\u201eIga ahi ja pliit t\u00f6\u00f6tab ekstreemsetes tingimustes. Suured temperatuurik\u00f5ikumised, tahm ja niiskus kahjustavad materjale paratamatult. Vuugid murenevad, tellised v\u00f5ivad praguneda ja metallosad v\u00e4sivad. See on loomulik protsess, mitte m\u00e4rk halvast ehituskvaliteedist, kuid samas on see ka suur oht,\u201c selgitas G4Si erakliendi\u00fcksuse juht Tarmo P\u00e4rjala.<\/p>\n
V\u00e4ikeste puudustega sageli harjutakse. M\u00f5ra ahju k\u00fcljel ei tundu esialgu ohtlik ja veidi kehvem t\u00f5mme saab lahendatud akna avamisega. Kuid just sellised m\u00e4rgid viitavad, et k\u00fcttekeha konstruktsioon ei t\u00f6\u00f6ta enam nii, nagu peaks. Kui neid eirata, v\u00f5ivad v\u00e4ikesed mured kasvada suureks ja kulukaks probleemiks.<\/p>\n
Ohutus ei ole l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitav<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem p\u00f5hjus, miks puuk\u00fcttega k\u00fcttekehad vajavad regulaarset parandamist ja hooldust, on ohutus. Pragunenud seinad v\u00f5i kulunud vuugid v\u00f5ivad lasta kuumusel ja gaasidel liikuda kohtadesse, kuhu need ei kuulu. See suurendab tuleohtu ning v\u00f5ib halvendada ka sise\u00f5hu kvaliteeti.<\/p>\n
\u201eVingugaas on n\u00e4htamatu ja l\u00f5hnatu, kuid v\u00e4ga ohtlik. Halvas seisus k\u00fcttekehad v\u00f5ivad p\u00f5hjustada selle, et puud ei p\u00f5le korralikult l\u00f5puni ja seej\u00e4rel liiga vara siibrit sulgedes tekibki vingugaas, mis on otseseks ohuks inimese tervisele ja elule,\u201c r\u00f5hutas P\u00e4rjala.<\/p>\n
Seep\u00e4rast soovitatakse puuk\u00fcttega kodudes kasutada ka suitsu- ja vingugaasiandureid, mis annavad varakult m\u00e4rku ohtlikust olukorrast. Parimaks valikuks siinkohal on nutikad andurid, mis ei anna ainult lokaalselt h\u00e4iret, vaid edastavad teate ka reageerijatele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eIga ahi ja pliit t\u00f6\u00f6tab ekstreemsetes tingimustes. Suured temperatuurik\u00f5ikumised, tahm ja niiskus kahjustavad materjale paratamatult. Vuugid murenevad, tellised…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89810,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[44095,131,130,37,33,35,34,36,31909,44096,44098,44097],"class_list":["post-89809","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ahi","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kutmine","tag-puukuttega","tag-puukuttega-ahi","tag-puukuttega-pliit"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115931440886092831","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89809","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89809"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89809\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89810"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89809"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89809"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89809"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}