Paljud on kuulnud 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist. Paljud aga ei tea samas, et selle \u00fcheks peamiseks s\u00fctikuks oli rahanduskriis ja maksut\u00f5usud. Seitsmeaastane s\u00f5da ja Ameerika iseseisvuss\u00f5ja rahastamine t\u00fchjendasid Prantsusmaa riigikassat omajagu. Riik suurendas oma v\u00f5lakoormust ja sattus v\u00f5laspiraali. L\u00f5puks l\u00e4ks lausa pool riigi maksutuludest ainu\u00fcksi intressimaksete tasumiseks.<\/p>\n
Olukorra parandamiseks sooviti makse t\u00f5sta, mis oli aga \u00e4\u00e4rmiselt ebapopulaarne, ka eliidi seas. L\u00f5puks surus kuningas Louis XVI maksut\u00f5usud l\u00e4bi, mis saigi \u00fcheks peamiseks revolutsiooni s\u00fctikuks.<\/p>\n
Kuigi p\u00e4ris v\u00f5laspiraali pole veel satutud, on Prantsusmaa praegune seis hirmutavalt sarnane revolutsioonile eelnenuga. V\u00f5latasemed on rekordilised, intressimaksed kiiresti kasvamas ning valitsus on korduvalt soovinud l\u00e4bi suruda nii maksut\u00f5use, kulutuste v\u00e4hendamist kui ka osa riigip\u00fchade kaotamist, mis paneks inimesi rohkem t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n
Praeguse peaministri Fran\u00e7ois Bayrou strateegia oma plaani l\u00e4bisurumiseks on m\u00f5neti sarnane Louis XVI omaga. Nimelt p\u00fc\u00fcdis ka Bayrou oma plaani l\u00e4bi suruda ilma parlamendi heakskiiduta \u2013 sest eelarvelisi kasinusmeetmeid poleks parlament nii v\u00f5i naa heaks kiitnud. P\u00f5hiseaduses oli selline v\u00f5imalus olemas. See avas aga ukse valitsuse umbusaldamisele, mis kukkus veebruaris l\u00e4bi. Valitsuse uus plaan l\u00e4ks seega k\u00e4iku. N\u00fc\u00fcd tuli Bayrou v\u00e4lja veel t\u00e4iendavate meetmetega, mis on tekitanud \u00fchiskonnas palju pahameelt. Selles, kas plaan Prantsusmaa ka tegelikult eelarvelisest august v\u00e4lja toob, kaheldakse.<\/p>\n
Prantsusmaa ei ole l\u00e4\u00e4neriikide seas ainuke riik, kus rahandus on v\u00e4ga kehvas seisus. Enamik suurriike on sarnases positsioonis, olgu selleks USA, Itaalia v\u00f5i \u00dchendkuningriik. Riigid \u00fcle maailma on ennast l\u00f5hki laenanud ja intressimaksed on kasvamas. Minu hinnangul toob see j\u00e4rgnevatel aastatel kaasa massiivse v\u00f5lakriisi, millel on nii valuutade v\u00e4\u00e4rtusele, majandustele kui ka \u00fchiskonna struktuuride p\u00fcsivusele erakordselt suured tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
Laiemas pildis oleme me pikemas protsessis, kus v\u00f5lal p\u00f5hinev rahas\u00fcsteem, kus iga dollar ja euro tekivad ringlusesse laenu kaudu, on varisemas. Prantsusmaa rahanduse seis on vaid \u00fcks n\u00e4ide paljudest, mis sellele t\u00f5estust annab.<\/p>\n
Prantsusmaa riigiv\u00f5la tase on j\u00e4tkusuutmatu<\/p>\n
Vaatame l\u00e4hemalt, milline on Prantsusmaa rahanduse seis. \u00dcks olulisemaid n\u00e4itajaid on riigiv\u00f5la suhe SKP-sse (k\u00f5igi riigis l\u00f5pptarbimisse j\u00f5udnud toodete ja teenuste v\u00e4\u00e4rtus \u00fche aasta jooksul). Prantsusmaa puhul on see n\u00e4itaja kasvanud juba 116%-ni SKP-st, mis on rekordiline tase. P\u00e4rast 2008. aasta finantskriisi ja sellele j\u00e4rgnenud euroala v\u00f5lakriisi loobuti rangemast eelarvepoliitikast, mis on pannud v\u00f5lataseme kiiresti kasvama. Eriti j\u00e4rsult suurenes see 2020. aasta koroonakriisi ajal. J\u00e4tkusuutlikuks peetakse 60% v\u00f5lataset.<\/p>\n
Reitinguagentuurid on juba asunud ka Prantsusmaa krediidireitingu kallale. N\u00e4iteks 2024. aastal v\u00e4hendas \u00fcks maailma suuremaid reitinguagentuure Moody\u2019s Prantsusmaa reitingut AA2 pealt AA3 peale. V\u00e4ljavaade muudeti stabiilse pealt negatiivseks. Agentuur t\u00f5i v\u00e4lja, et viimastel aastatel on Prantsuse rahandus m\u00e4rgatavalt n\u00f5rgenenud ning nende hinnangul ei suuda uus valitsus olukorda j\u00e4tkusuutlikult parandada.<\/p>\n
Prantsusmaa on juba praegu pannud majanduse maksude kaudu tohutu surve alla. Valitsuse kulutused moodustavad lausa 57% sisemajanduse koguproduktist. V\u00f5rdluseks \u2013 Eestis on see n\u00e4itaja viimase viie aasta jooksul t\u00f5usnud umbes 38% pealt 45%-le. Sellise maksukoormuse juures v\u00f5ivad t\u00e4iendavad maksut\u00f5usud hoopis maksutulusid v\u00e4hendama hakata. Nimelt on maksut\u00f5usud pea alati majandusaktiivsust piiravad, eriti juhul, kui maksukoormus on juba v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n
Eelarve puuduj\u00e4\u00e4k on kriisiaegsetel tasemetel<\/p>\n
Prantsusmaa riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k ulatus mullu 5,8%-ni SKP-st, mis on samuti j\u00e4tkusuutmatu tase. Euroala reeglites on kirjas, et eelarve puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5ib olla maksimaalselt 3%, kuid enamik riike ei ole seda n\u00f5uet t\u00e4itnud. N\u00fc\u00fcd, mil on vaja ka kaitsekulutusi suurendada, on ka Euroopa tasandil reeglitest loobutud. Selline puuduj\u00e4\u00e4k on omane majanduskriisi aegadele, mil valitsus teostab prots\u00fcklilist majanduspoliitikat \u2013 ehk suurendab kriisiajal kulutusi, et majandust turgutada. Praegu Prantsusmaal aga majanduskriisi ei ole. Kui peaks tulema kriis, l\u00e4heb eelarve t\u00f5en\u00e4oliselt enam kui 10%-lisse puuduj\u00e4\u00e4ki. Eks iga\u00fcks v\u00f5ib m\u00f5tiskleda, kuiv\u00f5rd suure surve alla Prantsusmaa rahandus sellisel juhul satuks.<\/p>\n
J\u00e4rgmise aasta puuduj\u00e4\u00e4gi prognoos on \u20135,4%. T\u00f5en\u00e4oliselt saab puuduj\u00e4\u00e4k olema suurem, sest ka n\u00e4iteks 2023. aasta l\u00f5pus prognoositi 2024. aasta puuduj\u00e4\u00e4giks vaid
\u20134,4%. Reaalne number oli aga tunduvalt suurem.<\/p>\n
Seni on suudetud k\u00f5rget v\u00f5lakoormat kuidagi manageerida, sest intressim\u00e4\u00e4rad on olnud l\u00e4\u00e4neriikides (ka Prantsusmaal) 40 aastat langustrendis. Sarnaselt teiste riikidega v\u00f5imaldas see Prantsusmaal oma v\u00f5lakoormust suurendada, ilma et sellega kaasneks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne intressimaksete kasv. Intressid saavutasid aga oma p\u00f5hja 2020. aastal ja on n\u00fc\u00fcd t\u00f5usma hakanud. See t\u00e4hendab, et tohutuks paisunud v\u00f5lakoormalt makstakse aina k\u00f5rgemaid intresse. See on juba kaasa toonud intressimaksete plahvatusliku kasvu.<\/p>\n
Intressid t\u00f5usevad edasi, tuues kaasa v\u00f5lakriisi<\/p>\n
Kuna minu hinnangul on intressim\u00e4\u00e4rad n\u00fc\u00fcd olenemata keskpankade poliitikast pikaajalises t\u00f5usutrendis, hakkavad k\u00f5ik v\u00f5laga seotud probleemid aina akuutsemalt esile kerkima. Seda olemegi praegu n\u00e4gemas ja see on \u00fchtlasi ka \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks kulla hind on n\u00f5nda kiiresti t\u00f5usmas. Kuld on ajalooline reservvara ja praeguse s\u00fcsteemi reservvara \u2013 riigiv\u00f5lakirjad \u2013 on selgelt oma v\u00e4\u00e4rtust kaotamas ja kaotavad seda t\u00f5en\u00e4oliselt ka edaspidi.<\/p>\n
Intress, mida Prantsusmaa peab k\u00fcmneks aastaks laenu v\u00f5tmiseks maksma, on t\u00f5usnud 3,4%-ni. Nii k\u00f5rget taset n\u00e4gime viimati enam kui k\u00fcmme aastat tagasi. V\u00f5rdluseks: 2019. aasta p\u00f5hjades olid investorid n\u00f5us peale maksma, et Prantsusmaale laenu anda (!). Tollal oli intress k\u00fcmneaastase laenu puhul \u20130,34%. Sellised intressitasemed on minu hinnangul l\u00f5plikult selja taha j\u00e4etud ja tegemist oli anomaalse olukorraga. Null- ja miinusprotsendiliste intresside ajastu on l\u00e4bi ja rekordilised v\u00f5latasemed ning inflatsioonilised alustrendid t\u00e4hendavad, et investorid n\u00f5uavad Prantsusmaale laenu andmise eest aina k\u00f5rgemat intressi. Just see on faktor, mis viib Prantsusmaad sarnaselt teiste riikidega v\u00f5lakriisi poole.<\/p>\n
Prantsusmaa poliitiline ja rahanduslik olukord on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, kuidas impotentne Euroopa liigub praegusel kursil pankroti poole. Demograafilised muutused, kaitsekulutuste h\u00fcppeline kasv, rohep\u00f6\u00f6re ja v\u00f5latasemete kasv viivad regiooni paratamatult loojangu poole. Majanduses ongi loojangu esimene faas massiivne v\u00f5lakriis, mis saab olema m\u00f5\u00f5tmetelt suurem kui 2010ndate oma ning paneb proovile ka euro \u00fchisraha projekti.<\/p>\n
Seda, kas see toob kaasa ka 18. sajandi Prantsuse revolutsiooniga v\u00f5rreldavaid s\u00fcndmusi, n\u00e4itab tulevik. Kindel on vaid see, et praegusel kursil on selliste s\u00fcndmuste t\u00f5en\u00e4osus ajas kasvav.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud on kuulnud 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist. Paljud aga ei tea samas, et selle \u00fcheks peamiseks s\u00fctikuks oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[131,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,780,781,28,29,95,672,778,19,777,25,779,23,24,65,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-8948","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ari","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-investeerimine","20":"tag-kasulik","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-majandus","25":"tag-maksud","26":"tag-news","27":"tag-pension","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-seadused","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-turundus","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8948"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8948\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}