{"id":89771,"date":"2026-01-21T03:52:06","date_gmt":"2026-01-21T03:52:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89771\/"},"modified":"2026-01-21T03:52:06","modified_gmt":"2026-01-21T03:52:06","slug":"sajad-miljonid-voi-miljard-kevadel-selgub-kaugmaa-ohutorje-tulevik-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89771\/","title":{"rendered":"Sajad miljonid v\u00f5i miljard: kevadel selgub kaugmaa \u00f5hut\u00f5rje tulevik | Eesti"},"content":{"rendered":"

Lisaks sellele, et Eesti hangib Saksamaalt IRIS-T keskmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme, on juba eelmisest kevadest teada<\/a>, et on kavas hankida ka kaugmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme, millel oleks v\u00f5ime t\u00f5rjuda ballistilisi rakette.<\/p>\n

Sellise \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemiga saaks kaitsta strateegilisi sihtm\u00e4rke, mille h\u00e4vitamine v\u00f5ib Eesti ja liitlaste v\u00f5imeid oluliselt halvata. Sellisteks sihtm\u00e4rkideks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks lennuv\u00e4ljad, sadamad, kaitsev\u00e4e juhtimispunktid v\u00f5i raudtees\u00f5lmed.<\/p>\n

Riigi kaitseinvesteeringute keskus on praegu l\u00f5petamas ballistilise \u00f5hut\u00f5rje hankimiseks vajalikku turu-uuringut. See t\u00e4hendab, et k\u00f5igi tootjatega on v\u00f5etud \u00fchendust ning neile on selgitatud, mida meil t\u00e4psemalt on vaja.<\/p>\n

“Oleme infop\u00e4ringus kirjeldanud Eesti vajadust ja soovi, milliseid objekte, alasid ja milliste ohtude eest soovime kaitsta. Iga ettev\u00f5te l\u00e4heneb \u00fclesandele oma parema \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi. Seal peaks kajastuma ettev\u00f5tte pakutud t\u00e4pne konfiguratsioon: mitu laskeseadet ja millised komponendid tulevad. Samamoodi on kirjas tarneaeg,” \u00fctles ERR-ile riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) \u00f5hukaitse ja lennuvahendite kategooriajuhi kohuset\u00e4itja Sander Suik.<\/p>\n

M\u00e4rtsi l\u00f5puks esitatakse tootjatelt saadud tagasiside p\u00f5hjal kaitseministeeriumile ja kaitsev\u00e4e juhatajale p\u00f5hjalik turu-uuring. Selle anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal peab s\u00fcndima ka otsus, kuidas potentsiaalse hankega edasi minna.<\/p>\n

Kaitseminister Hanno Pevkur \u00fctles, et turuolukord muutub iga kuu, sest ka n\u00e4iteks Ukrainal on seda v\u00e4ga palju vaja.<\/p>\n

“Mida kiiremini me selle turuanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4tte saame, seda adekvaatsema otsuse me saame teha, kas ja mis ajaraamis me endale ballistilise \u00f5hukaitse soetame,” r\u00e4\u00e4kis kaitseminister ERR-ile.<\/p>\n

Soetada alla miljardi v\u00f5i \u00fcle miljardi euro eest?<\/p>\n

Muuhulgas v\u00f5iks Pevkuri s\u00f5nul aprillis v\u00f5i mais ka \u00e4ra otsustada selle, millises mahus Eesti endale ballistilist \u00f5hut\u00f5rjet hangib.<\/p>\n

Kui baasv\u00f5imekuse loomine j\u00e4\u00e4ks sadadesse miljonitesse eurodesse, siis suurema hulga rakettide ja lisavarustuse korral oleks tegu juba miljardiinvesteeringuga.<\/p>\n

“See vahe miinimum- ja maksimumprogrammi vahel v\u00f5ib ulatuda t\u00f5esti sadadesse miljonitesse. See s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, kui palju me rakette soetame, millise hoolduslepingu me saame ja v\u00e4ga paljudest muudest detailidest, kas v\u00f5i sellest, mitu patareid me hangime,” r\u00e4\u00e4kis kaitseminister.<\/p>\n

Pevkur \u00fctles, et riigil on planeerimises ette n\u00e4htud ka konkreetsemad rahanumbreid, aga neid ei saa avaldada. “Ma ei taha \u00fchelegi pakkujale anda valet signaali, millise hinna nad v\u00f5ivad meile ette joonistada,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Otsuse tegemisel ei vaadata vaid seda, palju s\u00fcsteemi hankimine maksab, vaid ka seda, milline on selle eluts\u00fcklikulu. Ehk siis arvesse tuleb v\u00f5tta nii personali, v\u00e4lja\u00f5pet kui ka pikaajalist hooldust.<\/p>\n

Toodangu osas on endiselt kaalumisel nii USA Patriotid, Iisraeli Taaveti ling kui ka Prantsuse-Itaalia SAMP\/T.<\/p>\n

Nende k\u00f5rval on tabelis teisigi tootjaid, kuid kes t\u00e4psemalt, see pole avalik.<\/p>\n

“T\u00e4na on k\u00f5ik pakkumised ja ettev\u00f5tted v\u00f5rdselt laua peal. Me ei ole kedagi k\u00f5rvale j\u00e4tnud ega pannud eelisseisu. Vaatame neid k\u00f5iki kui v\u00f5rdseid v\u00f5imalikke tulevasi partnereid,” r\u00e4\u00e4kis Suik.<\/p>\n

Patareid j\u00f5uaks Eestisse j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi algul<\/p>\n

Kui kaitseministeerium on ballistilise \u00f5hukaitse mahu kevadel \u00e4ra otsustanud, siis asub riigi kaitseinvesteeringute keskus ettev\u00f5tetega juba konkreetsematesse lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse.<\/p>\n

Sander Suik RKIK-ist \u00fctles, et seda, millal v\u00f5iks leping s\u00f5lmitud saada, on v\u00e4ga keeruline hinnata. Eesm\u00e4rk on aga, et s\u00f5lmida leping v\u00f5imalikult kiiresti.<\/p>\n

Siis, kui hankeleping s\u00f5lmitud, l\u00e4heb omakorda mitmeid aastaid, kuni \u00f5hut\u00f5rjepatareid Eesti pinnale j\u00f5uavad.<\/p>\n

“Ettev\u00f5tted, kellega oleme koost\u00f6\u00f6d teinud, on indikeerinud, et lepingu s\u00f5lmimise hetkest v\u00f5ime saavutamiseni kulub hinnanguliselt kolm kuni viis aastat. See on ajaraam, millega t\u00e4na arvestame,” \u00fctles Suik.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et reaalselt j\u00f5uaks hakkaks uus raketikilp vaenulikke rakette Eesti kohal t\u00f5rjuma alles j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi alguses.<\/p>\n

“See on hinnanguline aeg ja s\u00f5ltub ka ettev\u00f5tetest. Mingit garantiid tegelikult ei ole, sest see s\u00f5ltub ka kaitset\u00f6\u00f6stuse turust ja maailmas toimuvast,” \u00fctles Suik.<\/p>\n

K\u00fcmne aastaga suunab riik kaitsesse 24 miljardit eurot<\/p>\n

Hanno Pevkur \u00fctles, et riigil on plaanis ballistilise \u00f5hut\u00f5rje hankimist rahastada samadel alustel, nagu teisigi olulisi kaitsev\u00f5imeid. Ta r\u00e4\u00e4kis, et see, kas \u00f5hukaitse maksab kinni vaid Eesti maksumaksja v\u00f5i saab kasutada n\u00e4iteks Euroopa \u00fchislaenu, on praegu pigem teisej\u00e4rguline k\u00fcsimus.<\/p>\n

“Meie teame ja arvestame, et saame planeerida s\u00f5jalise v\u00f5ime arendusi viie pluss protsendi raames sisemajanduse kogutoodangust. Selle sisse peame me selle \u00e4ra mahutama. Kust raha t\u00e4pselt tuleb \u2013 kas Eesti maksumaksja kogutud maksudest, laenuna v\u00f5i Euroopa \u00fchislaenu mehhanismist \u2013 on antud hetkel teisej\u00e4rguline, sest see meile raha planeerimisse juurde ei too,” r\u00e4\u00e4kis kaitseminister.<\/p>\n

Pevkur \u00fctles, et riigieelarve strateegiat v\u00f5imaliku miljardiinvesteeringu t\u00f5ttu \u00fcmber ei pea vaatama.<\/p>\n

“Me planeerime kaitsev\u00f5imet nende numbrite sees, mis meil on. Kui mingi asi l\u00e4heb kallimaks v\u00f5i hankes odavamaks, siis vastavalt sellele korrigeerime kas jooksva aasta eelarvet v\u00f5i j\u00e4rgnevate aastate hankeid ja planeeritud soetusi. See on igati loogiline, sest hinnad relvaturul muutuvad pidevalt,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Pevkur \u00fctles, et j\u00e4rgmise nelja aasta peale ehk 2026-2029 on Eestil v\u00f5imalus kaitseinvesteeringuteks kasutada umbes k\u00fcmme miljardit eurot. Praegu koostatavas riigikaitse arengukavas arvestatakse, et k\u00fcmne aasta peale on Eestil kasutada aga 24 miljardit eurot.\u00a0<\/p>\n

“Need on raamid, mida oleme hoidnud ja mille sees riigikaitset planeerime,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lisaks sellele, et Eesti hangib Saksamaalt IRIS-T keskmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme, on juba eelmisest kevadest teada, et on kavas hankida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89772,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4577,3228,2645,44085,28,29,19,2803,25,4624,23,24,124,22,20,96,30],"class_list":{"0":"post-89771","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kaitseinvesteeringud","19":"tag-kaitsekulud","20":"tag-kaitsevagi","21":"tag-kaugmaa-ohutorje","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-ohutorje","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-riigikaitse","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-ukraina-soda","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-venemaa","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115931063429166115","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89771"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89771\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89772"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}