{"id":89437,"date":"2026-01-20T14:05:07","date_gmt":"2026-01-20T14:05:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89437\/"},"modified":"2026-01-20T14:05:07","modified_gmt":"2026-01-20T14:05:07","slug":"pea-kolmandik-uhismeediauuringuid-on-varjatult-seotud-tehnoloogiafirmadega-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89437\/","title":{"rendered":"Pea kolmandik \u00fchismeediauuringuid on varjatult seotud tehnoloogiafirmadega | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

V\u00e4rske uuringu<\/a> kohaselt on ligi kolmandiku sotsiaalmeediauuringute autoritel avalikustamata sidemeid tehnoloogiasektoriga. Samuti keskendusid ettev\u00f5tetega seotud uuringud sagedamini kindlatele teemadele, mis viitab ohule, et sidemed v\u00f5ivad kogu teaduskirjandust kallutada.<\/p>\n

Teadlased, kes uurivad sotsiaalmeedia \u00fchiskondlikku m\u00f5ju, alates teismeliste vaimsest tervisest kuni v\u00e4\u00e4rinfo levikuni, teevad sageli koost\u00f6\u00f6d platvorme haldavate ettev\u00f5tetega. Need sidemed ulatuvad aga ilmselt tunduvalt s\u00fcgavamale, kui teaduslikest andmetest n\u00e4htub. Uue eelretsenseerimata artikli kohaselt on ligi kolmandikul suurtes interdistsiplinaarsetes ajakirjades ilmunud sotsiaalmeediauuringute autoritel sidemeid tehnoloogiasektoriga, mis j\u00e4eti n\u00f5uetekohaselt avalikustamata, vahendab teadusajakiri Science<\/a>.<\/p>\n

Osa autoreid sai rahastust sotsiaalmeediaettev\u00f5tetelt, teised tegid koost\u00f6\u00f6d \u00fchismeedia-ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajatega. Artikli koostajate hinnangul v\u00f5ivad need sidemed aga teadust\u00f6\u00f6d kallutada. Ilmnes, et ettev\u00f5tetega seotud uuringud keskenduvad pigem sellele, miks \u00fcksikisikud v\u00e4\u00e4rinfot jagavad ning v\u00e4hem platvormide ja nende algoritmide rollile.<\/p>\n

Cambridge’i \u00dclikooli ps\u00fchholoog Sander van der Linden, kes ise uuringu koostamises ei osalenud, pidas varjatud sidemete ulatuslikkust \u0161okeerivaks ja vastuv\u00f5etamatuks. Teadlase s\u00f5nul ei pruugi aga sidemed olla alati pahatahtlikud, sest sotsiaalteadustes on huvide konflikti puudutavad normid v\u00e4hem juurdunud kui muudes valdkondades, nagu n\u00e4iteks meditsiinis. V\u00f5imaliku lahendusena n\u00e4gi ta koolitusi, mis kannustaksid teadlasi l\u00e4bipaistvusele ja huvide konflikti m\u00e4rkimisele.<\/p>\n

Kuna tehnoloogiahiiud rahastavad suurt osa sotsiaalmeediauuringutest, on ka suur oht huvide konfliktiks, nentis Harvardi \u00dclikooli teadusloolane Naomi Oreskes.<\/p>\n

S\u00fcsteemne probleem<\/p>\n

Hindamaks, kui paljudel teadust\u00f6\u00f6del v\u00f5ib olla avalikustamata sidemeid tehnoloogiasektoriga, anal\u00fc\u00fcsis Washingtoni \u00dclikooli sotsiaalteadlane Joe Bak-Coleman koos kolleegidega ajakirjades Science, Nature ja PNAS ning nende s\u00f5sarv\u00e4ljaannetes p\u00e4rast 2010. aastat ilmunud sotsiaalmeediauuringuid. Nad leidsid 295 artiklit, mis on kogunud kokku 50 000 tsiteeringut ja mida on mainitud enam kui 15 000 uudisloos. Viiendiku puhul neist artiklitest m\u00e4rkisid autorid ise mingit seost erasektoriga, viidates n\u00e4iteks saadud rahastusele v\u00f5i hiljutisele koost\u00f6\u00f6le m\u00f5ne ettev\u00f5ttega.<\/p>\n

Esitatud info kontrollimiseks kammisid teadlased l\u00e4bi nii ettev\u00f5tete pressiteated kui ka avatud ligip\u00e4\u00e4suga teadust\u00f6\u00f6de kataloogi OpenAlexi. Nad uurisid, kas autoritel oli sotsiaalmeediafirmadega sidemeid ajal, mil ajakirjade reeglid n\u00f5udsid taolise info avaldamist. Selgus, et ligi pooltel artiklitel oli mingi seos ettev\u00f5tlussektoriga. See viitab, et ligi kolmandiku uuringute puhul j\u00e4tsid autorid potentsiaalse huvide konflikti deklareerimata.<\/p>\n

Artiklite puhul, kus toimetajate ja retsensentide isikud olid teada, uurisid autorid, kas ka neil esines huvide konflikte. Kui arvesse v\u00f5eti neidki seoseid, t\u00f5usis tehnoloogiasektoriga seotud artiklite osakaal 66 protsendini. Laiendades tulemusi ka anon\u00fc\u00fcmsetele retsensentidele, hindasid teadlased, et ilmselt j\u00e4i vaid \u00fcks viiest artiklist p\u00fcsinud kogu avaldamisprotsessi v\u00e4ltel tehnoloogiasektori m\u00f5just t\u00e4iesti puutumata.<\/p>\n

Autorite s\u00f5nul on nende eesm\u00e4rk juhtida t\u00e4helepanu s\u00fcsteemsetele probleemidele, mist\u00f5ttu ei s\u00fc\u00fcdistata kedagi isikuliselt. Uuringu kaasautor ja California \u00dclikooli teadusfilosoof Cailin O’Connor nentis, et \u00fcksikjuhtumite puhul oleks huvide konfliktide avalikustamata j\u00e4tmine arusaadav. N\u00e4htud muster oli aga m\u00f5istetamatu.<\/p>\n

Bak-Colemani hinnangul peaksid ajakirjad k\u00f5ik avaldatud sotsiaalmeediauuringud \u00fcle kontrollima. Juhtudel, kus varjatud huvide konflikt on vastuolus ajakirja reeglitega, tuleks lisada andmetesse parandus. See suurendaks tema s\u00f5nul olemasoleva teaduskirjanduse l\u00e4bipaistvust, kuid tuletaks \u00fchtlasi autoritele meelde nende kohustusi, vastutust ning seoste avalikustamata j\u00e4tmise tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n

Van der Linden ja teised t\u00f5id aga esile, et artikli autorid on tehnoloogiasektoriga seotuse m\u00e4\u00e4ratlemisel l\u00e4htunud v\u00e4ga rangetest kriteeriumidest. N\u00e4iteks loetakse potentsiaalseks huvide konfliktiks juba seda, kui viimastel aastatel on oldud m\u00f5ne artikli kaasautoriks koos Meta t\u00f6\u00f6tajatega. (Ajakirja Science esindaja s\u00f5nul ei n\u00f5uaks toimetus teadlastelt uue artikli puhul sellise varasema koost\u00f6\u00f6 avalikustamist).<\/p>\n

Soositud uurimisteemad<\/p>\n

Teadlasi huvitas ka see, kas sotsiaalmeediaettev\u00f5tetega seotud artiklid keskenduvad suurema t\u00f5en\u00e4osusega kindlatele teemadele. Toidu- ja tubakat\u00f6\u00f6stust on ammu s\u00fc\u00fcdistatud selliste uuringute rahastamises, mis juhivad t\u00e4helepanu k\u00f5rvale nende toodete v\u00f5imalikult negatiivselt m\u00f5jult tarbijatele.<\/p>\n

O’Connori s\u00f5nul on n\u00e4iteks Coca-Cola rahastanud aastaid f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust ja rasvumist k\u00e4sitlevaid uuringuid. Kuigi tegu on t\u00f5siseltv\u00f5etava teadust\u00f6\u00f6ga, mis on sageli viinud oluliste v\u00f5i huvitavate avastusteni, nihutab see samas fookuse ettev\u00f5tte enda toodetelt mujale.<\/p>\n

Samuti leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et tehnoloogiasektoriga seotud t\u00f6\u00f6des uuriti sagedamini inimeste k\u00e4itumist v\u00e4\u00e4rinfo jagamisel, samas kui platvormide toimemehhanisme, n\u00e4iteks algoritmide m\u00f5ju polariseerumisele, k\u00e4sitleti harva. Van der Lindenile see oht muret ei valmista, sest \u00fcks uurimissuund ei v\u00e4lista teisi. Tema hinnangul on suurem probleem hoopis see, et andmed on sotsiaalmeediaettev\u00f5tete kontrolli all. See t\u00e4hendab, et teatud eksperimente, n\u00e4iteks Instagrami uudisvoo otsest m\u00f5jutamist, saab teha vaid nendega koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

M\u00f5ne teadlase jaoks on koost\u00f6\u00f6 endiselt oluline ja v\u00e4\u00e4rtuslik. Arizona Osariigi \u00dclikooli politoloogi Shelby Grossmani s\u00f5nul v\u00f5ib selline partnerlus teadmiste loomisel kasuks tulla. K\u00fcll aga peavad olema teadlased tema s\u00f5nul sidemete avalikustamisel hoolikamad.<\/p>\n

See on eriti oluline ajal, mil teadusrahastuse k\u00e4rped USA-s survestavad \u00fclikoole tegema erasektoriga tihedamat koost\u00f6\u00f6d, m\u00e4rkis Naomi Oreskes. \u00d5igetel tingimustel ja sobivate kaitsemehhanismidega v\u00f5ib partnerlus erasektoriga toimida, kuid praegu on need mehhanismid napid ja valdavalt v\u00e4ga n\u00f5rgad, lisas teadusloolane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rske uuringu kohaselt on ligi kolmandiku sotsiaalmeediauuringute autoritel avalikustamata sidemeid tehnoloogiasektoriga. Samuti keskendusid ettev\u00f5tetega seotud uuringud sagedamini kindlatele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89438,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[33090,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,43969,28,29,95,19,25,397,43971,43970,23,24,12519,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-89437","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-algoritmid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-huvide-konflikt","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sotsiaalmeedia","26":"tag-sotsiaalmeedia-kasutamine","27":"tag-tehnoloogiaettevotted","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uhismeedia","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89437"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89437\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}