R\u00fchm USA kirjanikke kaebas kiibitootja Nvidia kohtusse, s\u00fc\u00fcdistades ettev\u00f5tet nende loomingu ebaseaduslikus kasutuses. V\u00e4idetavalt treenis suurfirma oma tehisaru illegaalse veebiarhiivi Anna’s Archive andmetel, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n
Vanas Egiptuses oli Thoth, Kreekas Athena ja Apollon, P\u00f5hjalas Odin jne. Sarnaseid tegelasi, kellele omistati \u00f5ppimise ja teadmiste valvaja roll, esines paljude rahvaste m\u00fctoloogiates. \u00d5ppimist hinnatakse praegugi erilise hoolega ja sellele on p\u00fc\u00fctud tagada v\u00f5rdlemisi eraldiseisev puutumatus. N\u00e4iteks kui l\u00e4hed raamatupoodi ja loed raamatut ostmata sellest peat\u00fcki v\u00f5i kaks v\u00f5i piilud \u00fchistranspordis \u00fcle v\u00f5\u00f5ra \u00f5la tema ajakirja.<\/p>\n
\u00dchiskonnas puudub nende tegude suhtes reeglitele osutamise refleks. P\u00f5hjus on selles, et \u00f5ppimist peetakse fundamentaalseks \u00fchiseks h\u00fcveks ja teadmisi mittekonkureerivaks ressursiks, milles \u00fche edu pole teisele kaotus. Kui s\u00f5ber loeb minu \u00f5pikust, ei kannata minu \u00f5ppeedukus, aga kasvavad raamatu kasulikkus ja kogukonnas teadmiste omanike arvukus.<\/p>\n
Haritus on \u00fchiskonnale sedav\u00f5rd v\u00e4\u00e4rtuslik, et see lunastab teadmiste otsija v\u00e4ikese patu info hankimisel. \u00d5petliku sisu kirjutaja vaatenurgast on seis isegi p\u00f5him\u00f5ttelisem. Kirjat\u00fckil on v\u00e4\u00e4rtus vaid siis, kui seda loetakse. Kuigi ta peab ka s\u00f6\u00f6ma, on looja sisemiseks ajendiks olla kuuldav. Laos tolmu koguv raamat on \u00f5nnetus. Seevastu lugeja ahmitud raamat, isegi kui ta selle eest midagi ei maksnud, t\u00e4idab ikkagi oma eksistentsiaalse eesm\u00e4rgi.<\/p>\n
N\u00f5ustume s\u00f5natus arusaamises, et \u00f5petatud \u00fchiskond on parem kui harimatu, isegi kui tee selleni hiilib m\u00f5nikord kassaaparaadist m\u00f6\u00f6da. Akadeemilises ja teadusmaailmas on omavahel artiklite ja raamatute koopiate vahetamine avalik saladus. Infoajastu lisas uue t\u00f5hususega teavet vahendavad veebikeskkonnad.<\/p>\n
Neist kuulsaimad on 2011. aastal Alexandra Elbakyani loodud Sci-Hub<\/a> ja 2022. aastal sellele j\u00e4rgnenud Anna’s Archive<\/a>. Leidub teisigi analoogseid keskkondi. Enamik on kantud motivatsioonist p\u00e4\u00e4seda juurde teadmistele, mille loomine on pea alati rajanenud avalikul rahal, aga mille leviku kontroll asub eraettev\u00f5tete k\u00e4es.<\/p>\n Viimasele ei saa ette heita kapitalismi truismi, et hind s\u00f5ltub turu vajadusest. Nagu t\u00f5detud, teadmiste levik ja olemasoleva teadmise arendamine on \u00fchiskonnale v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik. Akadeemia pole aga kuigi raharikas. Pealegi tundub paradoksaalne, et nii autorid kui ka lugejad on enamasti samal pool, st sama teabeloojatest ja -tarbijatest s\u00fcsteemi liikmed, tihti isegi otsesed kolleegid. R\u00e4\u00e4kimata \u00f5ppej\u00f5udude kui \u00f5pikute koostajate ja neid lugevate \u00fcli\u00f5pilaste orgaanilisest koost\u00f6\u00f6st, kui vaid ei oleks kommertskirjastuste l\u00f5ksu.<\/p>\n Erinevalt ilukirjandusliku \u017eanri kirjanikest saavad akadeemilised autorid harva autoritasu. Tavaliselt maksavad nad t\u00f6\u00f6 avaldamisele peale. Kui napi eelarvega tudengid v\u00f5i teadlased v\u00e4ldivad kassat ja k\u00fclastavad piraatlikke teabeallikaid, ollakse riidlemisel v\u00f5rdlemisi ettevaatlikud. Autor pole ilmselt raha kaotanud, aga lugeja on teadmisi juurde saanud. Selles n\u00e4hakse v\u00e4hem vargust kui turut\u00f5rget, milles teadmised on sattunud liiga k\u00f5rgete kulude vangi.<\/p>\n V\u00f5ib isegi \u00e4ra tunda fundamentaalse protestiliikumise tunnusjooni, milles haritud \u00fchiskonna ideaal seatakse \u00e4rimudelitest k\u00f5rgemale. Akadeemilist piraatlust v\u00f5rreldakse Robin Hoodi eeskujuga, mida \u00fchiskond millegip\u00e4rast kasutab isegi lastele \u00f5igluse ja kodanikualgatuse \u00f5petamise n\u00e4idetes. Tagam\u00f5te on inimlik ja eesm\u00e4rgiks sotsiaalne areng.<\/p>\n Moraalsest kalkulaatorist hakkab t\u00f5usma suitsu, kui vaese tudengi asemel loeb piraat-PDF-i koopiat triljoni dollari korporatsioon. Hiljuti levis kuuldus<\/a>, et nelja triljoni dollari b\u00f6rsiv\u00e4\u00e4rtusega Nvidia p\u00f6\u00f6rdus varem mainitud “Anna arhiivi” poole, soovides saada v\u00f5imalikult kiire \u00fchendusega juurdep\u00e4\u00e4su sealsele teabele.<\/p>\n