Muski ja O’Leary vahel puhkes \u00fcha \u00e4genev t\u00fcli lennuki pardal pakutava wifi-\u00fchenduse \u00fcle, mille p\u00f5hjustas lennufirma otsus mitte kasutada lennukites Muskile kuuluvat Starlinki s\u00fcsteemi.<\/p>\n
Esmasp\u00e4eval esitas Musk sotsiaalmeediaplatvormil X oma 230 miljonile j\u00e4lgijale k\u00fcsimuse, kas ta peaks Ryanairi \u00e4ra ostma.<\/p>\n
M\u00f5ne tunniga vastas sadu tuhandeid inimesi, kellest 80 protsenti \u00fctles “jah” ja toetas Muski katset lennufirma \u00fclev\u00f5tmiseks pakkumine teha.<\/p>\n
Kuigi see v\u00f5ib k\u00f5lada t\u00fchja lobana, on miljard\u00e4r varemgi sarnaseid m\u00f5ttev\u00e4lgatusi teoks teinud.<\/p>\n
N\u00e4iteks esimene m\u00e4rk sotsiaalmeediaplatvormi Twitteri ostmisest oli Muski postitus: “Mulle meeldib Twitter.” \u00dcks kasutaja vastas seepeale: “Siis peaksid selle \u00e4ra ostma,” mille peale Musk k\u00fcsis: “Palju see maksab?”<\/p>\n
T\u00fcli sai alguse lennufirma teatest, et Muski internetitehnoloogiat ei v\u00f5eta kasutusele \u00fcheski 640 lennukis, kuna vajalikud antennid suurendaksid \u00f5hutakistust ja k\u00fctusekulu. O’Leary s\u00f5nul l\u00e4heks teenus maksma kuni 250 miljonit dollarit aastas.<\/p>\n
Musk nimetas O’Learyt “eksiteel olevaks” ja v\u00e4itis, et Ryanair on Starlinki tehnoloogia m\u00f5ju k\u00fctusele valesti arvutanud.<\/p>\n
“Ta eksis k\u00fctusekulu arvutuses k\u00fcmnekordselt ja keeldub vaatamast f\u00fc\u00fcsikalisi arvutusi v\u00f5i Starlinkiga lendavate Boeing 737 tegelikku k\u00fctusekulu. Vallandage see lollpea,” kirjutas Musk eelmisel n\u00e4dalal.<\/p>\n
Ryanairi juht O’Leary j\u00e4i aga reedel Iiri raadiojaamale Newstalk antud intervjuus endale kindlaks.<\/p>\n
“Elon Muski teadmised lendamisest ja \u00f5hutakistusest on null,” \u00fctles ta. “Boeing on juba kinnitanud, et peaksime paigaldama lennuki kerele antenni \u2013 see tekitab umbes kaks protsenti lisatakistust.”<\/p>\n
“Meie aastane k\u00fctusearve on viis miljardit; see [Starlink] l\u00e4heks maksma umbes 200\u2013250 miljonit dollarit aastas. Teisis\u00f5nu, umbes dollar lisaks iga reisija kohta, ja reaalsus on see, et me ei saa selliseid kulusid lubada,” s\u00f5nas O’Leary.<\/p>\n
“Ma ei p\u00f6\u00f6raks Elon Muskile mingit t\u00e4helepanu. Ta on idioot \u2013 v\u00e4ga rikas, aga ikkagi idioot,” lisas O’Leary.<\/p>\n
Muski \u00fcle tegi nalja ka Ryanairi ametlik konto, mis on tuntud reisijatele antud salvavate vastuste poolest. Kui X eelmisel n\u00e4dalal l\u00fchidalt maas oli, tegi ettev\u00f5te postituse, m\u00e4rkis, et ehk on Muskil wifit vaja. Hiljem nimetas ettev\u00f5te lennukite wifit propagandaks.<\/p>\n
Musk vastas: “Kui palju teie \u00e4ra ostmine maksaks?” Teises postituses \u00fctles ta: “Ma t\u00f5esti tahan panna Ryanairi juhtima Ryani. See on teie saatus.”<\/p>\n
“Michael O’Leary on alaarenenud tropp, kes tuleks vallandada. Saatke ta pensionile! Palun veenduge, et ta n\u00e4eks seda s\u00f5numit,” kirjutas Musk esmasp\u00e4eval.<\/p>\n
Mitmed Muski algatused on sarnasel viisil alguse saanud.<\/p>\n
Musk asutas The Boring Company p\u00e4rast seda, kui Los Angelese liiklus ta endast v\u00e4lja viis. “Liiklus ajab mind hulluks. Ehitan tunneli puurimise masina ja hakkan lihtsalt kaevama,” kirjutas ta ning lisas, et ettev\u00f5tte nimeks saab The Boring Company.<\/p>\n
Samuti on ta turule toonud rea Tesla tooteid, mis pidid olema naljad, sealhulgas leegiheitja, l\u00fchikesed p\u00fcksid ja tekiila. Ta on nimetanud ka autode funktsioone 1987. aasta kom\u00f6\u00f6dia “Kosmosekerad” j\u00e4rgi.<\/p>\n
Pikaajaline s\u00fcmpaatia Doge’i meemi vastu viis samuti mitme ettev\u00f5tmiseni. N\u00e4iteks hakkas Tesla aktsepteerima kr\u00fcptovaluutat Dogecoin ja USA president Donald Trumpi valitsusse loodi nn valitsuse t\u00f5hususe osakond ehk DOGE.<\/p>\n
2022. aastal v\u00f5ttis Musk 44 miljardi dollari suuruse tehinguga \u00fcle toona Twitteri nime kandnud sotsiaalmeediaplatvormi. Sellele eelnesid kuudepikkused spekulatsioonid, mis keerlesid peamiselt miljard\u00e4ri enda postituste \u00fcmber. Hiljem nimetas ta selle \u00fcmber X-iks.<\/p>\n
Ennustusturgudel panustajad, kes tehakse panuseid s\u00fcndmuste toimumise t\u00f5en\u00e4osusele, pakuvad, et tehinguks on v\u00e4ike v\u00f5imalus. Kaks populaarsemat saiti, Kalshi ja Polymarket, hindavad tehingu t\u00f5en\u00e4osuseks vastavalt 19 ja seitse protsenti.<\/p>\n
Ryanairi aktsia hind t\u00f5usis teisip\u00e4eval kauplemise alguses 1,2 protsenti, kuid langes seej\u00e4rel tagasi.<\/p>\n
Musk on maailma rikkaim inimene, kelle varade v\u00e4\u00e4rtus on hinnanguliselt 681 miljardit dollarit. See t\u00e4hendab, et Ryanairi ostmine oleks talle j\u00f5ukohane isegi ettev\u00f5tte 30 miljardi eurose turuv\u00e4\u00e4rtuse juures.<\/p>\n
O’Leary on Ryanairi juhtinud 1994. aastast ja on \u00fcks Iirimaa edukamaid \u00e4rimehi.<\/p>\n
Tarbijakaitseorganisatsioon Which? on valinud tema lennufirma halvimaks l\u00fchimaalennufirmaks, kritiseerides istmete mugavust, pardaleminekut, toitu, salongi keskkonda ja puhtust, aga ka keskp\u00e4rast hinna ja kvaliteedi suhet. Siiski on O’Leary muutnud selle \u00fcheks Euroopa edukamaks lennufirmaks t\u00e4nu rangele kulude kontrollile.<\/p>\n
Muski Starlink opereerib 9500 madalal orbiidil asuvast satelliidist koosnevat v\u00f5rgustikku, mis pakub interneti\u00fchendust.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte s\u00f5nul on internetiteenusel umbes \u00fcheksa miljonit klienti.<\/p>\n
Lennufirmadest on saanud Starlinki \u00fcha olulisem kliendibaas. \u00dcle 30 lennufirma, sealhulgas British Airways, Lufthansa ja United Airlines, on teatanud lepingutest Starlinki internetiteenuse kasutamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muski ja O’Leary vahel puhkes \u00fcha \u00e4genev t\u00fcli lennuki pardal pakutava wifi-\u00fchenduse \u00fcle, mille p\u00f5hjustas lennufirma otsus mitte…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89519,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,846,34,36,1769,384,44003,3322,11393,41831],"class_list":{"0":"post-89518","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elon-musk","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-lennufirma","17":"tag-lennuk","18":"tag-michael-o-leary","19":"tag-ryanair","20":"tag-starlink","21":"tag-wifi"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115928197203060095","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89518","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89518"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89518\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89518"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89518"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89518"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}