{"id":89871,"date":"2026-01-21T07:52:18","date_gmt":"2026-01-21T07:52:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89871\/"},"modified":"2026-01-21T07:52:18","modified_gmt":"2026-01-21T07:52:18","slug":"taani-muus-neitsisaared-maha-ja-sai-groonimaa-rahulepingu-kaasa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89871\/","title":{"rendered":"Taani m\u00fc\u00fcs Neitsisaared maha ja sai Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00abrahulepingu\u00bb kaasa"},"content":{"rendered":"<p>Taani jaoks ei olnud saared enam v\u00e4\u00e4rtus, vaid kulu.<\/p>\n<p>Koloonia majanduslik hiilgeaeg oli l\u00e4bi, suhkru ja rummi \u00e4ri enam ei \u00f5itsenud, saarte haldamine oli kallis ning poliitiliselt t\u00e4namatu peale orjuse kaotamist. Ehk klassikaline olukord: emamaal on koloonia, mis ei anna enam tulu, aga mille \u00fclalpidamine n\u00f5uab raha ja t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>USA jaoks polnud see ost mitte \u00abinvesteering\u00bb, vaid strateegiline k\u00e4ik. Esimene maailmas\u00f5da k\u00e4is, Saksamaa oli oht, Kariibi meri on USA tagahoov ja Panama kanal l\u00e4hedus. K\u00f5ige kindlam viis julgeolekut tagada on v\u00f5tta territoorium endale, eriti kui m\u00fc\u00fcja on n\u00f5us ja hind pole liiga k\u00f5rge.<\/p>\n<p>Ameerika \u00dchendriikide laienemist <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Treaty_of_the_Danish_West_Indies\">kujutatakse <\/a>tihti kui suurt ideoloogilist lugu. Tegelikkus on sageli lihtsam: osta \u00e4ra see, mis kellelegi teisele on t\u00fclikas ja vormista tulemus nii, et see n\u00e4eks v\u00e4lja nagu v\u00e4\u00e4rikas diplomaatia, mitte j\u00f5upoliitika.<\/p>\n<p>See poleks olnud esimene kord, kui USA ei kasva mitte lahinguv\u00e4ljal, vaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistelauas. Louisiana ost Prantsusmaalt 1803. aastal ja Alaska ost Venemaalt 1867. aastal on n\u00e4ited sellest, kuidas riigi kaart l\u00e4heb suuremaks, sest keegi teine tahab koormast vabaneda v\u00f5i raha kiiresti k\u00e4tte saada. Neitsisaared sobivad samasse mustrisse ehk geopoliitiline laienemine, millele antakse juriidiline vorm.<\/p>\n<p>Ent k\u00f5ige k\u00f5nekam detail Neitsisaarte loos ei ole 25 miljonit. K\u00f5ige k\u00f5nekam detail on see, mida Taani selle tehingu k\u00f5rvale v\u00e4lja kauples.<\/p>\n<p>Lepingu juurde anti USA poolt deklaratsioon, et Washington ei hakka vastu vaidlema, kui Taani laiendab oma poliitilisi ja majanduslikke huve kogu Gr\u00f6\u00f6nimaa alale.<\/p>\n<p>Ja n\u00fc\u00fcd, sada aastat hiljem, ei pea isegi v\u00e4ga terav pliiats olema, et n\u00e4ha paralleeli. Kui USA poliitikas kerkib aeg-ajalt \u00fcles jutt Gr\u00f6\u00f6nimaast, olgu see strateegiliste baaside, maavarade, mereteede v\u00f5i lihtsalt prestii\u017ei p\u00e4rast, siis see pole mingi uus hullus.<\/p>\n<p>Selle loo moraal on lihtne ja ebamugav: USA ei pea alati vallutama, et laieneda. Piisab sellest, et teised v\u00e4sivad oma valdusi \u00fcleval pidamast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taani jaoks ei olnud saared enam v\u00e4\u00e4rtus, vaid kulu. Koloonia majanduslik hiilgeaeg oli l\u00e4bi, suhkru ja rummi \u00e4ri&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89872,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[587,26,27,26577,37,33,35,44122,34,36,31,32,44124,2409,21,28,29,95,44123,19,25,51,264,44125,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-89871","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-diplomaati","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-esmane-maailmasoda","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-geopoliitiline-laienemine","21":"tag-groonimaa","22":"tag-headlines","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-neitsisaared","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-saksamaa","30":"tag-taani","31":"tag-teritoorium","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115932007205183027","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89871"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89871\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}