L\u00e4bi oma platvormi, klienditoe ja nn back-office-toe artistidele aitab EAA \u00fcrituste korraldajatel ning esinejatel \u00fcksteist \u00fcles leida. \u201eKoondame muusikud ja artistid \u00fchte kohta ning teeme nende teenuste tellimise lihtsaks, selgeks ja usaldusv\u00e4\u00e4rseks. Ilma EAA-ta j\u00e4\u00e4ksid paljud artistid n\u00e4htamatuks ja meelelahutuse vajajatel oleks keeruline aru saada, keda kutsuda ja kuidas koost\u00f6\u00f6 k\u00e4ib. EAA t\u00e4idab selle t\u00fchimiku, et sobilikud esinejad j\u00f5uaksid \u00f5igete \u00fcritusteni ja saaksid oma t\u00f6\u00f6 eest \u00f5iglast tasu,\u201c selgitab Kiik oma agentuuri missiooni.<\/p>\n
Kirjelda palun EAA rolli muusika- ja \u00fcrituste maastikul inimesele, kes sellest valdkonnast midagi ei tea. Miks sellist agentuuri \u00fcldse vaja on, millist t\u00fchimikku t\u00e4idate?<\/p>\n
Iga riik on tugev ja arenenud t\u00e4pselt nii palju, kui tugev on selle teenusmajandus ning kultuurisektor. Kui neid kahte ei \u00fchendata, on oht, et valdkonnas tegutsevad inimesed loobuvad ning kultuur muutub elavast ja eluj\u00f5ulisest muuseumikultuuriks, sest muu l\u00e4hemine pole lihtsalt j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n
Kui paljude artistide ja muusikutega seotud olete?<\/p>\n
T\u00e4nase seisuga on meil 412 liiget. Arvestades, et b\u00e4ndides tegutseb keskmiselt kolm liiget, on meiega otseselt seotud hinnanguliselt ligi 900 inimest. Tegutseme kriisist kriisi juba seitse aastat ja selle aja jooksul oleme t\u00f6\u00f6delnud umbes 11 000 p\u00e4ringut, toonud meie liikmetele 1,3 miljonit eurot tulu ning olnud igal aastal seotud ligikaudu 600 s\u00fcndmusega.<\/p>\n
Kriisist kriisi tegutsedes, kuidas l\u00e4inud aasta sujus?<\/p>\n
2025. aastal kasvas meie organisatsiooni liikmete arv m\u00e4rgatavalt. Meie peamine portaal www.eestiaa.ee saavutas detsembris k\u00fclastatavuse rekordi \u2013 155 000 k\u00fclastust \u00fche kuuga. Enne Ukraina s\u00f5da kasvatasime igal aastal k\u00e4ivet 27\u2013150%, kuid eelmisel aastal langes see v\u00f5rreldes varasemaga 7,8%. Hoolimata n\u00f5rkadest teisest ja kolmandast kvartalist j\u00f5udsime kokkuv\u00f5ttes peaaegu veerand miljoni euro suuruse kogutuluni. Meie suurimad \u00e4ririskid on s\u00f5jahirm ja \u00fcldine majanduslangus. N\u00e4eme, et n\u00f5udlus on v\u00e4ga tugev, kuid viimasel ajal on inimestel piiratud finantsv\u00f5imalused meie teenuseid endale lubada, hoolimata sellest, et meie enda vahendustasud pole juba seitse aastat muutunud.<\/p>\n
V\u00f5ttes arvesse, kui keeruline on viimased paar aastat globaalne olukord olnud, siis arvan, et meie suurim areng on see, et oleme saavutanud teatud stabiilsuse. Meil on tugev kaubam\u00e4rk ja oleme endiselt suurima valikuga artistide agentuur Eestis. On tekkinud juba teatud kindlus ja vorm, mida oleks t\u00f5en\u00e4oliselt hea tulevikus edasi arendada m\u00f5ne strateegilise liitumise v\u00f5i \u00fclev\u00f5tu kaudu. M\u00f5tleme j\u00e4tkuvalt ka ekspordi peale, selleks on meil kaubam\u00e4rk \u201ePARTYFY\u201c. Kahjuks pole \u00f5nnestunud selleks vajalikku rahastust kaasata, kuid oleme avatud v\u00f5imalustele ja ettepanekutele. Kui keegi soovib meie tegemistesse investeerida, v\u00f5ib kirjutada danel@eestiaa.ee.<\/p>\n
Kui ajad on sellised, nagu on, ega siis vist muusikutel \u00fcleliia h\u00e4sti l\u00e4he?<\/p>\n
H\u00e4sti l\u00e4heb umbes 1% muusikutest, \u00fclej\u00e4\u00e4nutel on tuleviku suhtes pidevalt suur ebakindlus. Artistiks v\u00f5i muusikuks olemist v\u00f5ib hetkel kindlasti pidada \u00fcheks k\u00f5ige raskemaks elukutseks \u00fcldse. <\/p>\n
Ei k\u00f5la kuigi j\u00e4tkusuutlikuna.<\/p>\n
Kui me ei p\u00fc\u00fca leida lahendusi, mis tooks neile stabiilsust, ei ole see kindlasti j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n
Mida pead oma valdkonna k\u00f5ige suuremaks probleemiks, mida v\u00e4ljastpoolt ei n\u00e4hta?<\/p>\n
Ebastabiilsust on v\u00e4ga palju ja arvan, et v\u00f5iksime esiteks kokku leppida, et kui toetust ei ole v\u00f5imalik maksta, siis v\u00e4hemalt ei v\u00f5taks me midagi \u00e4ra kultuurivaldkonnas vaesematelt tegijatelt. Lepime n\u00e4iteks kokku, et kui tulu j\u00e4\u00e4b alla miljoni euro, ei peaks nad tasuma ei k\u00e4ibe- ega tulumaksu. Samuti v\u00f5iksime pankadega koost\u00f6\u00f6s luua sektorile soodsad laenumeetmed ja kaaluda, kuidas v\u00f5imaldada 5000 korterit kultuurivaldkonnas tegutsevatele inimestele. N\u00e4iteks kalkuleerime, et kui 10% kultuuriministeeriumi eelarvest suunata nende korterite laenude teenindamisele, mitu korterit oleks v\u00f5imalik sel viisil toetada. Sellise t\u00f5uke abil v\u00f5iks meie sektor muutuda suures osas isemajandavaks ja edukaks. Siis saaks enamik kultuuriinimesi endale ka ise tervisekindlustuse lubada.<\/p>\n
Kas meil on praegu toimiv muusikat\u00f6\u00f6stus v\u00f5i pigem hulk elluj\u00e4\u00e4misprojekte?<\/p>\n
Meie probleem on see, et meie turg on imepisike ja me ei oska globaalselt m\u00f5elda ega enda ressursse ja teadmisi \u00e4ra kasutada. Eesti on nagu Venezuela enne USA sekkumist. Neil oli rekordiline hulk naftat, mida nad enne maap\u00f5uest k\u00e4tte ei osanud saada, aga meie \u201enafta\u201c on meie kultuuriinimesed ning moodsad platvormid, nagu EAA, Fairmus ja Bolt.<\/p>\n
Minu meelest v\u00f5iks nt Bolt tulevikus t\u00e4hendada seda, et nende kaudu saab k\u00f5iki teenuseid v\u00e4lgukiirusel broneerida, ning nad muutuksid veelgi enam super\u00e4piks. Seal on omad n\u00fcansid, mida Bolt v\u00f5iks teada, aga meie oleksime avatud sellisele koost\u00f6\u00f6le. Eesti oleks v\u00e4ga hea testpol\u00fcgoon.<\/p>\n
Isegi Airbnb teavitas suvel, et nemad on n\u00fc\u00fcd super\u00e4pp, mis \u00fchendab endas v\u00e4ga palju erinevaid teenuseid. <\/p>\n
Boltil on praegu 200 miljonit klienti, kellel k\u00f5igil on v\u00e4hemalt kord aastas s\u00fcnnip\u00e4ev v\u00f5i nende \u00e4riklientidel banketid ja muud s\u00fcndmused. Kui korrutada see meie keskmise broneerimistasuga, saame 20 miljardit eurot \u2013 nagu maast leitud.<\/p>\n
Kui Boltil l\u00e4heb h\u00e4sti, l\u00e4heb h\u00e4sti ka Eestil, meil ja meie valdkonnal.<\/p>\n
Kandideerisite hiljuti esimest korda, ja kohe eba\u00f5nnestunult Kultuurkapitali toetusele. Kui suur auk haigutas ootuste ja reaalsuse vahel?<\/p>\n
See oli minu eelmise aasta suurim pettumus. T\u00f5ime oma taotluses v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja meie missiooni, saavutused ja tulevikuplaanid, kuid saime vastuseks lakoonilise \u201eraha ei ole\u201c. Iga Ore\u0161nik v\u00f5i Buratino, mis Ukrainas maandub, m\u00f5jutab meie tegemisi ja Kulka tugi oleks neid k\u00f5ikumisi pehmendanud.<\/p>\n
Mis selle \u201eraha ei ole\u201c juures k\u00f5ige rohkem h\u00e4iris?<\/p>\n
Seal ei olnud mingisugust sisulist p\u00f5hjendust, ja rahapuuduse \u00fcle ei tohiks kurta, kui neil on pea 50 miljoni euro suurune eelarve ja omaturunduse real paarsada tuhat eurot. Mida te, lugupeetud Kultuurkapital, t\u00e4psemalt turundama peate? <\/p>\n
Sa oled \u00f6elnud, et toetust saavad pigem \u201ep\u00fcsikliendid\u201c ja institutsioonid. Mida sa selle all t\u00e4psemalt m\u00f5tled?<\/p>\n
Internetiajastul on valdkonnas tegutsevad inimesed koondunud uutesse organisatsioonidesse, mis ilmtingimata ei ole sihtasutused ega mittetulundus\u00fchingud. Kuid l\u00f5viosa toetustest l\u00e4heb endiselt vanematele institutsioonidele \u2013 \u201ep\u00fcsiklientidele\u201c. \u00dchel suuremal liidul on umbes 1000 liiget, teisel 357, kolmandal 317 ja neljandal 181 liiget. Meie oma liikmete hulgaga ei tohiks neile kuidagi alla j\u00e4\u00e4da, aga ometi j\u00e4\u00e4me. Tunnetan siin stagnatsiooni ilminguid. Ehk vajaks Kultuurkapital \u00fcmberkorraldust, et tuua ta internetiajastusse?<\/p>\n
Vihjasid stagnatsioonile. Kas Eestis toetatakse pigem kultuuri, mida on hea vitriini panna, kui kultuuri, mida p\u00e4riselt tarbitakse?<\/p>\n
Tunnustan v\u00e4ga kultuuri- ja haridusministeeriumi ning k\u00f5iki, kelle t\u00f6\u00f6 tulemusel on Eestis n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks MuBa. Igal aastal l\u00f5petab seal veidi alla 20 superandeka r\u00fctmimuusiku, kes sisenevad turule oma p\u00f5nevate projektide ja koosseisudega ning p\u00fc\u00fcavad kuidagi ellu j\u00e4\u00e4da. Reaalsus on see, et neil on v\u00e4ga raske toime tulla. Paljud loobuvad, vahetavad elukutset, ja elus kultuur annab seel\u00e4bi teed \u201esurnud\u201c kultuurile ehk muuseumikultuurile, millest kirjutas m\u00f5ni aasta tagasi riigi\u00f5iguse aastaraamatus Sven Anton oma artiklis \u201eEesti kultuuri ja rahvuse m\u00f5iste p\u00f5hiseaduse preambulis\u201c.<\/p>\n
Keda pead praegu Eesti muusikakultuuri tegelikeks kandjateks? Kuidas s\u00fcsteem neid kohtleb?<\/p>\n
Tunnen praegu v\u00e4ga tugevat elitarismi pealetungi, mille \u00fches servas k\u00f5rgkultuur, teises rahvuslik. Sageli tsiteeritakse A. H. Tammsaaret, kes t\u00f5deb, et ainult \u201ekollane\u201c ja labane looming toob raha sisse. Justkui oleks k\u00f5ik turul teenitud raha automaatselt taunimisv\u00e4\u00e4rt. Minu jaoks on kultuur palju laiem: ka r\u00e4ppiv t\u00fcdruk, pulmaisa v\u00f5i nii-\u00f6elda s\u00fcldib\u00e4nd on kultuur. Sellessamas s\u00fcldib\u00e4ndis tegutseja laps v\u00f5ib homme saada edukaks d\u017e\u00e4ssmuusikuks v\u00f5i maailmatasemel interpreediks. Ela ja lase elada \u2013 k\u00f5ik on omavahel seotud.<\/p>\n
Pulmavanemad on globaalses m\u00f5ttes \u00fcldse haruldane n\u00e4htus \u2013 komme, mida teistes riikides peaaegu ei leidu. Ja see t\u00e4na veel kohmakalt r\u00e4ppiv t\u00fcdruk v\u00f5ib juba j\u00e4rgmisel aastal viia Eesti oma looga maailmakaardile.<\/p>\n
Millise kultuuri nimel me t\u00e4psemalt v\u00f5itleme ja elame, mida me toetame ja kaitseme, kui me \u00fcksteist ei salli? Kui ma loen Kultuurkapitali seadust, siis r\u00e4\u00e4gitakse seal populariseerimise projektidest, loomingulistest \u00fchingutest ja rahvakultuurist, kuid kogeme kognitiivset dissonantsi.<\/p>\n
Aga anname sulle korraks selle v\u00e4e. Kui saaksid \u00fcht asja s\u00fcsteemis muuta, siis mis see oleks?<\/p>\n
Rohkem toetusmeetmeid kultuuriidudele, platvormidele, kes muudavad turgu efektiivsemaks ja aitavad teenida kultuuriinimestele rohkem tulu. Kusjuures turu efektiivsemaks muutmine ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik esinemispakkumised tuleb vastu v\u00f5tta. Olge lihtsalt olemas, kui keegi soovib pakkumist teha, ja kaaluge seda. Meie kogemus n\u00e4itab, et kliendid ja nende s\u00fcndmused on enamasti meeldivad ja ainult nii saame k\u00f5igi elukvaliteeti paremaks teha. V\u00f5tame n\u00e4iteks Eesti kunstnikud, keda on nende liidus ligi tuhat. Kui nad oleksid platvormidel, siis turg leiaks nad ehk ka \u00fcles, ja see on meeletu kasutamata potentsiaal.<\/p>\n
Konkreetselt siis \u2026<\/p>\n
Maksusoodustused kultuurivaldkonnale ja pean siin silmas ideaalis 0% m\u00e4\u00e4rasid.<\/p>\n
L\u00f5petuseks. Mida sa tahad, et kultuuri \u00fcle otsustajad sinu jutust k\u00f5rva taha paneks?<\/p>\n
Meil on v\u00e4ga vedanud, et kultuuriministrid alates T\u00f5nis Lukasest ja Anneli Ottist kuni Tiit Teriku ja Heidy Purgani on olnud v\u00e4ga tublid valdkonna esindajad. K\u00f5igil on olnud omad tugevused: T\u00f5nis Lukas ja Anneli Ott p\u00e4\u00e4stsid COVID-i ajal suure osa sektorist kriisimeetmetega. Tiit Terik pooldas tugevalt virtuaalreaalsuse innovatsiooni ning Heidy Purga m\u00f5istab v\u00e4ga h\u00e4sti, kui t\u00e4htis on teha koost\u00f6\u00f6d erasektoriga ja olla f\u00fc\u00fcsiliselt kohal m\u00e4ngu- v\u00f5i filmimessidel \u2013 sest tema kohalolek v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata, kas Eestisse tuleb miljardiline investeering v\u00f5i mitte. <\/p>\n
Samuti on meile suureks n\u00f5uandvaks toeks olnud kultuuriministeeriumi muusikan\u00f5unik Kertu Aksiim, kellel on tugev erasektori taust ja hea arusaam sektorist, ning ka endine muusikan\u00f5unik Ivo Lille, kelle panus on olnud nii oluline, et ilma temata me t\u00f5en\u00e4oliselt praegu ei tegutseks. K\u00f5ik saavad ju aru, et ilma koost\u00f6\u00f6ta ei suuda me valdkonna elu paremaks muuta. Mul on hea meel, et kultuur algab meil Eestis juba Piibust ja Tuudust, kuid sidusust v\u00f5iks olla rohkem, sest Kultuurkapital ei ole praegu kahjuks meie partner ja sellest on v\u00e4ga-v\u00e4ga kahju.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4bi oma platvormi, klienditoe ja nn back-office-toe artistidele aitab EAA \u00fcrituste korraldajatel ning esinejatel \u00fcksteist \u00fcles leida. \u201eKoondame…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89634,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,42512,42514,140,42515,42513],"class_list":{"0":"post-89633","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kultuuriuudised","15":"tag-lavastuste","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-naituste-ja-muude-kultuurisundmuste-arvustused","18":"tag-raamatute"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115928924317547941","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89633","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89633"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89633\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89634"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89633"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89633"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89633"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}