\u201eElu l\u00e4heb paremaks, elu l\u00e4heb l\u00f5busamaks,\u201c korrutavad poliitikud \u00fchte ja sama mantrat, mis kostab igast kanalist. \u00d6eldakse, et maksuk\u00fc\u00fcr on n\u00fc\u00fcd kaotatud ja tulumaksu \u2013 oh seda \u00f5nne! \u2013 veelgi k\u00f5rgemaks ei t\u00f5stetud. Milliseid olulisi seadusemuudatusi meie jaoks veel ette valmistati, uuris MK-Estonia.\u00a0<\/p>\n
Paljusid Eesti elanikke r\u00f5\u00f5mustas valitsuse otsus j\u00e4tta tulumaksu m\u00e4\u00e4r 24%-le t\u00f5stmata. See on endiselt 22%. S\u00e4ilinud on ka automaksu soodustused lastega peredele. \u00a0<\/p>\n
Millised muudatused Eesti elanikke veel ees ootavad?\u00a0<\/p>\n
Maksud ja aktsiisid\u00a0<\/p>\n
Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine\u00a0\u00a0<\/p>\n
Alates selle aasta jaanuarist ei rakendata Eestis enam keerulist maksuvaba tulu arvestamise s\u00fcsteemi ning k\u00f5igile kehtib \u00fchtne maksuvaba tulu summa \u2013 700 eurot kuus (v\u00f5i 8400 eurot aastas).\u00a0<\/p>\n
\u201eInimestele, kelle brutopalk on v\u00e4hemalt 1700 eurot, j\u00e4\u00e4b k\u00e4tte 90\u2013154 eurot rohkem. Siiski teenib umbes pool Eesti elanikkonnast alla 1700 euro ja v\u00f5idab maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest vaid 10 kuni 90 eurot kuus, kusjuures enamasti j\u00e4\u00e4b v\u00f5it 20 kuni 30 euro vahele,\u201c toob LHV makroanal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver v\u00e4lja konkreetsed numbrid.\u00a0<\/p>\n
Maksuvaba tulu rakendamiseks tuleb \u00fcldjuhul esitada t\u00f6\u00f6andjale kirjalik avaldus (m\u00f5nes ettev\u00f5ttes raamatupidaja seda ei n\u00f5ua ja rakendab k\u00f5rgemat maksuvaba tulu automaatselt, seega tasub uurida, kuidas teie t\u00f6\u00f6kohas asjad k\u00e4ivad).\u00a0<\/p>\n
Kui teil on mitu t\u00f6\u00f6kohta, pidage meeles: avalduse saab esitada ainult \u00fchele t\u00f6\u00f6andjale.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Vanaduspensioniikka j\u00f5udnud inimestel s\u00e4ilib \u00f5igus maksuvabale tulule summas 776 eurot kuus (9312 eurot aastas).\u00a0<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tavatel pension\u00e4ridel soovitatakse anal\u00fc\u00fcsida, kumb on suurem \u2013 kas pension v\u00f5i palk. Kui selleks on palk, siis tuleb esitada avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks t\u00f6\u00f6andjale.\u00a0<\/p>\n
Sama kehtib ka nende toetusesaajate kohta, kes pole veel pensionieas, kuid kellele Sotsiaalkindlustusamet teeb igakuiseid v\u00e4ljamakseid \u2013 n\u00e4iteks vanemah\u00fcvitist v\u00f5i kahjuh\u00fcvitist.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Et arvestus oleks korrektne ja rahaliselt kasulik, tasub maksuvaba tulu avaldus \u00fcle vaadata nii t\u00f6\u00f6andja juures kui ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.\u00a0<\/p>\n
700-eurost maksuvaba tulu on v\u00f5imalik jagada ka t\u00f6\u00f6andja ja ameti vahel. Sel juhul tuleb avaldus esitada m\u00f5lemale v\u00e4ljamakse tegijale ning m\u00e4rkida, kui suurt osa keegi arvestama peab. Avaldus hakkab kehtima j\u00e4rgmisest kuust.\u00a0<\/p>\n
Sotsiaalmaks\u00a0\u00a0<\/p>\n
Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuum\u00e4\u00e4r on n\u00fc\u00fcd 886 eurot. See t\u00e4hendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 292,38 eurot kuus (886 \u00d7 33%).\u00a0<\/p>\n
Aktsiisid\u00a0\u00a0<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist 2026 t\u00f5usis tubakatoodete ja alkoholi aktsiisim\u00e4\u00e4r 10%.\u00a0<\/p>\n
Pensionid ja toetused\u00a0<\/p>\n
Pensioniea t\u00f5us\u00a0<\/p>\n
2026. aastal saavad pensionile j\u00e4\u00e4da 1961. aastal s\u00fcndinud inimesed (nende pensioniiga on 65 aastat). <\/p>\n
Alates 2027. aastast seotakse pensioniiga keskmise oodatava elueaga ja see hakkab igal aastal pikenema maksimaalselt 3 kuu v\u00f5rra. Seega on 2027. aastal pensioniiga 65 aastat ja 1 kuu.<\/p>\n
Vanemah\u00fcvitise m\u00e4\u00e4rad\u00a0\u00a0<\/p>\n
Vanemah\u00fcvitise miinimumm\u00e4\u00e4r on 2026. aastal 886 eurot. Miinimumi makstakse juhul, kui vanemal puudus arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Vanemah\u00fcvitise suurust alampalga m\u00e4\u00e4ras pole veel v\u00e4lja kuulutatud. Seda rakendatakse siis, kui inimese keskmine sissetulek kuus oli arvestusperioodil v\u00f5rdne alampalgaga v\u00f5i sellest v\u00e4iksem.\u00a0<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist muutus ka vanemah\u00fcvitise \u00fclempiir. Kui varem oli maksimaalne h\u00fcvitis kolmekordne keskmine palk (2025. aastal 5265,09 eurot kuus), siis uuel aastal on \u00fclempiir v\u00f5rdne kahe keskmise palgaga \u2013 3806,10 eurot kuus. <\/p>\n
See piir m\u00e4\u00e4r laieneb k\u00f5igile vanemah\u00fcvitise liikidele, sealhulgas ema vanemah\u00fcvitisele.<\/p>\n
Uus \u00fclempiir m\u00f5jutab vanemaid, kelle lapsed s\u00fcnnivad uuel aastal v\u00f5i kelle eeldatav s\u00fcnnitust\u00e4htaeg j\u00e4\u00e4b 2026. aastasse. <\/p>\n
Vanematele, kelle lapsed s\u00fcndisid veel 2025. aastal, makstakse maksimaalset vanemah\u00fcvitist endiste m\u00e4\u00e4rade j\u00e4rgi ning seda j\u00e4tkatakse ka 2026. aastal.\u00a0<\/p>\n
Lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse tasum\u00e4\u00e4rad\u00a0\u00a0<\/p>\n
H\u00fcvitise \u00fclempiiri muutumine langetas ka lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse maksimaalset p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra:\u00a0<\/p>\n
Vanemah\u00fcvitis ja t\u00f6\u00f6tamine\u00a0\u00a0<\/p>\n
Alates 2026. aastast kadus ka vanemah\u00fcvitise saamise ajal kehtinud sissetulekupiirang \u2013 n\u00fc\u00fcd ei v\u00e4henda vanema lisateenistus enam h\u00fcvitise summat.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Veel 2025. aastal v\u00f5is vanemah\u00fcvitise saaja k\u00fcll lisaks t\u00f6\u00f6tada, kuid tema sissetulek ei tohtinud \u00fcletada 2632 eurot kuus. Kui tulu oli suurem, siis vanemah\u00fcvitis v\u00e4henes.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Alates 2026. aastast sissetuleku \u00fclempiir kadus ning v\u00e4ikelapse vanem v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada osalise v\u00f5i t\u00e4iskoormusega ja saada samal ajal vanemah\u00fcvitist.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Toimetulekupiir\u00a0 <\/p>\n
2025. aastal oli toimetulekupiir \u00fcksi elavale inimesele 200 eurot kuus. Alates 2026. aastast t\u00f5usis see 20 euro v\u00f5rra.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui inimesel j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast eluasemekulude tasumist k\u00e4tte 150 eurot, siis elukohaj\u00e4rgne sotsiaalosakond kompenseerib talle 70 eurot, et tal tuleks kokku v\u00e4lja 220 eurot.\u00a0<\/p>\n
Muudatused hooldusperede tugiteenuste osutamise korras\u00a0<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist 2026 j\u00f5ustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis muutsid tugiteenuste osutamise korda hooldusperedele, lapsendajatele ja eestkosteperedele.<\/p>\n
Peamine muudatus perede jaoks seisneb selles, et teenuste saamiseks tuleb n\u00fc\u00fcd esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus tasu maksmise kohustuse \u00fclev\u00f5tmise kohta. Avalduse v\u00f5ib esitada otse ametile v\u00f5i teenuseosutaja kaudu.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Ilma kehtiva otsuseta teenuseid kasutada ei saa, isegi kui inimene kuulub sihtr\u00fchma (on lapsendaja, hoolduspere v\u00f5i eestkostja) v\u00f5i on teenuseid juba varem kasutanud.\u00a0<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist 2026 peavad k\u00f5ik pered, kuhu laps kasvama suunatakse, saama kohustuslikku teenust \u2013 kohanemistuge. See aitab peret ja last kohanemisprotsessis ning tagab pideva toe.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Edaspidi saavad tugiteenuseid kasutada ka pereliikmed. Avalduse esitamisel v\u00f5ib pere \u00e4ra m\u00e4rkida need l\u00e4hedased, kellel on samuti \u00f5igus perele eraldatud eelarve piires teenuseid kasutada (v\u00e4lja arvatud kohanemistugi ja peretugi). Pereliikmeks v\u00f5ib lugeda ka inimest, kes ei ela perega koos, kuid m\u00e4ngib lapse elus olulist rolli.\u00a0<\/p>\n
Peretoe teenuses kehtestatakse uus mahu arvestamise kord. Kui kohalik omavalitsus suunab pere teenusele, kuid varasem teenusemaht on juba \u00e4ra kasutatud, siis alates 2026. aastast saab teenust kasutada kokku kuni 24 kuud. \u00dche suunamisega v\u00f5ib teenust osutada j\u00e4rjest kuni 8 kalendrikuud.\u00a0<\/p>\n
\u00d5igus teenustele on:\u00a0<\/p>\n
Teenuste maht s\u00f5ltub sihtr\u00fchmast. Pered, kes kasvatavad bioloogilisest perest eraldatud last, saavad teenuseid kasutada paindlikumalt ja suuremas mahus, et tagada t\u00f5husam igap\u00e4evane tugi. Teenuste hulgas on nii individuaalseid kui ka r\u00fchmap\u00f5hiseid vorme.\u00a0<\/p>\n
Meditsiin\u00a0<\/p>\n
Meditsiiniseadmete loetelu laienes\u00a0\u00a0<\/p>\n
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist lisandus meditsiiniseadmete loetellu 55 uut Tervisekassa rahastatavat seadet, et parandada inimeste raviv\u00f5imalusi ja elukvaliteeti.<\/p>\n
\u201eKuigi h\u00fcvitamistingimuste laiendamised uutele sihtgruppidele toovad kaasa teatava lisakulu, hoitakse olemasolevate meditsiiniseadmete hinnamuudatustega ning uute soodsamate seadmetega kokku ligemale 79 000 eurot,\u201c m\u00e4rgivad Tervisekassa esindajad.\u00a0<\/p>\n
\u201eUute meditsiiniseadmete lisandumisega soovime parandada erinevate haigustega inimeste elukvaliteeti. Alates uuest aastast laieneb valik muu hulgas diabeediga patsientidele ning neile, kellel on stoom v\u00f5i l\u00fcmfiturse, samuti patsientidele, kes vajavad ortoose, haavasidemeid, p\u00f5letushaigetele m\u00f5eldud surver\u00f5ivaid ja hooldusvahendeid,\u201c loetles Tervisekassa meditsiiniseadmete spetsialist Hanna Veisman.\u00a0<\/p>\n
Muuhulgas suurendab Tervisekassa stoomikottide, stoomihooldusvahendite, alkoholivaba stoomipasta ning stoomi alusplaadi lisakinnituste h\u00fcvitatavaid koguseid nendele patsientidele, kellel on kolostoom, ileostoom, urostoom v\u00f5i fistul. Muudatus p\u00f5hineb kliinilisel tagasisidel, sest senised kompensatsioonim\u00e4\u00e4rad ei kata paljude patsientide igap\u00e4evast tegelikku vajadust meditsiiniseadmete j\u00e4rele.<\/p>\n
Alates uuest aastast hakatakse Tervisekassa soodustusega v\u00f5imaldama insuliinipumbaravi v\u00e4hemalt 26-aastastele I-t\u00fc\u00fcpi diabeeti p\u00f5devatele patsientidele, kes vajavad toitmist sondi v\u00f5i veeni kaudu ning kellel ei ole seet\u00f5ttu v\u00f5imalik s\u00fcsteraviga tagada stabiilset veresuhkru taset.\u00a0<\/p>\n
\u201eKuna nendel inimestel on insuliinivajadus sageli v\u00e4ga k\u00f5ikuv ja s\u00f5ltub tugevalt toitumisest, ei pruugi s\u00fcsteravi neile tagada stabiilset veresuhkru taset. Pumpravi v\u00f5imaldab paremat kontrolli veresuhkru \u00fcle ja paindlikumat insuliinijuhtimist, v\u00e4hendades h\u00fcpo- ja h\u00fcpergl\u00fckeemiate riski,\u201c selgitas Veisman.\u00a0<\/p>\n
Muu hulgas laiendatakse ka h\u00fcvitamistingimusi \u00fchekordse kasutusega s\u00fcstevahendi n\u00f5elte osas osteoporoosiga patsientidele, kellele Tervisekassa kompenseerib teriparatiidi s\u00fcsteravi. Tegemist on igap\u00e4evaselt nahaaluselt manustatava ravimiga, mida kasutatakse raske osteoporoosi ja v\u00e4ga k\u00f5rge luumurruriskiga t\u00e4iskasvanud patsientide raviks. Ravi kestab maksimaalselt 24 kuud \u00fche patsiendi kohta ning seda ei korrata.\u00a0\u00a0<\/p>\n
H\u00fcvitamistingimusi laiendatakse vere \u03b2-ketooni testiribadele ka t\u00e4iskasvanud I t\u00fc\u00fcpi diabeediga patsientidele, kes kasutavad SGLT-2 inhibiitoreid. SGLT-2 inhibiitoreid kasutatakse kliinilises praktikas kaasuvate seisundite nagu kroonilise neeruhaiguse v\u00f5i s\u00fcdamepuudulikkuse raviks. Sellisel juhul suureneb gl\u00fckeemilise diabeetilise ketoatsidoosi risk ning vere \u03b2-ketooni taseme regulaarne j\u00e4lgimine on kliiniliselt p\u00f5hjendatud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lisaks uutele seadmetele peab Tervisekassa tagama, et j\u00e4tkuks ka olemasolevate meditsiiniseadmete valmistamine ja k\u00e4ttesaadavus. <\/p>\n
\u201eSeet\u00f5ttu oleme p\u00e4rast hinnal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi t\u00f5stnud 11 meditsiiniseadme hinda. Lisaks arvame hinnakirjast v\u00e4lja 30 meditsiiniseadet, mille tootmine v\u00f5i turustamine on t\u00e4naseks l\u00f5ppenud. Nende asemel on patsientidele m\u00f5istagi tagatud alternatiivsed seadmed,\u201c lisas Veisman.\u00a0<\/p>\n
Muudatuste prognoositav kogum\u00f5ju on ligikaudu 28 700 eurot aastas. Kuigi meditsiiniseadmete h\u00fcvitamine uutele sihtgruppidele toob kaasa lisakulu, aitab kokkuhoidu saavutada uute soodsamate toodete loetellu lisamine ja olemasolevate meditsiiniseadmete hinnamuudatused.\u00a0<\/p>\n
Muutus haigush\u00fcvitiste maksmise kord\u00a0<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist kehtestati Tervisekassa ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse juhtumite h\u00fcvitamisel h\u00fcvitise \u00fclempiir. Varem seda ei olnud. <\/p>\n
T\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise \u00fclempiir \u00fches kalendrip\u00e4evas on alates 1. jaanuarist 126,87 eurot.<\/p>\n
\u00dclempiir ei laiene 4.\u20138. haigusp\u00e4evale, mida maksab t\u00f6\u00f6andja, ja rakendub alates 9. haigusp\u00e4evast, kui haigush\u00fcvitist hakkab maksma Tervisekassa.\u00a0<\/p>\n
\u00dclempiiri ei kohaldata juhtudel, kui inimene j\u00e4i haiguslehele enne 1. jaanuari 2026 ja on sellel j\u00e4tkuvalt. <\/p>\n
\u00dclempiiri ei kohaldata j\u00e4rgmistel Tervisekassa h\u00fcvitatavatel ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse juhtudel:\u00a0<\/p>\n