{"id":8978,"date":"2025-10-01T11:32:07","date_gmt":"2025-10-01T11:32:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8978\/"},"modified":"2025-10-01T11:32:07","modified_gmt":"2025-10-01T11:32:07","slug":"algajate-teadlaste-uljad-ideed-viivad-sagedamini-labimurdeni-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8978\/","title":{"rendered":"Algajate teadlaste uljad ideed viivad sagedamini l\u00e4bimurdeni | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

T\u00f6\u00f6r\u00fchmad, kuhu kuulub palju alustavaid teadlasi, avaldavad sagedamini murrangulisi ja uuenduslikke artikleid, osutab USA teadlaste uuring<\/a>. Tegu on siiski alles uuringu eeltr\u00fckiga, mille paikapidavust pole hinnanud teised teadlased.<\/p>\n

Sageli arvatakse, et teaduses toob edu kogemus nii oma uurimisvallas kui ka koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustiku loomisel. Nobeli preemia laureaatide seas n\u00e4ib see muster ka paika pidavat: nemad saavad auhinna keskmiselt 58-aastaselt. Uus uuring osutab aga vastupidisele. Sellest n\u00e4htub, et varasema avaldamiskogemuseta autoritega teadlasr\u00fchmade artiklid kipuvad olema uuenduslikumad ja murrangulisemad, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Varasematest uuringutest<\/a> on teada, et kui uurimisr\u00fchma v\u00f5tta algajaid teadlasi, v\u00f5ib see muuta teadust\u00f6\u00f6 uuenduslikumaks. Nimelt pole sel juhul kollektiivis nii palju liikmeid, keda nende varasem teadmistepagas ja kogemused piirama hakkaks. Kujundlikult ei tea nad veel, mis k\u00f5ik tavaarusaama j\u00e4rgi v\u00f5imalik pole.<\/p>\n

Uuringu kaasautor ja L\u00f5una-Florida \u00dclikooli arvutusliku sotsiaalteaduse teadur Raiyan Abdul Baten kinnitas, et alustavad teadlased ei hoia veel tugevalt kinni levinud eeldustest ja on intellektuaalselt vabamad.<\/p>\n

Alguse asi<\/p>\n

Algajate edumuster tuli esimest korda esile \u00fches 2023. aastal avaldatud uuringus<\/a>. Toona oli luubi all k\u00fcsimus, kas tehisaru suudab ennustada, kui uuenduslikuks ja l\u00e4bimurdeliseks \u00fcks v\u00f5i teine teadusartikkel omas vallas kujuneb. Uues uuringus kaasasid autorid valimisse enam kui 28 miljonit artiklit SciSciNet-v2 andmej\u00e4rvest ehk teadusartiklite t\u00f6\u00f6tlemata kujul andmepangast. Valim h\u00f5lmas aastatel 1971\u20132021 ilmunud teadusartikleid 146 valdkonnast.<\/p>\n

Uurijad arvutasid igale artiklile v\u00e4lja l\u00e4bimurdeskoori. Selleks v\u00f5rdlesid nad, kui palju oli artiklit tsiteeritud v\u00f5rreldes selles endas viidatud varasemate artiklitega. N\u00e4iteks v\u00f5is artikkel koguda oma viidatud allikatest enam viitamisi, sest selles kummutati m\u00f5ni senine teooria v\u00f5i p\u00fcstitati uus h\u00fcpotees.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus m\u00e4rkasid Baten ja kolleegid seost artikli murrangulisuse ja sellesse panustanud algajatest autorite hulga vahel. Sestap otsustasid nad r\u00fchmitada uuritud artikleid nende autorite karj\u00e4\u00e4ri pikkuse p\u00f5hjal. T\u00e4psemalt v\u00f5tsid nad aluseks, kui mitu aastat oli m\u00f6\u00f6dunud iga autori esimese artikli avaldamisest. Algajateks lugesid nad autoreid, kes polnud varem midagi avaldanud.<\/p>\n

Oma \u00fcllatuseks leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et artiklid, mille autorite ringis oli rohkem algajaid, kaldusid olema murrangulisemad kui need, mille olid \u00fcllitanud juba v\u00e4hem v\u00f5i rohkem kogenud autorid. K\u00f5ige l\u00e4bimurdelisemad olid sellised artiklid, kus k\u00f5ik autorid olid algajad. Samas kogusid ohtralt viitamisi ka artiklid, kus autorite ring koosnes nii algajatest kui ka varem murrangulisi artikleid avaldanud teadlastest.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu n\u00e4gi algajatest autorite hulga ning murrangulisuse ja tsiteerimiste hulga vahel positiivset korrelatsiooni. Raiyan Abdul Bateni s\u00f5nul saatis algajaid suurem uuenduslikkus, olenemata sellest, kui suur oli nende t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5i mis k\u00fcmnendil ja mis valdkonnas ilmus artikkel.<\/p>\n

Mitmekesisus toetab edasiminekut<\/p>\n

Miks alustavate autorite uuringud aga ikkagi suurema murrangu kaasa toovad? Uue t\u00f6\u00f6 autorid oletavad, et sellised autorid vaatavad oma teemat v\u00e4rske pilguga. V\u00f5rreldes kogenumate kolleegidega ei hoia nad nii kramplikult kinni varasematest teooriatest ja teadmistest. Raiyan Abdul Bateni s\u00f5nul v\u00f5ib olemasolevate eelduste teadmine takistada radikaalselt uute omaksv\u00f5ttu. Lisaks katsetavad alustavad teadlased meelsamini p\u00e4ris uusi l\u00e4henemisviise.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs osutas, et algajad uurijad viitavad oma kirjutistes ka v\u00e4hem oma valdkonnas alatasa viidatud varasematele artiklitele. See viitab, et v\u00f5rreldes kogenumate uurijatega kalduvad nad toetuma varem pigem v\u00e4he tsiteeritud teadust\u00f6\u00f6dele.<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Imperial College Londoni immunoloogi Daniel Davise s\u00f5nul v\u00f5ib leid alustavate uurijate uljusest olla v\u00e4gagi oluline. Samas m\u00f6\u00f6nab ta, et j\u00f5udmaks hullumeelsest ideest selgepiiriliste katseteni ja nende kaudu mingi vettpidava j\u00e4relduseni, on kindlasti tarvis kogemust.<\/p>\n

Autorid ise loodavad, et nende uuring innustab kogenumaid teadlasi v\u00f5tma oma uurimisr\u00fchmadesse rohkem alles alustavaid noorteadlasi. Davis aga r\u00f5hutab, et teadlasr\u00fchmadel tasuks m\u00f5elda mitmekesisuse \u00fcle laiemalt. Edukas ja edasiviiv teadus vajab tema hinnangul v\u00e4ga erineva taustaga inimesi.<\/p>\n

Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust arXiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6r\u00fchmad, kuhu kuulub palju alustavaid teadlasi, avaldavad sagedamini murrangulisi ja uuenduslikke artikleid, osutab USA teadlaste uuring. Tegu on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8979,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[6676,6672,131,130,37,33,35,34,36,6667,6674,6670,6669,6668,6673,6671,6677,6675,4075],"class_list":{"0":"post-8978","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-algaja","9":"tag-algajad","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-innovatsioon","18":"tag-labimurre","19":"tag-noorteadlane","20":"tag-noorteadlased","21":"tag-teadusartikkel","22":"tag-teadusartiklid","23":"tag-teaduskirjandus","24":"tag-uljus","25":"tag-uuendused","26":"tag-uuringud"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8978","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8978"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8978\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8978"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8978"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8978"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}