![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3159722h58e1t24.jpg\"\/)
Aleksander Nevski katedraal Tallinnas. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nRiigikohtusse j\u00f5udnud kirikute ja koguduste seaduse muutmise valguses on palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud k\u00fcsimus, millistel asjaoludel on riigil \u00f5igus piirata kollektiivset usuvabadust ehk inimeste \u00f5igust koonduda usulistesse \u00fchendustesse.<\/p>\n
Riigikogus vastu v\u00f5etud kirikute ja koguduste seaduse muudatuse j\u00e4rgi ei v\u00f5i\u202fkirik, kogudus, koguduste liit ja klooster olla p\u00f5hikirja v\u00f5i tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel v\u00f5i majanduslikult seotud v\u00e4lisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise \u00fchenduse v\u00f5i vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule v\u00f5i p\u00f5hiseaduslikule v\u00f5i avalikule korrale.1<\/p>\n
President on seisukohal, et seaduses sisalduv usuvabaduse ja \u00fchinemisvabaduse piirang ei ole taotletava eesm\u00e4rgi suhtes proportsionaalne. President leiab, et seadusega keelatakse usulistele \u00fchendustele ohu korral mitte ainult halduslikud ja majanduslikud, vaid ka \u00f5petuslikud sidemed v\u00e4lismaise isikuga ehk sidemed, mis tekivad usu tunnistamise, selle viljelemise, usuliste talituste ja teenistuste kaudu.2<\/p>\n
Seevastu valitsus, riigikogu ja \u00f5iguskantsler on seisukohal, et kirikute ja koguduste seaduse muudatusi, millega kollektiivset usuvabadust ja \u00fchinemisvabadust piiratakse, on v\u00f5imalik t\u00f5lgendada ka p\u00f5hiseadusp\u00e4raselt.3 Seda juhul, kui oht riigi p\u00f5hiseaduslikule korrale on tuvastatud. \u00d5iguskantsler on lisanud, et “usuvabadusega ei saa \u00f5igustada teiste \u00f5iguste ja vabaduste rikkumist, inim\u00f5igusi kaitsva \u00f5igusriikliku s\u00fcsteemi h\u00e4vitamise eesm\u00e4rki ega agressioonikuritegude \u00f5igustamist. Seda kinnitab ka Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtu praktika.”4<\/p>\n
Aleksander Nevski katedraal Tallinnas. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
\u00d5igeusu kirikute \u00fclemaailmne struktuur<\/p>\n
Selle vaidluse kontekstis on \u00fcksjagu palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud Vene \u00d5igeusu Kiriku (V\u00d5K) seisukohad ja \u00f5igeusu kirikute \u00fclemaailmne struktuur, sest Eesti Vabariigi seadusandja pole kirikute ja koguduste seadust rutanud muutma omal initsiatiivil, vaid ajendiks riigi julgeolekut, avalikku ja p\u00f5hiseaduslikku korda kaitsta on olnud V\u00d5K-i tegevus viimaste aastate jooksul Venemaa alustatud s\u00f5ja ajal Ukrainas.<\/p>\n
Seoses eelnevaga on palju r\u00e4\u00e4gitud erinevatest \u00f5igeusu kirikukorda puudutavatest m\u00f5istetest, mille puhul jookseb punase niidina l\u00e4bi s\u00f5na “kanooniline”. Juttu on olnud m\u00f5istetest nagu kanooniline \u00f5igus, kanooniline side, kanooniline alluvus, kanooniline jurisdiktsioon, kanooniline territoorium ja kanooniline kuritegu.<\/p>\n
Ka presidendi seisukoht, et seadusemuudatusega v\u00f5idakse katkestada \u00f5petuslikud sidemed v\u00e4lismaise isikuga, ehk sidemed, mis tekivad usu tunnistamise, selle viljelemise, usuliste talituste ja teenistuste kaudu, on seotud just m\u00f5istega kanooniline side. Seda on defineeritud kui \u00f5petuslikku, ajaloolist, p\u00e4rimuslikku v\u00f5i vaimset sidet. V\u00e4hem on seda kirjeldatud kui administratiivset alluvusvahekorda.<\/p>\n
S\u00f5na “kanooniline” on k\u00f5nealuse vaidluse kestel olnud peaaegu sama populaarne m\u00f5iste kui “usuvabadus”, ja mis seal salata, nii nagu usuvabaduse terminit sisustatakse v\u00e4ga erinevalt, on ka m\u00f5istele “kanooniline” antud v\u00e4ga erinevaid t\u00e4hendusi.<\/p>\n
K\u00f5ige sagedamini on k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud arusaam, et haldussidemete ja\/v\u00f5i administratiivsete sidemete katkestamine v\u00f5ib ju riigi n\u00f5udmisel olla elluviidav \u2013 ehkki kirglikumad usuvabaduse kaitsjad on sellelegi vastu ja n\u00f5uavad riigi loobumist igasugusest kirikuasjadesse sekkumisest \u2013, kuid Eestis tegutseva Moskva patriarhaadi kirikustruktuuri kanoonilisi sidemeid emakirikuga katkestada ei saavat ega tohtivat. Siia lisatakse v\u00e4ide, et Eesti Vabariik asub V\u00d5K-i kanoonilisel territooriumil.<\/p>\n
Viimane seisukoht on k\u00f5lanud isegi \u00fche kohaliku teoloogi suust5 ja arusaadavalt muidugi ka Eestis tegutseva V\u00d5K-i struktuuri esindajate poolt, kes on nimetanud sidet V\u00d5K-iga ka veresidemeks6 ja lahkumist V\u00d5K-st “kanooniliseks kuriteoks”.7<\/p>\n
Kiriku ajaloo ja \u00f5igeusu kiriku\u00f5igusega tegelevate erialaspetsialistidena ei soovi me pikemalt peatuda kirikute ja koguduste seadusemuudatusel, vaid tahame k\u00e4sitleda \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguse ja kirikukorralduse p\u00f5hialuseid, mis on sajandite eest kokku lepitud ja mille abil korraldatakse ka kaasajal \u00fcleilmse \u00f5igeusu kiriku tegevust.<\/p>\n
“Tegelikult on V\u00d5K-i k\u00e4sitlusest saanud kirikupoliitiline vahend, mida kasutatakse ka meil Eestis.”<\/p>\n
Seda soovime teha p\u00f5hjusel, et n\u00e4idata, kuidas V\u00d5K on loonud omaenda kiriku\u00f5iguse k\u00e4sitluse, ja kasutades \u00e4ra l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondade usu- ja s\u00f5navabadust, esitab oma \u00f5iguskontseptsiooni nii nagu kehtiks need kogu \u00f5igeusu kirikus. Tegelikult on V\u00d5K-i k\u00e4sitlusest saanud kirikupoliitiline vahend, mida kasutatakse ka meil Eestis.<\/p>\n
\u00d5igeusu kiriku\u00f5igus ehk kanooniline \u00f5igus reguleerib kiriku tegevust \u00fcleilmselt ehk rahvusvaheliselt, aga teeb seda valdavalt kirikusiseselt. Eri riigid aktsepteerivad kiriku\u00f5iguse norme sellisel m\u00e4\u00e4ral, kui nad vajalikuks peavad.8<\/p>\n
Vaatamata sellele on kiriku\u00f5igus m\u00f5nelgi pool riigi\u00f5igusega tihedalt p\u00f5imunud, kuid sellega \u00f5igeusu kiriku\u00f5igus ei ammendu, sest selle abil p\u00fc\u00fcavad \u00f5igeusu kirikud korraldada oma tegevust neiski riikides, kus riik \u00f5igeusu kirikule mingeid eri\u00f5igusi ei anna v\u00f5i kus riigikirikut pole, vaid riik tagab usulistele \u00fchendustele usuvabaduse ja suhtub usuellu neutraalselt. Selline riik on ka Eesti Vabariik.<\/p>\n
Nagu \u00f6eldud, on praeguses kontekstis oluline anal\u00fc\u00fcsida seda, kuidas V\u00d5K on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul n\u00e4inud kurja vaeva, et juurutada oma \u00f5igusarusaamu nii teiste \u00f5igeusu kirikute seas kui ka l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades ja avalikkuses. Need peegeldavad kiriku ambitsioone olla \u00fcleilmselt \u00f5igeusu maailma v\u00f5imsaim j\u00f5ud ja selleks on oluline s\u00e4ilitada kuvand tuhandeaastasest imperiaalsest paljurahvuselisest kirikust, millele on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul lisandunud lugu sellest, kuidas V\u00d5K maailma suurima \u00f5igeusu kirikuna suudab v\u00f5idelda nn traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste eest ilmalikustunud ja mandunud l\u00e4\u00e4ne vastu.<\/p>\n
Eelneva kontekstis tuleb teadvustada, et V\u00d5K-i \u00f5iguskontseptsiooniga kaasaminek t\u00e4hendaks sajandite pikkuse \u00f5igeusu kirikukorra eiramist ja oleks meie l\u00e4hiajaloost n\u00e4iteid otsides v\u00f5rreldav sellega, et me ei r\u00e4\u00e4giks rahvusvahelisele \u00f5igusele toetudes mitte Eesti Vabariigi okupeerimisest, vaid v\u00f5taksime omaks Venemaa F\u00f6deratsiooni arusaama Eesti vabatahtlikust liitumisest v\u00f5i inkorporeerimisest N\u00f5ukogude Liidu koosseisu ja sellega meie riikliku j\u00e4rjepidevuse katkemisest.<\/p>\n
Olgu mainitud, et l\u00e4\u00e4nes tegutsevate \u00f5igeusu teoloogide, kirikuloolaste ja kiriku\u00f5iguse spetsialistide hulgas leidub k\u00fcll ka \u00fcksikuid teadlasi, kes V\u00d5K-i kiriku\u00f5iguse seisukohti jagavad, kuid enamiku teadlaste ja teiste \u00f5igeusu kirikute esindajate jaoks on Venemaa s\u00f5da Ukrainas m\u00f5junud sedav\u00f5rd kainestavalt, et V\u00d5K p\u00e4lvib igap\u00e4evaselt teravat kriitikat ja ka paljud kirikutevahelised suhted on k\u00fclmutatud.<\/p>\n
Nii n\u00e4iteks on V\u00d5K j\u00e4etud k\u00f5rvale Luterliku Maailmaliidu kureeritava \u00f5igeuslike ja luterlaste vahelise oikumeenilise dialoogikomisjoni t\u00f6\u00f6st. Euroopa Kirikute Konverents, mis koondab evangeelsete kirikute k\u00f5rval ka mitmeid \u00f5igeusu kirikuid, v\u00f5ttis 2025. aasta detsembris Helsingis toimunud konverentsil vastu avalduse, millega nimetati V\u00d5K-i propageeritav Vene maailma idee hereetiliseks ehk eksi\u00f5petuseks.9<\/p>\n
\u00d5igeusu kirikukord ja Vene \u00d5igeusu Kiriku eksklusiivsus<\/p>\n
\u00d5igeusu kirik eksisteerib neljal tasandil:<\/p>\n
Kiriku selline struktuur on ajaloolise arengu tulemus, sest algselt ei eksisteerinud kirik patriarhaadina v\u00f5i patriarhaatidena, vaid kohalike kogukondadena piiskopliku juhtimise all.<\/p>\n
Niisiis on \u00f5igeusu kirik l\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes \u00fcleilmne kirik, mille \u00f5petus kirikust toetub p\u00f5him\u00f5ttele: \u00fcks piiskop \u2013 \u00fcks armulaud \u2013 \u00fcks kohalik kirik \u2013 \u00fcks territoriaalne jurisdiktsioon. Sellisena on see \u00fcleilmne \u00f5igeusu kirik iseseisvate kohalike kirikute perekond ja erineb sellisena n\u00e4iteks tsentraalse struktuuriga rooma-katoliku kirikust.<\/p>\n
Autokefaalseid ehk iseseisva valitsuskorraga kirikuid on \u00f5igeusu kirikus praegu 15 (kui arvestada ka \u00d5igeusu Kirikut Ukrainas) ja viimane \u00f5igeusu kirikukogu toimus p\u00e4rast aastak\u00fcmnete pikkust ettevalmistust 2016. aastal Kreetal. Seal arutati ka kiriku struktuurik\u00fcsimusi, mis n\u00e4itab, et kirik p\u00fc\u00fcab j\u00e4tkuvalt juhinduda sajandite pikkusest kanoonilisest p\u00e4randist, mitte ei ole sellele k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud ja leppinud viimastel sajanditel toimunud kiriku struktuuri puudutavate k\u00f5rvalekalletega.<\/p>\n
Peamine k\u00f5rvalekalle puudutab nn \u00f5igeusu diasporaad \u2013 uues maailmas, kus \u00f5igeusu kirik pole ajalooliselt eksisteerinud, on kiriku kanoonilist p\u00e4randit eirates k\u00f5rvuti ajalooliste kohalike \u00f5igeusu kirikute kogudused ja puudub \u00fcks, k\u00f5igi eri rahvusest \u00f5igeusklike poolt aktsepteeritud kohalik kirik.<\/p>\n
Kiriku \u00fchtsus v\u00e4ljendub eesk\u00e4tt armulauam\u00fcsteeriumist osasaamises, sest just seal teostub usklike osadus Kristuse ja \u00fcksteisega, moodustades niiviisi osaduskonna ehk kiriku. Tavalise \u00f5igeuskliku tasandil v\u00e4ljendub see selles, et \u00fche kohaliku kiriku, n\u00e4iteks Rumeenia \u00d5igeusu Kiriku esindaja saab minna armulauale ka m\u00f5nes teises kohalikus kirikus, n\u00e4iteks Kreeka \u00d5igeusu Kirikus. Liturgias v\u00e4ljendub kiriku kanooniline \u00fchtsus ka selles, et palves meenutatakse nimepidi k\u00f5iki kohalike \u00f5igeusu kirikute juhte.<\/p>\n
Armulaua p\u00fchitsemine on seotud piiskopi isikuga, keda tunnustatakse armulauast osasaajate seas keskse isikuna ja kes on armulaua kaitsja. Sel moel \u00fchendab kiriku eestseisja ehk piiskop endas kogu kohaliku osaduskonna, ehk teisis\u00f5nu paljude \u00fchtsus avaldub \u00fchesainsas isikus.<\/p>\n
Niisiis on \u00f5igeusu kirik hierarhiline organisatsioon, ja just kirikujuhi kaudu on tagatud kiriku \u00fchtsus ning sellest on tuletatud ka kirikujuhtide administratiivne autoriteet. Seega pole kirikujuhist patriarh ainult vaimne, vaid ka administratiivne juht.<\/p>\n
\u00d5igeusu kiriku ajalugu ja tegevust tervikuna pole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda lahus kiriku kanoonilisest p\u00e4rimusest. M\u00f5iste “kanooniline p\u00e4rimus” t\u00e4hendab \u00f5igeusu kiriku jaoks:<\/p>\n
Need normid ja juhised koondati p\u00fchadesse kaanonitesse, mis on tavaliselt nummerdatud. Kaanon t\u00e4hendab kreeka keeles m\u00f5\u00f5dupuud v\u00f5i ka reeglit ja korda.<\/p>\n
Lisaks \u00fcldistele ja k\u00f5ikides \u00f5igeusu kirikutes kehtivatele normidele v\u00f5ib iga iseseisev kohalik kirik t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja tegevuseks vajalikke p\u00f5him\u00f5tteid ja kehtestada selleks konkreetseid juhiseid, aga need peavad olema koosk\u00f5las \u00f5igeusu kiriku traditsiooni ja kanoonilise p\u00e4rimusega ning tagavad \u00f5igeusu kirikule \u00fchise usu, liturgilise ja armulaua\u00fchtsuse ning iseseisvate kirikute kanoonilise ehk kiriku\u00f5igusliku tunnustamise kaudu ka kogu \u00f5igeusu kiriku \u00fchtsuse.<\/p>\n
See t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et k\u00f5ik eri paigus tegutsevad kohalikud \u00f5igeusu kirikud on sama kanoonilise p\u00e4randi kandjad. Nad jagavad sama \u00f5petust ja peavad jagama sama kirikukorda. See puudutab ka Eestis tegutsevaid Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikut ja Eesti Kristlikku \u00d5igeusu Kirikut (varasema nimega Moskva Patriarhaadi Eesti \u00d5igeusu Kirikut).<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3159713h9674t24.jpg\"\/)
P\u00fchtitsa kloostri nunnad viisid 2025. aasta veebruaris riigikogule palvekirja, milles \u00fctlesid, et nemad poliitikaga ei tegele. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Seitsmes oikumeeniline kirikukogu, mis kogunes 787. aastal Nikaias, s\u00e4testas teises kaanonis, et piiskopiametisse kandideerijad peavad p\u00fchasid kaanoneid p\u00f5hjalikult tundma. \u00d5igeusu kirikus kehtiva piiskopi p\u00fchitsemise korra kohaselt annab p\u00fchitsetav \u00fchtlasi vande j\u00e4rgida ja hoida p\u00fchi kaanoneid.<\/p>\n
Alates 1593. aasta Konstantinoopoli sinodist, millega viidi ametlikult l\u00f5puni Moskva patriarhaadi asutamine, on Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat kohalike kirikute autokefaalia tomostes, ehk kirikutele iseseisvuse andnud kinnituskirjades r\u00f5hutanud, et need \u00e4sja moodustatud iseseisvad piirkondlikud kirikustruktuurid peavad toimima koosk\u00f5las p\u00fchade kaanonitega. Viimase sellesisulise tomose andis Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat 2019. aastal uuele iseseisvale \u00d5igeusu Kirikule Ukrainas.<\/p>\n
Niisiis moodustavad p\u00fchad kaanonid \u00f5igeusu kiriku identiteedi lahutamatu osa ning on ainsaks universaalseks m\u00f5\u00f5dupuuks, mille alusel saab hinnata \u00fcksikute \u00f5igeusu kirikute eriseadusandluse ning nende haldus- ja kohtulike toimingute kanoonilisust ehk kiriku\u00f5igusele vastavust. See peaks piirama kohalike kirikute isetegevust ja kaanonitest k\u00f5rvale kaldumist.<\/p>\n
\u00d5igeusu kirikus on tulnud ette, et kohalike kirikute vahel armulauaosadus katkeb. See ei t\u00e4henda, et \u00f5igeusu kirik lakkaks tervikuna eksisteerimast v\u00f5i et kokku lepitud kanooniline kord ei kehtiks, vaid see on kohalike kirikute vaheline t\u00fcli, mida on kiriku ajaloos ikka ette tulnud. Kaanonite ja senise praktika kohaselt on selliste t\u00fclide lahendajaks olnud tavaliselt Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat.<\/p>\n
Kirikute vahelise osaduse katkestamist on kasutatud ka kirikupoliitilise vahendina. 2018. aastal otsustas V\u00d5K Ukrainas toimuva t\u00f5ttu katkestada Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi ja m\u00f5ni aeg hiljem ka Aleksandria, Kreeka ja K\u00fcprose kirikutega armulauaosaduse, p\u00fc\u00fcdes sel moel neid kirikuid hirmutada ja s\u00fcvendada oma liikmetes eksitavat arusaama, et need pole V\u00d5K-i jaoks enam \u00fcleilmse \u00f5igeusu kiriku osad.<\/p>\n
See pidi olema hoiatuseks ka teistele \u00f5igeusu kirikutele, et nad nelja kirikuga sama teed ei l\u00e4heks ega Ukrainas loodud iseseisvat \u00f5igeusu kirikut tunnustaks. Sellist universaalset \u00f5igust otsustada, kas \u00fcks v\u00f5i teine kirik kuulub \u00f5igeusu kiriku osadusse, \u00fchelgi kohalikul kirikul kiriku kaanonite j\u00e4rgi tegelikult pole. Seda saab vajadusel otsustada ainult kogu \u00f5igeusu kiriku kirikukogu.<\/p>\n
K\u00fcll aga on see V\u00d5K-i jaoks olnud meede, millega p\u00fc\u00fcda oma liikmeid hoida oma kiriku koosseisus, v\u00e4ites, et V\u00d5K-ist lahkudes ja n\u00e4iteks Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga liitudes ei oldagi enam \u00fcldse \u00f5igeusu kiriku liikmed.<\/p>\n
See on \u00f5igeusu kirikukorda arvestades absurdne v\u00e4ide, sest nagu \u00f6eldud, ei saa V\u00d5K eksklusiivselt teist \u00f5igeusu kirikut t\u00fchistada. Liiatigi ei vaidlusta ka \u00fckski teine kohalik \u00f5igeusu kirik, et Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat ja teisedki \u00fclalmainitud kirikud on j\u00e4tkuvalt osaks \u00f5igeusu kiriku tervikust.<\/p>\n
V\u00d5K-i otsuse sissepoole suunatust n\u00e4itab seegi, et tegelikult on V\u00d5K nelja kirikuga, kellega armulauaosadus on formaalselt katkestatud, kaudselt siiski armulauaosaduses, kuna ta ei ole katkestanud armulauaosadust n\u00e4iteks Rumeenia, Bulgaaria, Serbia jt kohalike kirikutega, kes on j\u00e4tkuvalt Konstantinoopoli, Aleksandria, Kreeka ja K\u00fcprose kirikutega armulauaosaduses.<\/p>\n
See n\u00e4itab, kuidas \u00f5igeusu kirik toimib kui \u00fcks tervik ja \u00fchel kirikul on teisi kirikuid poliitilistel p\u00f5hjustel t\u00fchistada v\u00f5rdlemisi keeruline.<\/p>\n
Selles kontekstis on oluline r\u00f5hutada, et \u00f5igeusu kirikukorra m\u00f5ttes t\u00e4hendab V\u00d5K-i kirikustruktuuri vahetamine (sh n\u00e4iteks Eestis) m\u00f5ne teise kohaliku \u00f5igeusu kiriku vastu administratiivse suhte muutumist, mis kiriku \u00f5petust ega usu praktiseerimist ei muuda, r\u00e4\u00e4kimata \u00f5igeusu kirikule t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ra “veresideme” katkestamisest. Seda enam, et n\u00e4iteks kirikuslaavi keeles saab liturgial osaleda ka mitmel pool teistes \u00f5igeusu kirikutes.<\/p>\n
\u00dchenduses sellega ei saa ka n\u00f5ustuda, et kirikute ja koguduste seadusega sekkutakse \u00f5igeusu kiriku \u00f5petuslike sidemete muutmisesse v\u00f5i piiratakse kuidagi kirikute \u00f5petuslikke sidemeid, sest \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguse j\u00e4rgi t\u00e4hendab \u00fche kohaliku kiriku koosseisu kuulumine administratiivset enesem\u00e4\u00e4ratlust ja samal ajal \u00fcleilmse \u00f5igeusu kiriku koosseisu kuulumine \u00f5petuslikku enesem\u00e4\u00e4ratlust.<\/p>\n
Niisiis kuulub Eestis tegutsev Moskvale alluv kiriku struktuur administratiivselt V\u00d5K-i koosseisu, st m\u00f5iste “kanooniline alluvus” t\u00e4histab siin administratiivset kuuluvust.<\/p>\n
V\u00d5K-ist lahkumise korral ei t\u00e4henda see Eestis tegutsevate vene traditsiooni \u00f5igeusklike jaoks kiriku \u00f5petuse muutmist ega \u00f5petusk\u00fcsimustesse sekkumist, sest kohaliku kiriku administratiivse suhte muutmise j\u00e4rel kuulumine \u00fcleilmse \u00f5igeusu kiriku osaduskonda ei muutu. Kanooniline side s\u00e4ilib. K\u00fcll aga v\u00f5ib vene traditsiooni koguduste lahkumisel V\u00d5K-ist muutuda muu kiriku administratiivse kuuluvuse juurde k\u00e4iv, alustades kiriku nimest, ajalook\u00e4sitlusest jne, kuid see ei puuduta kiriku \u00f5petust, mis p\u00fcsib sama ka V\u00d5K-ist lahkumise j\u00e4rel.<\/p>\n
Vene traditsiooni koguduste administratiivse keha muutmiseks on Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kiriku metropoliit Stefanus teinud ettepaneku koondada need kogudused Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikus \u00fchte all\u00fcksusesse ehk vikariaati ja nii on nad j\u00e4tkuvalt \u00fcleilmse \u00f5igeusu kiriku osaks.<\/p>\n
“Kanoonilised ehk administratiivsed sidemed patriarhiga v\u00f5ivad teatud poliitilistes oludes kujuneda rahvuslik-riikliku julgeoleku riskiks.”<\/p>\n
\u00dche \u00f5igeusu kiriku jurisdiktsiooni vahetamine teise vastu pole ka kanooniline kuritegu, nagu on sagedasti k\u00f5lanud Eestis tegutsevate V\u00d5K-i koosseisu kuuluvate \u00f5igeusklike suust. Seda on kiriku ajaloos ikka ette tulnud ja sageli on p\u00f5hjuseks olnud just julgeolek, st t\u00f5siasi, et kanoonilised ehk administratiivsed sidemed patriarhiga v\u00f5ivad teatud poliitilistes oludes kujuneda rahvuslik-riikliku julgeoleku riskiks.<\/p>\n
Sellest tulenevalt katkestasid n\u00e4iteks bulgaarlased edukalt kanoonilised sidemed Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga ning saavutasid 870. aastal oma sinodi ehk kirikuvalitsusega peapiiskopkonna rajamise, mis j\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel muutus t\u00e4ielikult s\u00f5ltumatuks nii Konstantinoopoli oikumeenilisest patriarhaadist kui ka B\u00fctsantsi keisrist. Sarnaselt rajasid serblased 13. sajandi alguses autokefaalse ehk iseseisva valitsusega peapiiskopkonna.<\/p>\n
1833. aastal otsustasid Kreeka riigi esindajad katkestada Kreeka \u00d5igeusu Kiriku kanoonilised sidemed Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga, kuna s\u00f5ltuvus patriarhist, kes tegutses vaenuliku riigipea, Ottomani sultani, m\u00f5ju all, kujutas endast julgeolekuohtu. Kreeka kirik j\u00e4rgis riigi ettekirjutisi. Ka Rumeenias katkestas valitsus kanoonilised sidemed kohaliku kiriku ja Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi vahel.<\/p>\n
Samuti on Venemaa korduvalt muutnud kirikustruktuuride kanoonilist staatust vastavalt poliitiliste piiride muutumisele. Kui Vene impeerium h\u00f5ivas 17. sajandil suurema osa Ukrainast, katkestas Vene riigiv\u00f5im kanoonilised sidemed V\u00d5K-ist eraldi tegutsenud Kiievi metropoolia ja Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi vahel.<\/p>\n
Kui Venemaa liitis 19. sajandi alguses enda koosseisu Gruusia, kaotas Vene v\u00f5im Gruusia kiriku autokefaalia ehk iseseisvuse ning alandas selle eksarhaadiks, mida V\u00d5K-i koosseisus juhtis Vene piiskop. Vahem\u00e4rkusena olgu lisatud, et sellisel moel territooriumi h\u00f5ivates on V\u00d5K-i tegevus kulgenud juba sajandeid ja viimase aja sarnane tegevus ning sellega seotud v\u00e4lja\u00fctlemised pole V\u00d5K-i ajaloolise identiteedi moonutamine, vaid selline on V\u00d5K-i identiteet olnud juba aastasadu.<\/p>\n
Lisaks eelnevale on kanoonilise jurisdiktsiooni ehk kiriklik administratiivse kuuluvuse vahetamise kohta kirikus kaanoneid, mis kohustavad eksiteele l\u00e4inud kirikujuhist lahti \u00fctlema, mis t\u00e4hendab ka tema juhitud kirikustruktuurist lahkumist.10<\/p>\n
See on Eestis tegutseva V\u00d5K-i kogukonna jaoks peeglisse vaatamise koht, sest patriarhiga n\u00f5ustudes ja samasse kirikusse kuuludes jagatakse mitte ainult \u00fchist armulauaosadust, vaid ka vastutust. Sellele vaatamata oleme V\u00d5K-i esindajatelt kuulnud pigem v\u00e4iteid, et \u00fche jurisdiktsiooni vahetamine teise vastu on hoopis kanooniline kuritegu.<\/p>\n
Ka kuulub V\u00d5K-i kirikupoliitika arsenali m\u00f5iste “skismaatiline”, mis \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguse j\u00e4rgi pole v\u00f5rdne kirikute vahelise armulauaosaduse katkemisega, vaid on mitme kraadi v\u00f5rra kangem m\u00f5iste, sest skismaatiline kirik pole enam \u00fcldse kirik.<\/p>\n
Seda m\u00f5isteaparaati kasutades on V\u00d5K loonud Ukraina usuelus vastanduse “kanoonilise” kiriku ehk Moskvale alluva Ukraina \u00d5igeusu Kiriku ja “skismaatikute” ehk Ukrainas tegutseva iseseisva \u00d5igeusu Kiriku Ukrainas vahel. \u00dches sellega apelleeritakse eksklusiivsusele, mida V\u00d5K esindab.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu levitab V\u00d5K arusaama, et just erip\u00e4rane vene \u00f5igeusk, mida esindab m\u00f5istagi just V\u00d5K oma struktuuriga, ongi see k\u00f5ige \u00f5igem \u00f5igeusu kehastus ja teiste kirikute skismaatiliseks tembeldamine aitab seda positsiooni kinnitada. Skismaatikutega suhelda ei tohi. Samamoodi r\u00e4\u00e4gib Vene poliitiline v\u00f5im ju ka Kiievi kuritegelikust re\u017eiimist, kellega suhelda pole v\u00f5imalik, ega lepi t\u00f5siasjaga, et erinevalt Venemaast on Ukrainas v\u00f5imul demokraatlikult valitud juhid.<\/p>\n
Sedalaadi seisukohtade j\u00e4rjekindel esitamine on m\u00f5juv ja nii on V\u00d5K-i liikmetel nii Venemaal kui ka v\u00e4ljaspool Venemaad kujunenud sageli arusaam, et v\u00e4ljaspool V\u00d5K-i \u00f5igeusku \u00f5ieti ei eksisteerigi.<\/p>\n
2025. aasta oktoobris Viini \u00dclikoolis toimunud Ukraina kirikuelu teemalisel raamatuesitlusel r\u00e4\u00e4kis \u00fcks raamatu ukrainlasest autoritest, kuidas Ukraina avalikku teadvusesse j\u00f5udis alles 2019. aastal, et V\u00d5K-i k\u00f5rval on \u00f5igeusu kirikus veel terve rida kohalikke kirikuid.11<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3159731h7c5dt24.jpg\"\/)
Kirik Ukrainas. Autor\/allikas: Pavlo Volostnov\/Unsplash<\/p>\n
Kanooniline territoorium kui Vene \u00d5igeusu Kiriku loodud konstruktsioon<\/p>\n
Selle eksklusiivsuse kaitsmiseks on V\u00d5K viimastel aastak\u00fcmnetel p\u00fc\u00fcdnud \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguses ja tavakasutuses juurutada kanoonilise territooriumi m\u00f5istet, v\u00e4ites, et tema kanooniline territoorium ei kattu Venemaa F\u00f6deratsiooni riigipiiriga, vaid ulatub \u00fcle selle.<\/p>\n
See on m\u00f5iste, mida me kiriku p\u00fchades kaanonites ega ka kiriku ajaloos ei kohta ja nii kujutab see endast \u00fche kohaliku kiriku k\u00f5rvalekallet \u00f5igeusu kiriku kanoonilisest p\u00e4rimusest. Sellele vaatamata on V\u00d5K Vene riigi toel oma kiriku\u00f5iguslikku vaadet juba aastak\u00fcmneid nii Vene kui ka l\u00e4\u00e4ne avalikkuses maha m\u00fc\u00fca p\u00fc\u00fcdnud. Ja teinud seda v\u00f5rdlemisi edukalt.<\/p>\n
Tulles tagasi \u00f5igeusu kirikukorra juurde, siis olgu \u00fcle korratud, et kirikliku kogukonna m\u00e4\u00e4ratlemise kriteeriumiks oli kirikus juba alates apostel Paulusest koht v\u00f5i piirkond ja mitte m\u00f5ni muu kategooria nagu rass, kultuur v\u00f5i rahvus.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et \u00f5igeusu kirik on alati olnud seotud mingi koham\u00e4\u00e4rusega, tunnistades \u00fchte \u00fcleilmset \u00f5igeusu kirikut, mis tegutseb maailma eri paigus. Teisis\u00f5nu pole olemas ei vene, serbia ega bulgaaria kirikut, vaid on \u00fcks kirik, mis asub Venemaal, Serbias ja Bulgaarias. Sel p\u00f5hjusel ei saa \u00fches ega samas piirkonnas tegutseda mitut kohalikku \u00f5igeusu kirikut.<\/p>\n
Mis veelgi olulisem, \u00f5igeusu kiriku kanoonilise korra j\u00e4rgi on kiriku piirid kujunenud reeglina koosk\u00f5las ilmaliku poliitilise haldusjaotusega ja kohalike \u00f5igeusu kogukondade sooviga kirikukorralduses poliitilisi piire j\u00e4rgida. See sai normatiivse kuju juba Rooma riigi ajal.<\/p>\n
Nii eeldavad juba Nikaia kirikukogu (325) kaanonid 4\u20136 provintsip\u00f5hist kirikukorraldust, milles piiskoppide sinodaalne tegevus ja metropoliidi kui suurlinnas asuva juhtiva piiskopi roll on seotud vastava Rooma provintsi keskusega. Sama kirikukogu 6. kaanon kinnitab Aleksandria, Antiookia ja teiste keskuste jurisdiktsiooni nende piirkondades, mis peegeldab \u00fchtlasi ka kirikliku ja poliitilise ruumi vastastikust seotust.<\/p>\n
Konstantinoopoli kirikukogu (381) 2. kaanon m\u00e4\u00e4ratleb kirikuv\u00f5imu teostamise tsiviilhaldusjaotuse j\u00e4rgi ning keelab piiskoppidel sekkuda v\u00e4ljaspool neile kuuluvat territoriaalset p\u00e4devust. Sellele vastavalt kujunes Konstantinoopoli kirikust riigi pealinna staatuse t\u00f5ttu erilise koordineeriva rolliga keskus. Seet\u00f5ttu on praeguseni kehtiv kord, et kui \u00f5igeusu kirikute vahel on t\u00fcli, saab t\u00fcli lahendamiseks p\u00f6\u00f6rduda Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi poole. Viimane omal initsiatiivil aga ise kohalike kirikute siseasjadesse ei sekku, tal pole niisiis sellist juhtivat rolli nagu Rooma paavstil.<\/p>\n
Halkedoni kirikukogu (451) 17. kaanon s\u00e4testab selges\u00f5naliselt, et kirikupiirkondade piirid peavad j\u00e4rgima linnade ja provintside piire ning korraldust. Kui mingi piirkond on tsiviilv\u00f5imu poolt \u00fcmber korraldatud, siis tuleb ka kiriklik korraldus sellele vastavalt kohandada. Sama kirikukogu 28. kaanon tunnustab Konstantinoopoli patriarhi ees\u00f5igusi Rooma j\u00e4rel ning annab talle p\u00e4devuse metropoliitide ordineerimisel kindlates piirkondades ja impeeriumi piirialadel.<\/p>\n
Hilisemad kirikukogud kinnitavad varasemate oikumeeniliste kirikukogude kanoonilise p\u00e4randi kehtivuse ning seel\u00e4bi ka territoriaalsuse p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rjepidevuse. Nende kaanonite koostoimes kujuneb v\u00e4lja \u00f5igeusu kiriku kanooniline p\u00e4rand ehk kiriku\u00f5iguse normide kogum.<\/p>\n
Ehkki V\u00d5K-ile meeldib Venemaa F\u00f6deratsiooni riigipiire \u00fcletava kanoonilise territooriumi m\u00f5istet kasutades viidata v\u00f5rdlusena Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi struktuurile, mis \u00fcletab samuti riigipiire, pole see v\u00f5rdlus kohane, sest V\u00d5K-i eri\u00f5igustest pole kiriku kanoonilises p\u00e4rimuses s\u00f5nagi juttu.<\/p>\n
V\u00d5K veel ei eksisteerinudki, kui suurem osa kiriku kaanonitest kokku lepiti. K\u00fcll aga on kaanonites mainitud Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi oikumeeniline ehk \u00f5igeusu kirikut esindav roll, mida V\u00d5K \u00fcritab igal v\u00f5imalikul juhul kahtluse alla seada, tituleerides Konstantinoopoli patriarhi halvustavalt \u00f5igeusu paavstiks.<\/p>\n
Sellele lisanduvad Vene v\u00f5imude s\u00fc\u00fcdistused, mis on v\u00e4hemalt sama r\u00e4iged kui V\u00d5K-i r\u00fcnnakud. See peegeldab \u00fchtlasi t\u00f5siasja, et V\u00d5K-i globaalne haare pole pelgalt usuline, vaid poliitiline teema.<\/p>\n
Viimase s\u00fc\u00fcdistuse avaldas 12. jaanuaril 2026 oma veebilehel Venemaa v\u00e4lisluureteenistus (SVR). Selles nimetati praegust oikumeenilist patriarhi Bartholomeust otses\u00f5nu antikristuseks, kes on \u00f5igeusu kiriku Ukrainas juba t\u00fckeldanud ja sihib n\u00fc\u00fcd Balti riike: “Tuginedes kohalikele natsionalistidest ja neonatsidest ideoloogilistele liitlastele, p\u00fc\u00fcab ta rebida Leedu, L\u00e4ti ja Eesti \u00f5igeusu kirikud Moskva patriarhaadi alt, meelitades nende vaimulikke ja kogudusi Konstantinoopoli poolt kunstlikult loodud nukustruktuuride r\u00fcppe.” Vene luurajate s\u00f5nul pakub oikumeenilisele patriarhile meie kandis toimetamisel tuge Briti luure.12<\/p>\n
Kanoonilise territooriumi m\u00f5istet hakkas V\u00d5K s\u00fcstemaatiliselt kasutama 1980. aastate l\u00f5pus ja selle m\u00f5iste juured ei ulatu kaugemale 20. sajandist. Selle m\u00f5iste abil soovis V\u00d5K kinnitada arusaama, et Vene impeeriumi ja N\u00f5ukogude Liidu ajast kiriku koosseisu kuuluvad alad peavad j\u00e4tkuvalt p\u00fcsima Moskva patriarhaadi koosseisus, sest nad kuuluvad tema kanoonilisele territooriumile. See pidi aitama hoida kirikut koos olukorras, kus poliitiline ja institutsionaalne kontroll liiduvabariikide \u00fcle N\u00f5ukogude Liidu lagunemisprotsessis n\u00f5rgenes.<\/p>\n
Samal ajal kasutati kanoonilise territooriumi m\u00f5istet teadlikult vahendina, et hoida kirikust eemal rooma-katoliku kiriku misjonit\u00f6\u00f6, mis oli n\u00f5ukogude v\u00f5imu l\u00f5puaastatel intensiivistunud, ja n\u00f5rgendada teiste l\u00e4\u00e4nekristlike konfessioonide tegevust.<\/p>\n
Just katoliku kiriku esindajad olid esimesed, kes kanoonilise territooriumi kontseptsioonile avalikult vastu vaidlesid: nii n\u00e4iteks juhtis kardinal Walter Kasper 2005. aasta m\u00e4rtsis jesuiitide v\u00e4ljaandes La Civilt\u00e0 Cattolica t\u00e4helepanu sellele, et V\u00d5K-i kanoonilise territooriumi kontseptsioon ei tugine klassikalisele \u00f5igeusu kanoonilisele \u00f5igusele ja on kiriku\u00f5iguslikult ning teoloogiliselt problemaatiline, tituleerides selle kirikukorralduslikuks hereesiaks.13<\/p>\n
Katoliiklasest teoloog Johannes Oeldemann r\u00f5hutas 2008. aastal, et V\u00d5K-i k\u00e4sitluses ei ole kanooniline territoorium \u00fcksnes territoriaalne m\u00f5iste, vaid on omandanud \u00fchtlasi kultuurilis-rahvusliku t\u00e4henduse, millega j\u00e4etakse avatuks selle laienemise v\u00f5imalikkus.14 Seda on n\u00e4iteks esitanud endine V\u00d5K-i v\u00e4lisasjade juht metropoliit Illarion (Alfejev).<\/p>\n
Selle loogika kohaselt ei ulatu V\u00d5K-i jurisdiktsioon mitte ainult kindlate geograafiliste alade \u00fcle, vaid ka nende \u00f5igeusklike \u00fcle, kes elavad mujal maailmas, kuid on venekeelsed v\u00f5i seovad end vene kirikliku ja kultuurilise traditsiooniga.15 See on nagu p\u00e4rmitaigen, mis r\u00e4tiku all aina kerkib. T\u00f5siasi, et kiriku m\u00e4\u00e4ratluse aluseks on lisaks territooriumile seatud rahvus, kultuur ja keel, mida esindab teadup\u00e4rast ka vene maailma idee, on \u00fchem\u00f5tteliselt \u00f5igeusu kanoonilise korra rikkumine.<\/p>\n
Ehkki V\u00d5K-i kiriku\u00f5iguse kontseptsiooni ja V\u00d5K-i p\u00f5hikirja kohaselt kuulub ka Eesti territoorium V\u00d5K-i kanoonilisele territooriumile, ei ole see \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguse j\u00e4rgi sugugi nii.<\/p>\n
Eesti \u00f5igeusklikud, kes olid alates 1918. aastast tegutsemas iseseisvas riigis, liikusid 1920. aastate alguses kanooniliselt korrektsel viisil V\u00d5K-i koosseisust v\u00e4lja, p\u00f6\u00f6rdudes selleks \u00f5igeusu kirikukorda j\u00e4rgides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi poole, kes v\u00f5ttis Eesti kiriku autonoomsena oma kiriku jurisdiktsiooni. Sellega lakkas Eesti kuulumast nii V\u00d5K-i koosseisu kui ka tema kujuteldavale kanoonilisele territooriumile, kuid see ei t\u00e4hendanud vene traditsiooni \u00f5igeusu kadumist Eestist, sest Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikus eksisteerisid k\u00f5rvuti nii eesti kui ka vene traditsioon.<\/p>\n
Samamoodi eraldusid 1923. aastal V\u00d5K-ist ka Soome \u00f5igeusklikud ja nende kiriklikku iseolemist V\u00d5K erinevalt Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikust ka tunnustab, nii et Soome ei kuulu V\u00d5K-i p\u00f5hikirja j\u00e4rgi tema kanoonilisele territooriumile.<\/p>\n
Eesti puhul on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega see, mis s\u00fcndis 1940. aastatel alanud Eesti Vabariigi okupatsiooni tingimustes.<\/p>\n
Nii nagu Eesti okupeerimine, oli ka toonane Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kiriku likvideerimine V\u00d5K-i poolt \u00f5igusvastane ega saa olla kiriku\u00f5iguslikuks aluseks t\u00e4nap\u00e4evastele territoriaalsetele n\u00f5udmistele. Sellest hoolimata kohtab meie ajakirjanduses aeg-ajalt seisukohti nagu oleks Eesti ajaloolistel asjaoludel ja osa eesti rahva soovil saanud V\u00d5K-i kanooniliseks territooriumiks ja \u00fcks osa sellest rahvast on j\u00e4\u00e4nud sellele p\u00e4randile truuks siiani, samal ajal kui teine osa on asunud “t\u00e4nap\u00e4eval T\u00fcrgis elava Konstantinoopoli patriarhi alluvusse.”<\/p>\n
Eelnevale lisatakse v\u00e4ide, justkui v\u00f5rduks Eestis tegutsevate vene traditsiooni \u00f5igeusklike lahti rakendamine V\u00d5K-i administratiivalluvusest vene \u00f5igeusu traditsiooni, vene kristliku identiteedi ja vene kultuuri h\u00e4vitamisega: “Vene kristlaste hulgas on terve plejaad hiilgavaid autoreid, kelle tundmine rikastaks tervet meie \u00fchiskonda, nii idakristlasi, l\u00e4\u00e4nekristlasi kui ka ennast ateistiks pidajaid. \/-\/ Vene kristluse identiteedi h\u00e4vitamise asemel peaksime hoopis seda tugevdama ja s\u00fcvendama”.16<\/p>\n
Sedalaadi vaade k\u00f5lab sarnaselt V\u00d5K-i sinodaalse misjoniosakonna esimehe, Moskva Patriarhaadi asjadevalitseja aset\u00e4itja, Zelenogradi peapiiskopi Savva (Tutunov) seisukohaga, kes 7. jaanuaril 2026 ilmunud intervjuus Rossiiskaja Gazetale \u00fctles j\u00e4rgmist:<\/p>\n
\n“Kogu meie ajaloo jooksul on vene \u00f5igeuskliku rahvaga liitunud teised rahvad ja h\u00f5imud k\u00f5ige erinevamate uskumustega. Ning liitudes, s\u00e4ilitades oma erip\u00e4ra, v\u00f5tsid nad osaliselt omaks ka meie kultuuri, meie ideaalid ja t\u00f5ed. Meie kultuuri alus on vene kultuur. Meie suured kirjanikud ja kunstnikud on valdavalt vene kirjanikud ja kunstnikud, keda on inspireerinud vene \u00f5igeusu kultuur. Kui unustatakse vene \u00f5igeuskliku rahva keskne roll, kes kogus enda \u00fcmber teisi rahvaid, tabab meid \u00f5nnetus.” Sellise \u00f5nnetusena nimetas ta nii 1917. aasta Vene impeeriumi lagunemist kui ka N\u00f5ukogude Liidu lagunemist.17<\/p>\n<\/blockquote>\n
Tahes-tahtmata alav\u00e4\u00e4ristatakse selliseid seisukohti esitades Eesti omariikluse ajalugu ja \u00f5igeusklike 1920. aastatel tehtud teadlikku ja kiriku\u00f5iguslikult kehtivat otsust oma jurisdiktsiooni muuta ning Eesti Apostlik-\u00d5igeusu Kirikusse koonduda.<\/p>\n
Selle asemel p\u00fcsitakse \u00f5igeusust r\u00e4\u00e4kides V\u00d5K-i \u00f5iguskontseptsiooni raamides, v\u00e4ites, et Eesti kuulub j\u00e4tkuvalt V\u00d5K-i kanoonilisele territooriumile ning tituleeritakse V\u00d5K Eesti \u00f5igeusklike jaoks nii vaimseks emaks kui ka isaks.18<\/p>\n
Seejuures ei aktsepteerita arusaama, et “laste” t\u00e4iskasvanuks saamine iseseisvas riigis t\u00e4hendab \u00f5igeusu kiriku\u00f5iguse kohaselt vastutustundlikku valikut oma edasise kirikliku tee osas \u2013 valikut, mille Eesti ja Soome \u00f5igeusklikud 1920. aastatel juba langetasid ja mida kogu muu \u00f5igeusu maailm peale V\u00d5K-i ka tunnustab. V\u00d5K-i kiriku\u00f5iguse kontseptsioon, mille abil Eesti territooriumi j\u00e4tkuvalt enda omaks peetakse, kujutab endast k\u00f5rvalekallet kiriku kaanonitest ja kanoonilisest p\u00e4rimusest ning see tuleks Eestis peetavate \u00f5igeusu vaidluste kontekstis k\u00f5rvale heita.<\/p>\n
Kasutatud kirjandus<\/p>\n
\n
- Abrahamian, Abel. Die Grundlagen des armenischen Kirchenrechts, Z\u00fcrich: Leemann, 1917.<\/li>\n
- Alivisatos, Hamilcar. Die kirchliche Gesetzgebung des Kaiser Justinian I. Berlin: Trowitzsch, 1913.<\/li>\n
- Chrysos, E. “Zur Entstehung der Institutionen der autokephalen Erzbist\u00fcmer,” Byzantinische Zeitschrift 62 (1969): 263-286<\/li>\n
- Gahbauer, Ferdinand R. Die Pentarchie-Theorie: Ein Modell der Kirchenleitung von den Anf\u00e4ngen bis zur Gegenwart. Frankfurt am Main: Knecht, 1993.<\/li>\n
- Milasch, Nikodem. “Das Synodal-Statut der griechisch-orientalischen Metropolie der Bukowina und Dalmatien. Mit Erl\u00e4uterungen,” Archiv f\u00fcr katholisches Kirchenrecht 53 (1885): 251-263.<\/li>\n
- Pfannm\u00fcller, Gustav. Die kirchliche Gesetzgebung Justinians haupts\u00e4chlich auf Grund der Novellen. Berlin Schwetschke, 1902.<\/li>\n
- Popowicz, Constantin. “Zur Lehre von der Besetzung der bisch\u00f6fflichen, Metropolitan- und Patriarchenst\u00fchle in der griechisch-orientalischen Kirche,” Archiv f\u00fcr katholisches Kirchenrecht 43 (1879): 272-282.<\/li>\n
- Prinzing, G\u00fcnter. “Entstehung und Rezeption der Justiniana-Prima-Theorie im Mittelalter,” Byzantino-Bulgarica 5 (1978): 269-287<\/li>\n
- Prinzing, G\u00fcnter. “The Autocephalous Byzantine Ecclesiastical Province of Bulgaria\/Ohrid: How Independent were its Archbishops?” Bulgaria Mediaevialis 3 (2012): 355-383.<\/li>\n
- Sieben, Hermann Josef. Die Konzilsidee der Alten Kirche. Paderborn: Sch\u00f6ningh, 1979.<\/li>\n
- Tarchni\u0161vili, Michael. “Die Entstehung und Entwicklung der kirchlichen Autokephalie Georgiens,” Kyrios 5 (1940-1941): 177-193.<\/li>\n<\/ul>\n
Viited<\/p>\n
8 Merilin Kiviorg. Kiriku\u00f5igus Eesti Vabariigi avaliku \u00f5iguse osana. \u2013 Juridica 9\/1997, lk 467.<\/p>\n
14 Johannes Oeldemann. The Concept of Canonical Territory in the Russian Orthodox Church. \u2013 Religion and the Conceptual Boundary in Central and Eastern Europe. Palgvrave Macmillan, 2008.<\/p>\n
15 Ihor Rantsya. The Canonical Territory Concept and the Eastern Catholic Churches: Challanges on the Ukrainian Example. – Stolen Churches or Bridges toOrthodoxy?, Pathways for Ecumenical and Interreligious Dialogue. Springer, 2021.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikohtusse j\u00f5udnud kirikute ja koguduste seaduse muutmise valguses on palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud k\u00fcsimus, millistel asjaoludel on riigil \u00f5igus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89500,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,43999,37,33,43997,35,5758,34,36,31,32,21,29033,5757,28,29,95,19,40121,3458,25,1686,43998,23211,5641,1049,32897,23,24,262,22,33600,20,9625,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-89499","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-david-heith-stade","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-apostlik-oigeusu-kirik","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-kristlik-oigeusu-kirik","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kirik","22":"tag-kirikute-ja-koguduste-seadus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-oigeusu-kirik","28":"tag-oiguskantsler","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-president","31":"tag-priit-rohtmets","32":"tag-religioon","33":"tag-riigikohus","34":"tag-soda","35":"tag-teoloogia","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-ukraina","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-usk","41":"tag-uudised","42":"tag-vene-oigeusu-kirik","43":"tag-venemaa","44":"tag-viimased-uudised","45":"tag-world","46":"tag-world-news","47":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89499","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89499"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89499\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89499"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89499"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89499"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}