{"id":89900,"date":"2026-01-21T08:25:09","date_gmt":"2026-01-21T08:25:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89900\/"},"modified":"2026-01-21T08:25:09","modified_gmt":"2026-01-21T08:25:09","slug":"raul-rebane-trumpiseeruda-voi-mitte-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/89900\/","title":{"rendered":"Raul Rebane: trumpiseeruda v\u00f5i mitte? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti \u00fcks tuntumaid ettev\u00f5tjaid J\u00fcri K\u00e4o andis ERR-ile pika ja huvitava intervjuu<\/a>. Mitu l\u00f5iku seal \u00e4ratas t\u00e4helepanu. K\u00e4o \u00fctles: “Maailm liigub sinnapoole, et t\u00e4nu Donald Trumpile hakkavad j\u00e4lle kehtima loodus-, f\u00fc\u00fcsika- ja majandusseadused. Rohep\u00f6\u00f6rde kui \u00fche ideoloogiasuuna v\u00f5iduk\u00e4ik on t\u00e4naseks m\u00f6\u00f6das ning f\u00fc\u00fcsika- ja loodusseadused on tagasi.” Teiseks: “Ideoloogiad enam ei t\u00f6\u00f6ta.” Kolmandal kohal: “Me peaksime oma k\u00f5ige suurema liitlase Ameerika \u00dchendriikidega mitte t\u00fclli minema, mitte neid s\u00f5imama ja j\u00e4lgima seda joont. V\u00e4ikestel ei ole praeguses maailmakorralduses enam v\u00f5imalust ajada mingit iseseisvat asja.”<\/p>\n

Vaidlen vastu. Donald Trump tekitab oma mittestandardsete \u00fctlemiste ja otsustega t\u00f5esti suurt segadust. Aga kas t\u00e4nu temale hakkavad loodus-ja majandusseadused uuesti normaalselt kehtima, on kahtlane. Arusaadav, et majandusinimestele on tema riigi nagu firma juhtimine peamiselt l\u00e4bi diilide tegemise meeldiv, aga kas pikas perspektiivis on see ka edukas, j\u00e4lle kahtlane. Ajaloost edukaid n\u00e4iteid on raske leida, sest diilides ei ole idealismi. Riigid ilma idealismita hakkama ei saa, firmad v\u00f5ivad saada.<\/p>\n

Meetodina, kuidas Trumpi ja temasugustega toime tulla, pakub K\u00e4o, et ei tohi teda pahandada. Seda m\u00f5tteviisi ma kutsun trumpiseerumiseks. S\u00f5na m\u00f5te on loomulikult p\u00e4rit finlandiseerumisest, mis t\u00e4hendas kompromisside tegemist lootuses tugeva j\u00f5u heale suhtumisele.<\/p>\n

Aga t\u00e4htsaim: kas ideoloogiad enam ei t\u00f6\u00f6ta? Sedapuhku on vastus kindel, t\u00f6\u00f6tavad k\u00fcll.<\/p>\n

Ideoloogiate aeg ei ole m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n

Ideoloogia (suur t\u00f5de, suured p\u00f5him\u00f5tted) on alati, olgu see riik, rahvas, firma, partei v\u00f5i r\u00f6\u00f6vlibande. Juhtivad t\u00f5ed on gruppide k\u00e4itumise organiseerimisel \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htsad. Nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine on \u00fcks energiamahukamaid tegevusi \u00fcldse ja nende j\u00e4rgmist j\u00e4lgitakse reeglina rangelt. Usut\u00f5dede oletatavaid rikkujaid on ju saadetud tuleriidale v\u00f5i kuidagi teisiti tapetud miljonite kaupa.<\/p>\n

K\u00fcmme k\u00e4sku, islam, demokraatia, humanism, fa\u0161ism v\u00f5i isegi, “tee t\u00f6\u00f6d ja n\u00e4e vaeva, siis tuleb armastus” on ideoloogiad, mille seisukohad juhivad paljusid.<\/p>\n

“Ei mind ei juhi miski ega keski, ma teen k\u00f5ik oma otsused ise” on lihtsalt tore lause, aga mitte t\u00f5si. Eestit peetakse v\u00e4ga ateistlikuks riigiks ja kinnitatakse, et usul pole meil suurt rolli. Kirikus k\u00e4imisel ehk mitte, aga luterlikud p\u00f5him\u00f5tted reguleerivad meie elu v\u00e4ga tugevalt, kuna on andnud v\u00e4\u00e4rtuste raami. Ammu surnud vanavanaema eetiline ja kultuuriline m\u00f5ju on enamikel juhtudel sisuliselt tugevam kui parlament, politsei ja abikaasa kokku.<\/p>\n

Ideoloogiavihje ka majandusinimestele. 2013. Nobeli majandusauhinna v\u00f5itnud Robert Shiller peab k\u00f5ige efektiivsemaks majandusideoloogiaks just k\u00fcmmet k\u00e4sku.<\/p>\n

Eelneva jutu m\u00f5te on selles, et ideoloogiad ei ole kuskile kadunud. Trump ei ole neid likvideerinud. Neid on lihtsalt taktikaliselt nuditud. Sellest kerkib k\u00fcsimus, millise olulise panuse on Donald Trump maailmam\u00f5ttele andnud ja kas \u00fcldse. Rohelise liikumise toetamise l\u00f5petamine, riigiametite tema arvates m\u00f5ttetutest ametnikest puhastamine, demokraatia toetamisele m\u00f5eldud v\u00e4lisabi likvideerimine jne on m\u00f5ned m\u00e4rgatavad sammud.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika juhtimine maksude j\u00f5ulise t\u00f5stmise ja m\u00f5nikord ka langetamisega hea k\u00e4itumise premeerimiseks on siiani k\u00fcll \u00fcsna v\u00e4hekasutatud meede. Aga igavikulist t\u00e4hendust sellel pole, see on lihtsalt tehniline vahend s\u00f5numi edastamiseks.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla on tema meetmed mingil ajal majanduslikult efektiivsed, kuid imagoloogiliselt siiski v\u00e4ga k\u00fcsitavad, ehk nagu poolakad \u00fctlevad, on iga Krakovi vorst kahe otsaga. Positiivse poole pealt tuleb k\u00f5rgelt hinnata tema NATO \u00e4ratuskella rolli n\u00f5udega t\u00f5sta kaitsekulutused viie protsendini SKP-st. Aga ka see on ainult vahend millegi muu saavutamiseks.<\/p>\n

Aga suur idee, millega j\u00e4\u00e4dakse ajalukku? Tegelikult on see tal olemas, aga kas ta sellisena tahab igavikku endale otsida, ei tea. Viimaste aegade selgelt k\u00f5ige m\u00f5jukamad sammud on tema aktsioon Venezuelas ja erakordselt j\u00f5uline k\u00e4itumine Gr\u00f6\u00f6nimaa suunal. Nendega sai \u00fcle 80 aasta kestnud USA roll maailma rahuvalvajana l\u00e4bi, sest n\u00fc\u00fcd valitseb teine p\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n

“Kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus”<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tte, et kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus, juurutamine eelmisel ja sel aastal lubab Trumpi k\u00fcll suure muutjana n\u00e4ha. S\u00f5num j\u00f5udis kiiresti kohale, kellele hirmuna, kellele v\u00f5imalusena. Venemaa propagandistid said kiiresti asjale pihta ja r\u00e4\u00e4kisid mikrofonid tuliseks, et kuradile rahvusvaheline \u00f5igus, see ei t\u00e4henda enam midagi. Meil on vaja Baltimaid, Armeeniat, Kasahstani jne. Kui Trump tohib, tohime ka meie.<\/p>\n

K\u00f5igile selline p\u00f5him\u00f5tteline muudatus muidugi ei meeldi. Euroopa plaanib vastuaktsioone, aga kas need on efektiivsed, veel ei tea. Seni on k\u00fcll enamik Euroopa proteste Trumpi vastu olnud “magava lamba raev”, nagu k\u00f5las populaarne v\u00e4ljend enne esimest maailmas\u00f5da.<\/p>\n

“Euroopas oli viimane suure kaaluga tegelane, kes \u00fctles, et v\u00e4ikeriikide aeg on l\u00e4bi, NSVL v\u00e4lisminister Vjat\u0161e\u0161lav Molotov 1939. aastal.”<\/p>\n

See j\u00f5u ja \u00f5iguse asi ei ole ju tegelikult midagi uut, nende j\u00e4rgi on maailm toiminud enamiku oma olemasolust. Euroopas oli viimane suure kaaluga tegelane, kes \u00fctles, et v\u00e4ikeriikide aeg on l\u00e4bi, NSVL v\u00e4lisminister Vjat\u0161e\u0161lav Molotov 1939. aastal. Selle suure m\u00f5tte tagaj\u00e4rg oli m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride leping Saksamaaga ehk Molotovi-Ribbentropi pakt. Selle m\u00f5ju on praeguseni Eesti ja veel paljude riikide inimeste sees olemas. Isegi neis, kes pole kunagi kuulnud, et selline pakt \u00fcldse olemas oli.<\/p>\n

See ideoloogia t\u00f5i kaasa suure s\u00f5ja koos 80 miljoni hukkunuga ja k\u00fcmnete v\u00e4ikeriikide ajutise kao. Meie ja paljude teiste puhul kehtis see ajutisus koguni 50 aastat. Et seda j\u00e4lle ei juhtuks, loodi p\u00e4rast s\u00f5da keerukas ja siiani toimiv rahvusvaheliste organisatsioonide v\u00f5rgustik, \u00dcRO, NATO, Euroopa Liit jne, kus paljud rahvad peavad koos \u00fchise asja nimel t\u00f6\u00f6tama. Venemaad selline rahuaeg ei huvitanud ja nad on viimasel ajal algatanud rea varem kokku lepitud kaartide muutmise aktsioone. Gr\u00f6\u00f6nimaa omandamise kirega \u00fchines selle plaaniga ka USA ja Trump.<\/p>\n

Mida meil teha?<\/p>\n

Meil on USA ideoloogia muutusele avalikkuses tajutav kolm strateegiat.<\/p>\n

Osale tundub, et parim on mitte reageerida ja loota parimat, sest maailm ei saa ju nii hulluks minna. Lisaks on USA olnud meie parim liitlane 80 aastat, mitte tunnistanud okupeerimist ja aidanud, kuidas suudab. Oleme ju k\u00f5ige selle eest siiralt t\u00e4nulikud, samuti on Eestis USA v\u00e4egrupp, millel on mitte ainult s\u00f5jaliselt, vaid ka s\u00fcmboolselt erakordne t\u00e4hendus.<\/p>\n

On palju neid, kes ei saa praeguste protsessidega kuidagi n\u00f5us olla ja leivad, et Euroopa peab endas leidma tahet, energiat ja vahendeid k\u00e4ituda nagu subjekt, mitte kui objekt. President Toomas Hendrik Ilvese j\u00f5uline intervjuu ERR-is<\/a> on selle selge v\u00e4ljendus.<\/p>\n

Kolmas grupp tahab trumpiseeruda. K\u00f5ige reljeefsemalt on seda v\u00e4ljendanud EKRE Martin Helme s\u00f5nade l\u00e4bi. Vikerraadios 16. jaanuaril Arp M\u00fcllerile antud intervjuus<\/a> \u00fctles Helme, et maailm on liikumas uude faasi, kus senine reeglitep\u00f5hine maailmakord on lagunemas ning tegelikku poliitikat kujundavad kolm j\u00f5ukeskust: USA, Hiina ja Venemaa. Euroopa on k\u00f5rvaltvaataja. Eesti ei ole suurriik ja meil ei ole m\u00f5istlik astuda Ameerika, Hiina ja Venemaa vahele.<\/p>\n

Tundub, et paljudele see m\u00f5te on vastuv\u00f5etav, Sedasama \u00fctles ju ka J\u00fcri K\u00e4o. Teised j\u00e4lle kahtlevad, et kas trumpiseerumine on efektiivne. Huvitav kogemus on p\u00f5hjanaabritel. Eestis on korduvalt kiidetud Soome presidendi Alexander Stubbi diplomaatilist osavust, kes Trumpi golfipartnerina omas ilmselt mingit m\u00f5ju. Gr\u00f6\u00f6nimaa juhtumi puhul on aga Soome \u00fcks neist riikidest, kellele maksud peale pannakse, ehk kui asi l\u00e4heb maade ja maavaradeni, siis \u00e4rimehele golf ei loe.<\/p>\n

Mis edasi?<\/p>\n

Hetkeseis maailmas on k\u00fcll v\u00e4ga keeruline. Senine turvav\u00f5rgustik k\u00e4riseb suurte riikide juhtide oma riikide ja omaenda rolli ettekujutuste t\u00f5ttu igast \u00f5mblusest. K\u00f5ik v\u00f5ib veel rahuneda, Trump on ennegi oma otsuseid muutnud, kui tunnetab vastas tugevat j\u00f5udu. Isegi kui otsesed ohud j\u00e4\u00e4vad v\u00e4iksemaks, siis “kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus” s\u00f5num on antud ja sellega tekitatud \u00e4revus j\u00e4\u00e4b. Keegi ei tea, millal j\u00e4rgmisel korral tekib soov seda rakendada.<\/p>\n

Pall on praegu \u00fcllataval kombel Euroopa k\u00e4es. Hoolimata sellest, et Vene propagandistid ja m\u00f5ned Eesti poliitikud \u00fctlevad, et Euroopa ei loe ja Euroopa k\u00e4est ei k\u00fcsita. Kui l\u00e4hin\u00e4dalatel julgeb Euroopa vastu seista, siis v\u00f5ib hoopiski juhtuda, et Trumpi MAGA (Make America Great Again) projektist saab hoopis MEGA ehk Make Europe Great Again. Seejuures on Euroopal olemas k\u00f5ik v\u00f5imalused: suur rahvaarv, rikas ajalooline kultuur, suur intellektuaalne potentsiaal ja haridus.<\/p>\n

Kui nii juhtub, siis selgub, et Trumpist saab Euroopa j\u00f5u taastamise isa. Ta on suurendanud Euroopa s\u00f5jalist tugevust ja viib Euroopa v\u00e4lja letargilisest heaolu ja otsustamatuse unest. See oleks k\u00fcll v\u00e4gev teene ajaloole, sest see suurendaks Ukraina v\u00f5imalusi ja koos sellega kasvaks ka Eesti julgeolek. Nagu n\u00e4eme, k\u00f5ik on omavahel seotud ja variantide hulk nagu males on tohutu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00fcks tuntumaid ettev\u00f5tjaid J\u00fcri K\u00e4o andis ERR-ile pika ja huvitava intervjuu. Mitu l\u00f5iku seal \u00e4ratas t\u00e4helepanu. K\u00e4o…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10846,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[587,26,27,324,37,33,35,34,36,590,31,32,2409,21,28,29,95,54,19,25,7608,23,24,22,795,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-89900","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-groonimaa","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-nato","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-raul-rebane","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uro","33":"tag-usa","34":"tag-uudised","35":"tag-venemaa","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115932136901051237","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89900","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89900"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89900\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10846"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89900"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89900"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89900"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}