Lavastaja Priit V\u00f5igemast toob esimest korda Eesti lavale T\u0161ehhi helilooja Janaceki ooperi “V\u00e4ike kaval rebane”. Varem k\u00fcll ooperiga loomet\u00f6\u00f6s kokku puutunud V\u00f5igemast t\u00f5des siiski, et h\u00fcpe draamast ooperisse on \u00fcpris suur ning suurte masside laval liigutamine oli harjumatu.<\/p>\n
Jaanuari l\u00f5pus j\u00f5uab esimest korda Eesti ooperilavale Leo\u0161 Janaceki ooper “V\u00e4ike kaval rebane”, mis oli t\u00f5en\u00e4oliselt ka esimene ooper maailmas, mille aluseks oli ajalehes ilmunud koomiks.<\/p>\n
Loo XXX lavastab Priit V\u00f5igemast, kes on enda s\u00f5nul ooperiga ka varem diskreetsemas vormis kokku puutunud. “Isegi juba lavakunstikooli viimasel kursusel tegime Mozarti l\u00fchiooperi “Bastien ja Bastienne”, kus n\u00e4iteks k\u00fcmne-aastane Valter Soosalu m\u00e4ngis v\u00e4ikest Mozarti. Naissaarel lavastasin ka H\u00e4ndeli ooperi “Ustav s\u00fcda, sa loodad t\u00fchja”. Aga need on h\u00e4sti p\u00f5gusad kokkupuuted,” lisas V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks H\u00e4ndeli ja Janaceki oopereid, siis need on nii erinevad, kui \u00fcldse olla saab. Esiteks on H\u00e4ndeli barokkmuusika t\u00e4iesti teistmoodi, mis on j\u00e4llegi omamoodi huvitav. Aariad on ju seal sellises vormis, et k\u00f5igepealt lauldakse esimene salm, siis on n-\u00f6 B-osa ja siis tuleb uuesti A-osa. Iga laulja saab teisel korral n\u00e4idata oma virtuoossust ja lisada sinna omapoolseid kaunistusi.”<\/p>\n
V\u00f5igemast t\u00f5des, et h\u00fcpe draamast ooperisse on sealjuures \u00fcsna suur. “Kui v\u00f5tta \u00fcksk\u00f5ik milline draamatekst ja hakata seda lavale panema, siis on vabad k\u00e4ed. Teksti materjali v\u00f5ib olla \u00fcks lehek\u00fclg ja sa v\u00f5id teha lavastuse, mis kestab neli v\u00f5i viis tundi. K\u00f5ik oleneb sellest, mida sa suudad ridade vahele tekitada. Aga ooperi puhul on taktide arv teada. T\u00e4pselt nii pikk see on ja selle aja sisse peab \u00e4ra mahtuma kogu see m\u00e4ng. Mingis m\u00f5ttes on see piirang, aga teiselt teeb asja lihtsamaks,” selgitas V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Igasuguseid n\u00fcansse on veel, mis s\u00f5nateatris ei ole nii tavalised. N\u00e4iteks see, et on kaks koosseisu. Tuleb teha topeltt\u00f6\u00f6d kogu aeg, sest inimesed on ju erinevad, erinevate annete ja erinevate v\u00f5imetega. Iga\u00fche jaoks tuleb leida orgaaniline l\u00e4henemine. Lisaks on tavaliselt kaasatud koor, kus on palju inimesi, tantsijad. Rahvast on h\u00e4sti palju, keda on vaja hallata. Minu jaoks oli see kindlasti esimese hooga hirmutav, sest ma ei ole harjunud suuri masse liigutama. Mulle meeldib nokitseda maksimaalselt kuue kuni kaheksa n\u00e4itlejaga tavaliselt,” t\u00f5des V\u00f5igemast.<\/p>\n
“V\u00e4ikses kavalas rebases” on tegelasi ebaharilikult palju ja nende seas on nii inimesi kui loomi. “\u00dcks selle materjali teema ongi see, kui palju on inimeses looma ja kui palju loomas inimest. Seal on kindlasti suuri kattuvusi ja suuri erinevusi ka, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt oleme me k\u00f5ik osa loodusest, tehtud samast materjalist ja kuskil s\u00fcgaval \u00fcrgtasandil juhivad meid ikkagi \u00fchesugused instinktid, meeldib see meile v\u00f5i ei meeldi,” t\u00f5des V\u00f5igemast.<\/p>\n
Ooperis k\u00e4sitletakse ka l\u00f5putut looduse ringk\u00e4iku. “Kevad, suvi, s\u00fcgis, talv ja siis j\u00e4lle uuesti ja niimoodi miljoneid aastaid. Toimub s\u00fcndimine-suremine, s\u00fcndimine-suremine. Loodusel puudub kaastunne. Kui loom sureb, siis ta j\u00e4\u00e4b sinna vedelema, kuhu ta viimasena kukkus. Tulevad vaglad, linnud nokivad ja sealt kasvavad uuesti seened ja lilled, elu l\u00e4heb edasi. Inimestel on selles osas palju rohkem piiranguid nii religiooni, kultuuri, moraali ja teiste ise v\u00e4lja m\u00f5eldud kitsenduste n\u00e4ol,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja ning lisas, et \u00fchised arusaamad teevad inimeste elu j\u00e4llegi lihtsamaks.<\/p>\n
“Aga mingisugused tungid, kas tumedad v\u00f5i natukene heledamad, meid ikkagi juhivad ja me v\u00f5itleme iseenda sees nende tungidega,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kuigi ooper k\u00f5lab eesti, mitte t\u0161ehhi keeles, siis V\u00f5igemasti s\u00f5nul on ooperi muusika lauljatele k\u00fcllaltki keeruline. “Ei ole lihtne seal j\u00e4rge pidada. Taktim\u00f5\u00f5t vaheldub minu meelest igas taktis,” naeris V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Ooper oma olemuselt tundub esimese hooga kohutavalt ebausutava, eriti ooperikaugele inimesele. Miks inimesed niimoodi omavahel suhtlevad? Miks nad ei v\u00f5i rahulikult vestelda? Isegi siis, kui on mingi vaikne hetk ja keegi peab teisele \u00fctlema, et ole tasa, siis seda \u00f6eldakse nii, et kolmandale r\u00f5dule on ka kuulda. Erinevates keeltes on j\u00e4lle oma n\u00fcansid, nii et paras v\u00e4ljakutse on lauljal ka seda eesti keelt usutavalt ja arusaadavalt esitada,” t\u00f5des V\u00f5igemast.<\/p>\n
“Mina ooperikauge inimesena olen n\u00e4itlejatele proovis \u00f6elnud, et ma ei saa n\u00fc\u00fcd aru. V\u00f5i, et mul on vaja kuulda, ma pean aru saama. Ma kuulen ilusaid noote, aga ma tahan ka sellest tekstist aru saada. See on k\u00fcllaltki keeruline, sest teksti on palju ja ta on ka kohati v\u00e4ga tihe. Aga protsess on olnud v\u00e4ga l\u00f5bus. Kuna me teeme seda esimest korda eesti keeles, siis meil on olnud v\u00f5imalus s\u00e4ttida k\u00f5la v\u00f5i s\u00f5nade j\u00e4rjekorda ja r\u00fctmi,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lavastaja Priit V\u00f5igemast toob esimest korda Eesti lavale T\u0161ehhi helilooja Janaceki ooperi “V\u00e4ike kaval rebane”. Varem k\u00fcll ooperiga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89423,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,43959,43960,43961,140,711],"class_list":{"0":"post-89422","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-janacek","15":"tag-kaval-vaike-rebane","16":"tag-leos-janaceki","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-priit-voigemast"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115927756543607285","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}