Kellelegi pole saladus, et selliseid rahvusvahelisi tippkohtumisi peetakse vahel riigis, kus arutatavad probleemid on \u00fcsna teravad, muutudes seel\u00e4bi vastuv\u00f5tva poole jaoks omamoodi tegutsemiskutseks. Ent kui kavatsus oligi just selline, ei saa j\u00e4tta t\u00e4hele panemata Armeenia enda hooletusse j\u00e4etud \u00f6koloogilist olukorda. Ilma liialduseta ei kujune see ohuks mitte ainult riiklikule, vaid ka piirkondlikule julgeolekule. <\/p>\n
Armeenia on \u00fcks vaesemaid endise NSV Liidu riike ja paljud tema teravad \u00f6koloogilised probleemid on tingitud postkommunistliku \u00fclemineku probleemidest (n\u00e4iteks 1990. aastatel ammendus peaaegu t\u00e4ielikult<\/a> Sevani j\u00e4rve kalavaru, sealhulgas p\u00fc\u00fcti v\u00e4lja forell ja siig; mitmes piirkonnas v\u00f5eti k\u00fctusepuuduse t\u00f5ttu metsad peaaegu t\u00e4ielikult maha<\/a> ning paljudel j\u00f5gedel asuvad puhastusseadmed lagunesid). <\/p>\n Kuid sellest ajast on m\u00f6\u00f6dunud mitu aastak\u00fcmmet, paljud endised N\u00f5ukogude Liidu riigid on saanud selles vallas t\u00f5eliseks eeskujuks (Eesti t\u00f5usis<\/a> eelmisel aastal lausa Environmental Performance Indexis esikohale), seevastu Armeenias ei toimunud peaaegu mingeid positiivseid muutusi. <\/p>\n Vastupidi, juba mainitud indeksi puhul \u2013 enamiku ekspertide hinnangul maailma m\u00f5jukaim iga-aastane keskkonnaprobleemide k\u00e4sitlemisel \u2013 on n\u00e4ha, et alates 2018. aastast on Armeenia edetabelis langenud<\/a> \u00fcle 30 koha v\u00f5rra, liikudes 63. kohalt\u2026 94. kohale<\/a>, mis t\u00e4histab kiireimat kukkumist k\u00f5igi hinnatud riikide hulgas. Seega ei ole probleemi juured suure t\u00f5en\u00e4osusega mitte ainult mineviku raskes p\u00e4randis, vaid ka paljude \u00fcksteise j\u00e4rel vahetunud Armeenia valitsuste \u00fcsna spetsiifilises looduskaitsepoliitikas. <\/p>\n Esimene ja peamine negatiivsete suundumuste p\u00f5hjus on Armeenia v\u00f5imude ilmne hoolimatus loodusvara kasutamise ja \u00f6koloogiavaldkonna regulatiivse tegevuse vastu. Piisab m\u00e4rkimisest, et 2010. aastate l\u00f5puni ei olnud Armeenias \u00fchtegi j\u00e4\u00e4tmete t\u00f6\u00f6tlemise tehast. Olmej\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumisest<\/a> hakkasid v\u00f5imud r\u00e4\u00e4kima alles 2023. aastal, kiitsid vastava strateegia heaks eelmisel kevadel ja lubavad uusi tehnoloogiaid rakendada k\u00f5ikjal 2032. aastal.<\/p>\n Samal ajal teavad Armeenia pealinna elanikud probleemist v\u00f5ib-olla isegi paremini kui k\u00f5ik teised: tulekahjud Nubara\u0161eni pr\u00fcgilas<\/a>, mis asub 10 km kaugusel Jerevani ajaloolisest keskusest, ei \u00fcllata t\u00e4nap\u00e4eval enam kedagi, ja pr\u00fcgila 2021. aastal v\u00e4ljakuulutatud sulgemise plaanid on ammu unustatud. <\/p>\n P\u00fc\u00fcdes m\u00f5istetavalt (ja isegi kiiduv\u00e4\u00e4rselt) arendada v\u00e4ike- ja keskmise suurusega ettev\u00f5tlust, pigistavad ametnikud silma kinni selle kahjustava keskkonnam\u00f5ju ees. Samal Sevani kaldal<\/a> on sadu hotelle, poode ja puhkekohti, mis toodavad pr\u00fcgim\u00e4gesid, mida keegi ei utiliseeri. (Olles seal kord Armeenia ametnike kutsel ja oodates seal n\u00e4ha suurejoonelisi maastikke, olin \u0161okeeritud n\u00e4htust, mis meenutas mulle 1990. aastate keskpaiga Venemaa provintsilinnade \u00e4\u00e4realasid). <\/p>\n Alates 2018. aastast p\u00f5hjustab<\/a> j\u00e4rvevee koostise muutus j\u00e4rves regulaarset \u00f5itsemist, mis v\u00f5ib viidata selle \u00f6kos\u00fcsteemi p\u00f6\u00f6rdumatutele muutustele. Ka \u00f5hukvaliteedi olukord pole parem, eriti suuremates linnades: kuigi postsovetlikul perioodil on \u00f5hku saastavate t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete arv v\u00e4henenud, on j\u00e4rsult suurenenud CO2 heitkogus, mis p\u00e4rineb gaasikateldest (millega k\u00f6etakse paljusid maju), samuti autodest. <\/p>\n Peamine h\u00e4da on aga tolm, mis on p\u00f5hjustatud sellest, et linnade heakorda pole tagatud, ehitusvaldkonnas kehtestatud norme rikutakse pidevalt ning puuduvad metsad ja haljasalad. (Jerevanis on<\/a> tavalisel p\u00e4eval \u00f5hus tolmu piirnormist 1,5\u20132 korda rohkem, l\u00e4mmastikdioksiidi 1,7\u20133 korda rohkem ja v\u00e4\u00e4veldioksiidi m\u00f5nikord kuni kaks korda rohkem ning sarnane olukord on t\u00e4heldatav ka teistes, isegi mitte nii suurtes linnades.) Ent palju olulisem on see, et Armeenia riik mitte ainult ei tule toime kommunaalprobleemidega (mida v\u00f5ib l\u00f5puks seletada elementaarse populismiga), vaid ei v\u00f5ta ka vastutusele suuri looduse saastajaid. <\/p>\n Jutt k\u00e4ib muidugi t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest ja eesk\u00e4tt kaevandussettev\u00f5tetest. On iseloomulik, et seda teemat ei t\u00f5stata aktiivselt mitte niiv\u00f5rd Armeenia \u00f6koloogid, kuiv\u00f5rd Iraani<\/a> ja Aserbaid\u017eaani esindajad<\/a> \u2013 nendesse riikidesse j\u00f5uab paljude Armeeniast algavate j\u00f5gede vesi (ja m\u00f5ni saab alguse T\u00fcrgist<\/a>, voolates l\u00e4bi Armeenia territooriumi): Araksi, Voghd\u017ei ja paljude teiste oma. Raske on \u00f6elda, milline on nende vete kvaliteet Armeenias, kuid Iraanis fikseeriti<\/a> samas Araksi j\u00f5es 2020. aastal 59 ohtlikku elementi ja pliisisaldus \u00fcletas riigi valitsuse kinnitatud piirnorme 14 korda. <\/p>\n P\u00f5hjus on lihtne: Armeenias tegutseb praegu umbes 200 kaevandusettev\u00f5tet, sealhulgas Zangezuri, Agaraki ja Teghuti vase- ja mol\u00fcbdeenikombinaadid, Kapani kaevandus- ja t\u00f6\u00f6tlemisvabrik ning k\u00fcmned kullakaevandusettev\u00f5tted<\/a>, mis arendavad muu hulgas Sothkhi, Meghrasari, Azateki ja Meghradzori maardlat. Enamik neist tootmistest alustas t\u00f6\u00f6d juba N\u00f5ukogude perioodil ja rakendab avakaevandamist, mis m\u00f5jub keskkonnale katastroofiliselt. \u00dchtlasi vajavad need kaevandused suures koguses vett ning ei vasta alati (pigem vastavad harva) n\u00fc\u00fcdisaegsetele keskkonnastandarditele. <\/p>\n Kindlalt ei saa v\u00e4ita, et Armeenia v\u00f5imud keelduksid teadlikult teistes riikides end h\u00e4sti t\u00f5estanud keskkonnakaitsemeetmete rakendamisest, kuid t\u00e4helepanu tuleb juhtida kahele asjaolule, mis ei anna ilmselt lootust, et olukord v\u00f5iks paraneda. \u00dchelt poolt tuleb silmas pidada, et enamik nendest suurtest ettev\u00f5tetest on Armeenia ekspordi alustalad (kaevandust\u00f6\u00f6stuse ja metallurgia toodang moodustas<\/a> 2023. aastal 52% ekspordist) ning need on riigi jaoks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed maksumaksjad (Zangezuri kombinaat oli eelmisel aastal suurim riigieelarvesse suurim panustaja<\/a>). Ilmselgelt piirab see v\u00f5imude v\u00f5imalusi nende suhtes liiga p\u00f5him\u00f5ttekindlat l\u00e4henemist rakendada. <\/p>\n Teiselt poolt (mis paistab olevat t\u00e4iesti eraldi ja spetsiifiline probleem) kuuluvad Armeenia suurimad t\u00f6\u00f6stus- ja energiaettev\u00f5tted vene omanikele v\u00f5i on vene omanike kontrolli all. Riigi suurim Sothkhi kullamaardla ja hiiglaslik Zangezuri kombinaat kuuluvad vene kaevandusettev\u00f5tete grupile GeoProMining (Zangezurit ostes anti<\/a> 25% selle aktsiatest kingituseks Armeenia valitsusele, v\u00f5imaldades hinnata uutele omanikele antud tegutsemisvabaduse ulatust). Kremlile l\u00e4hedane Rosatom haldab<\/a> Metsamori tuumaelektrijaama, mis katab 30% Armeenia energiatarbimisest. Tashir Groupile kuulub<\/a> Sevani-Hrazdani h\u00fcdroelektrijaamade kaskaad ning Armeenia Elektriv\u00f5rgud<\/a> on Venemaa \u00dchendatud Energias\u00fcsteemide Inter RAO all\u00fcksus. <\/p>\n Olenemata Armeenia juhtide kinnitustest, et nad on vabanenud Moskva m\u00f5just ning justkui lahkunud k\u00f5igist Moskva juhitud integratsiooniliitudest, on Armeenia majanduslikult endiselt Kremli vasall ega ole v\u00f5imeline oma suurimaid ettev\u00f5tteid kontrollima. <\/p>\n See v\u00f5imaldab Armeenia ettev\u00f5tlusel suures osas eirata t\u00e4nap\u00e4evaseid keskkonnakaitsen\u00f5udeid ja erilist muret tekitab see, et ettev\u00f5tted ei p\u00fc\u00fca tegeleda olemasolevate keskkonnaprobleemidega, nagu mahaj\u00e4etud kaevandamisj\u00e4\u00e4tmete m\u00e4ed ja ohtlike keemiliste j\u00e4\u00e4tmete matmispaigad (mida nimetatakse sageli rikastusj\u00e4\u00e4kide hoidlateks). Nende ohtlikkusele juhib t\u00e4helepanu isegi Maailmapank, nimetades<\/a> k\u00f5nealuseid rajatisi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseteks saasteallikateks ning r\u00f5hutades, et n\u00f5rk institutsionaalne j\u00e4relevalve v\u00f5imendab keskkonna- ja sotsiaalseid ohte. <\/p>\n Erinevalt EL-ist, kus on juba 20 aastat kehtinud direktiiv 2006\/21\/EC<\/a>, mis kehtestab s\u00f5ltumatu seire, h\u00e4daolukorrafondide ja selliste rajatiste purunemise puhuks m\u00f5eldud plaanide s\u00fcsteemi, pole Armeenias nende kohta isegi avalikku, tsentraliseeritud ja \u00fchtset arvestust. Ehkki \u00dcRO soovitustes r\u00f5hutatakse<\/a>, et paljud objektid paiknevad seismiliselt aktiivses piirkonnas ning maav\u00e4rinad, maalihked ja hooajalised \u00fcleujutused muudavad raskete keskkonna\u00f5nnetuste ohu palju suuremaks. <\/p>\n Tuleb tunnustada Armeenia \u00f6koloogide pingutusi: n\u00e4iteks on nad aastaid hoiatanud hiiglasliku Nahataki rikastusj\u00e4\u00e4kide hoidla<\/a> ohu eest. Hoidla rajati 1967. aastal Armeenia p\u00f5hjaossa ning see asub j\u00f5gede k\u00f5rval, millest s\u00f5ltub kohalike p\u00f5llumajandustootjate veevarustus. Lori piirkonnas, mida on alati peetud ainulaadse loodusvaraga regiooniks, on teadlased fikseerinud<\/a> ohu bioloogilisele mitmekesisusele. Sealset p\u00f5hjavett ja pinnast saastab Teghuti rikastusj\u00e4\u00e4kide hoidla, mis on seotud suure vasekaevandusega.<\/p>\n Armeenia k\u00f5ige ohtlikumaks objektiks<\/a> nimetavad nad riigi l\u00f5unaosas asuvat Artsvaniki rikastusj\u00e4\u00e4kide hoidlat, kus hoitakse miljoneid tonne Zangezuri vase- ja mol\u00fcbdeenikombinaadi j\u00e4\u00e4tmeid. Vananenud ja ebakindla tammi taga on bioloogiline mitmekesisus<\/a> peaaegu kadunud, vesi on raskmetallidega k\u00fcllastunud, taimestik ja loomastik h\u00e4vitatud. <\/p>\n Ararati tasandikule, mis on traditsiooniliselt Armeenia p\u00f5llumajanduse t\u00e4htsaim piirkond ja asub T\u00fcrgiga piirnevas provintsis, on koondatud<\/a> \u00fcle 15 miljoni kuupmeetri ts\u00fcaniide sisaldavaid j\u00e4\u00e4tmeid ning kohalikus mullas on fikseeritud<\/a> arseeni, kaadmiumi, elavh\u00f5beda ja plii suurenenud sisaldus. N\u00e4iteid v\u00f5iks tuua l\u00f5putult, ent \u00fcleskutsed t\u00e4ita elementaarseid ohutusn\u00f5udeid ei j\u00f5ua praegu Armeenia v\u00f5imudeni. <\/p>\n Ma ei tea, mis motiveeris eelmise aasta \u00f6koloogiavaldkonna tippkohtumise lugupeetud osalejaid, kes andsid Jerevanile v\u00f5imaluse korraldada j\u00e4rgmine foorum, kuid mulle n\u00e4ib, et kujunenud olukorda tuleks kasutada Armeenia v\u00f5imudele avaldatava surve suurendamiseks, et muuta nende ebakonstruktiivset hoiakut ja algatada kaua oodatud reforme. Armeeniale on vaja kehtestada Euroopa t\u00e4htsaimate keskkonnakaitsekonventsioonidega \u00fchinemiseks selge ajakava. T\u00e4iustada tuleb keskkonnaohtude seiremehhanismi ja vastu v\u00f5tta seadusi, mis muudavad selles valdkonnas tehtavate eksimuste hinna kallimaks. <\/p>\n Sellise surve edust ei olene mitte ainult Armeenia (ja enamgi veel \u2013 kogu L\u00f5una-Kaukaasia piirkonna) bioloogiline mitmekesisus, vaid ka nende sadade tuhandete inimeste tervis ja elu, kes elavad suure keskkonnakatastroofi piirkonnas. Kui rahvusvaheline kogukond seda v\u00f5imalust ei kasuta, v\u00f5ib kindlusega \u00f6elda, et eelmisel aastal tehtud konverentsi toimumispaiga valik osutus valeks.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kellelegi pole saladus, et selliseid rahvusvahelisi tippkohtumisi peetakse vahel riigis, kus arutatavad probleemid on \u00fcsna teravad, muutudes seel\u00e4bi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[6647,6648,6650,26,27,6649,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,95,19,25,23,24,329,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-8962","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-armeenia","9":"tag-aserbaidzaan","10":"tag-bioloogilise-mitmekesisuse-konventsioon","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-cop17","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-keskkond","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-turgi","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}