{"id":89857,"date":"2026-01-21T07:31:09","date_gmt":"2026-01-21T07:31:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89857\/"},"modified":"2026-01-21T07:31:09","modified_gmt":"2026-01-21T07:31:09","slug":"jaanus-karilaid-sundimuskriis-pole-abstraktne-probleem-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89857\/","title":{"rendered":"Jaanus Karilaid: s\u00fcndimuskriis pole abstraktne probleem | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti seisab silmitsi demograafilise kriisiga, mis on meie m\u00f5\u00f5tkava arvestades ohtlikum kui enamikus Euroopa riikides. See t\u00e4hendab muu hulgas, et ka inimeste usaldus riigi vastu on langenud ajaloolisse madalseisu. Kui tahame s\u00fcndimust t\u00f5sta, tuleb otsa vaadata kriisi olemuslikele p\u00f5hjustele, kirjutab Jaanus Karilaid.<\/p>\n<p>V\u00f5ib muidugi ennast lohutada, et Eesti pole oma murega \u00fcksi, sest rekordmadala s\u00fcndimusega on silmitsi ka T\u0161ehhi, Soome, Poola, Itaalia, Hispaania ja mitmed teised Euroopa riigid.<\/p>\n<p>Ka Eesti vanemah\u00fcvitiste s\u00fcsteem on teoorias helde ja peaks andma kindlustunde pere loomiseks. Praktika n\u00e4itab, et sellest ei piisa. Lisaks miljoni eestlasega riigis pole n-\u00f6 varuruumi. Iga s\u00fcndimata laps t\u00e4hendab siin mitte statistilist k\u00f5rvalekallet, vaid otsest m\u00f5ju t\u00f6\u00f6j\u00f5ule, regionaalsele m\u00f5\u00f5tmele ja l\u00f5puks ka riigi kestlikkusele ja eluj\u00f5ule.<\/p>\n<p>Peretoetuste v\u00e4hendamine vahetult peale nende t\u00f5stmist oli k\u00fcnismi tipp. Lapse s\u00fcnd ei ole ainult rahaline otsus. See on usalduse k\u00fcsimus: kas ma usun teist lapsevanemat, riiki ja tulevikku piisavalt, et tuua siia ilma uus elu ja v\u00f5tta vastutus v\u00e4hemalt 18 aastaks?<\/p>\n<p>Eluasemeprobleem on alahinnatud, aga kaalukas tegur<\/p>\n<p>Kui vaadelda madala iibega riike l\u00e4hemalt, joonistuvad v\u00e4lja \u00fchised mustrid. N\u00e4iteks noorte eluasemeprobleem. OECD ja Eurostati uuringud n\u00e4itavad j\u00e4rjekindlalt, et eluaseme taskukohasus on tugevas seoses nii pere loomise aja kui ka laste arvuga. Mida kallim ja ebakindlam on eluasemeturule sisenemine, seda hiljem s\u00fcnnib esimene laps ja sageli j\u00e4\u00e4bki ta ainsaks.<\/p>\n<p>&#8220;Eluaseme k\u00e4ttesaadavus ei ole seega mugavuse ja elustiili k\u00fcsimus, vaid demograafiline infrastruktuur.&#8221;<\/p>\n<p>Euroopas elavad noored t\u00e4iskasvanud \u00fcha kauem vanemate kodus. Kinnisvarahinnad kasvavad palkadest kiiremini, laenutingimused karmistuvad, \u00fc\u00fcrisuhted on ebastabiilsed. Eluaseme k\u00e4ttesaadavus ei ole seega mugavuse ja elustiili k\u00fcsimus, vaid demograafiline infrastruktuur.<\/p>\n<p>Elluastujal peab olema v\u00f5imalik n-\u00f6 oma elu peale minna ka siis, kui tal pole heal j\u00e4rjel vanemaid, kes korteriostu k\u00e4endaksid. Riik peaks palju j\u00f5ulisemalt panustama pikaajaliste, stabiilsete \u00fc\u00fcrilahenduste loomisesse, olgu munitsipaalelamute kujul v\u00f5i erasektoriga koost\u00f6\u00f6s. Taskukohane kodu on eeldus, et noor inimene julgeks oma elu planeerida.<\/p>\n<p>Rongaisad tundku valu<\/p>\n<p>Teine suur p\u00f5hjus, miks laste saamisel k\u00f5heldakse, on hirm j\u00e4\u00e4da \u00fcksi. Vananaiste tarkus, et naine peaks s\u00fcnnitama ainult nii palju lapsi, kui suudab \u00fcksinda \u00fclal pidada, kehtib Eestis kahjuks siiani.<\/p>\n<p>Meedias k\u00e4sitletakse sageli juhtumeid, kus enamasti isad varjavad tegelikke sissetulekuid ja emad peavad raha kohtuid pidi taga ajama. See ei ole normaalne. Lapsevanemat ei tohi sundida detektiivit\u00f6\u00f6d tegema, riik peab ohjad \u00fcle v\u00f5tma.<\/p>\n<p>Elatis ei ole abiraha endisele partnerile elustiili s\u00e4ilitamiseks (nagu elatisv\u00f5lglased seda sageli \u00fcritavad kujutada), vaid alaealise lapse seaduslik \u00f5igus. See ei tohi olla l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitav. Argumendid stiilis &#8220;mul ei j\u00e4tku endalegi&#8221; v\u00f5i &#8220;aga millest siis mu uus pere elab?&#8221; ei saa \u00fcle kaaluda lapse \u00f5igusi.<\/p>\n<p>Vastutus alaealise lapse eest peab olema sama v\u00e4ltimatu kui surm ja maksud: kui riik suudab neid viimaseid karmik\u00e4eliselt sisse n\u00f5uda, k\u00fcll saaks seda rakendatud ka alimentide puhul.<\/p>\n<p>Eesti vanemah\u00fcvitised v\u00f5ivad olla helded, kuid lapsevanem m\u00f5tleb kaugemale kui esimesed kolm aastat. Ta m\u00f5tleb, kas tal on t\u00f6\u00f6koht, kuhu hoolduspuhkuselt naasta ja kas laps ikka saab lasteaiakoha. Kus on laps p\u00e4rast koolip\u00e4eva, kui t\u00f6\u00f6p\u00e4ev alles kestab?<\/p>\n<p>See &#8220;keegi, kes on alati k\u00e4ttesaadav&#8221; on enamasti ema. Seet\u00f5ttu on huvihariduse krooniline alarahastamine l\u00fchin\u00e4gelik. See ei ole luksus, vaid t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamise eeltingimus. Toimiv huviharidus v\u00e4hendavad vanemate stressi ning toetavad otsust saada rohkem kui \u00fcks laps.<\/p>\n<p>Ei maksa naeruv\u00e4\u00e4ristada organisatsioone ja poliitikuid, kes madala s\u00fcndimuse p\u00f5hjuseid anal\u00fc\u00fcsivad, ega tembeldada seda katseks naisi &#8220;s\u00fcnnitusmasinateks&#8221; muuta. Vastupidi, naine peab tundma, et tema karj\u00e4\u00e4r ja majanduslik iseseisvus ei haihtu emaks saamise hetkel.<\/p>\n<p>Praegu on Eestis s\u00fcsteem endiselt kaldu nii, et suurem vastutus laste heaolu eest j\u00e4\u00e4b emale. Kui tahame s\u00fcndimust t\u00f5sta, peame l\u00f5petama kultuuris\u00f5jad ja keskenduma koost\u00f6\u00f6le. Kuni poliitiline energia kulub t\u00fchikargamisele ja toore poliitilise j\u00f5uga tekitatud kultuuris\u00f5dadele, j\u00e4\u00e4b ka iive madalaks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti seisab silmitsi demograafilise kriisiga, mis on meie m\u00f5\u00f5tkava arvestades ohtlikum kui enamikus Euroopa riikides. See t\u00e4hendab muu&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89858,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2817,19555,34,36,31,32,21,19460,30700,3704,44119,44118,28,29,19,16421,25,1321,3830,23,24,22,20,30],"class_list":["post-89857","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eluase","tag-emad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isad","tag-jaanus-karilaid","tag-lapsed","tag-lapsetoetused","tag-lasteaiakohad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-perekonnad","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115931924608014492","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89857"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89857\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89858"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}