljastamisel kasutatakse treeningmustrite t\u00f5en\u00e4osusjaotusi.<\/p>\n
See t\u00e4hendab muuhulgas, et keelemudeli v\u00e4ljund ei ole deterministlik. Ta annab sama k\u00fcsimuse peale erinevatel kordadel erinevaid vastused, kusjuures nende vastuste jaotus peegeldab treeningandmete jaotust. Sageli tajume v\u00e4ljundi variatiivsust positiivselt. Kasutades TI-d n\u00e4iteks ajur\u00fcnnaku partnerina, meeldib meile ju v\u00e4ga, et ta suudab iga kord millegi (meie jaoks) uuega v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Teisalt toob keelemudeli stohhastiline k\u00e4itumine endaga kaasa ka olukordi, kus \u00fcksikutest t\u00f5en\u00e4olistest tookenitest kokku pandud terviktekst pole objektiivselt \u00f5ige. Sel juhul \u00f6eldakse, et keelemudel hallutsineerib, mis maakeeli t\u00e4hendab lihtsalt valetamist.<\/p>\n
Mida olemuslikult hallutsineeriva keelemudeliga hariduses pihta hakata?<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ib ju \u00f6elda, et meie \u00fcmber levib nagunii palju kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega infot ja t\u00e4nap\u00e4eva kooli \u00fcks eesm\u00e4rk ongi \u00f5petada noori infotulva kriitiliselt suhtuma. Selles seisukohas peitub oma iva, aga paraku ei saa kogu haridus olla relatiivne.<\/p>\n
Esitatud v\u00e4idetesse kriitiliselt suhtumiseks peab meil olema baas, millest l\u00e4htudes otsustada, kas v\u00e4ide vastab t\u00f5ele v\u00f5i mitte. Kooli \u00fclesanne ongi k\u00f5igepealt seda baasi luua. Ka vaieldavatel seisukohtadel, n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rtushinnangutel, on selles protsessis oma koht, kuid kool peab muuhulgas \u00f5petama fakte seisukohtadest eristama. Seda on v\u00e4ga raske teha \u00f5ppevahendiga, mis ise potentsiaalseid hallutsinatsioone sisaldab.<\/p>\n
Kas te olete TI-ga suheldes t\u00e4heldanud, et TI ajab udu ja raiub ise seejuures nagu rauda, et tal on \u00f5igus? Mina k\u00fcll olen.<\/p>\n
TI v\u00e4ljundi hindamise teeb eriti raskeks see, et me ei tea, mida me ei tea.<\/p>\n
Korraldame illustratsiooniks v\u00e4ikese m\u00f5tteharjutuse. Oletagem, et laseme TI-l koostada nimekirja k\u00fcmnest v\u00e4itest ja \u00fckski nendest v\u00e4idetest ei tule selline, mida me eelneva kogemuse p\u00f5hjal kindlalt t\u00f5eseks oskame pidada.<\/p>\n
Eeldades, et TI hallutsineerib k\u00fcmnel protsendil juhtudest, on p\u00f5hjust arvata, et keskeltl\u00e4bi \u00fcks tema v\u00e4idetest ei vasta t\u00f5ele, aga milline t\u00e4pselt? Selle tuvastamiseks tuleb need k\u00f5ik j\u00e4rele kontrollida. Isegi kui me poole peal \u00fche vale otsa satume, ei t\u00e4henda see, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4ited on \u00f5iged. Ja isegi kui TI hallutsineerimise t\u00f5en\u00e4osus on ainult \u00fcks protsent, ei p\u00e4\u00e4se me ikkagi kogu tema v\u00e4ljundi s\u00f5ltumatu t\u00f5eallika vastu valideerimisest.<\/p>\n
Seejuures ei m\u00e4ngi mingit rolli, mis on meie jaoks t\u00e4pselt t\u00f5de. Ma \u00fctlesin ChatGPT-le, et usun maailma loomist kuue p\u00e4eva jooksul, ja k\u00fcsisin, mitmendal p\u00e4eval loodi saurused. ChatGPT vastas, et mere- ja lendsaurused loodi viiendal, maismaasaurused aga kuuendal p\u00e4eval. Juhul, kui ma neid v\u00e4iteid enda jaoks autentsetes allikates varem kohanud pole, pean seda infot ikkagi valideerima hakkama.<\/p>\n
Hariduse juurde tagasi tulles v\u00f5ime me ju soovitada \u00f5pilastele TI v\u00e4idete \u00fclekontrollimist, kuid see soovitus j\u00e4\u00e4b \u00f5hku rippuma, kui me ei anna sinna juurde kontrollimetoodikat. Selleks peavad soovitajad ise k\u00f5igepealt t\u00f5eankrutes kokku leppima.<\/p>\n