Eesti majandus p\u00f6\u00f6rdus t\u00f5usule k\u00fcll juba aasta tagasi, kuid hoov\u00f5tt uueks kasvuts\u00fckliks on olnud aeglane. Swedbanki \u00f6konomistide hinnangul kasvas SKP m\u00f6\u00f6dunud aastal vaid 0,6%. Inflatsiooni oodatav aeglustumine ja selle aasta alguses j\u00f5ustunud tulumaksureform \u2013 maksuvaba tulu t\u00f5stmine ja selle v\u00f5rdsustamine k\u00f5igil palgatasemetel \u2013 peaksid parandama majapidamiste ostuj\u00f5udu ja ergutama tarbimist.<\/p>\n
Kui keskmine brutopalk kasvab t\u00e4navu ligi 6%, siis ilma inflatsiooni m\u00f5juta suureneb keskmine netopalk ligi 12%. Suurem osa tulumaksumuudatustest saadavast lisatulust l\u00e4heb aga mediaanpalgast k\u00f5rgemat palka teenivatele inimestele, samas kui madalama sissetuleku juures on m\u00f5ju tagasihoidlik. Samuti ei l\u00e4he kogu raha tarbimisse \u2013 see investeeritakse ka kinnisvarasse ja v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse. <\/p>\n
Riigirahanduse seis halveneb <\/p>\n
Lisaks tulumaksureformile suurendab valitsus l\u00e4hiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. See on k\u00fcll majanduskasvule t\u00e4iendav stiimul, kuid suurendab oluliselt ka eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki ja v\u00f5lga, mis omakorda lisab majanduse v\u00e4ljavaatele riske. <\/p>\n
Kuigi eratarbimine ja investeeringud moodustavad umbes kolmveerandi kogu SKP-st, v\u00e4hendab nende m\u00f5ju majandusele \u00fcsna suur impordisisaldus \u2013 seda eriti kaitseinvesteeringutes. <\/p>\n
Kindlustunne on paranemas <\/p>\n
Soodsam turuintressim\u00e4\u00e4r euribor j\u00e4tab majapidamistele ja mittefinantsettev\u00f5tetele rohkem vahendeid tarbimiseks, investeeringuteks ja s\u00e4\u00e4stmiseks. M\u00f6\u00f6dunud aasta 11 kuuga v\u00f5tsid ettev\u00f5tted 39% rohkem laenu kui aasta tagasi ja uued eluasemelaenud suurenesid 24%. Kiire laenukasv peaks samuti investeeringuid ja majanduskasvu ergutama. <\/p>\n
Tarbimise ja investeeringute kasvu eelduseks on kindlustunde paranemine. Kuigi majapidamiste ja ettev\u00f5tete kindlustunne on t\u00e4na veel n\u00f5rgem pikaajalisest keskmisest, on see siiski paranemas. See toimub \u00fches majanduse kosumisega. <\/p>\n
Kusjuures, kindlustunde ja majandusolude paranemine toimuvad k\u00e4sik\u00e4es. Tulumaksumuudatused parandavad k\u00fcll kindlustunnet, kuid inimesed hakkavad selle m\u00f5ju m\u00e4rkama t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4rk-j\u00e4rgult, mis hoiab v\u00e4hemalt l\u00e4hikuudel tarbimise tugevamat kasvu tagasi. <\/p>\n
V\u00e4liskeskkonnas on palju riske <\/p>\n
Kui t\u00e4navust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise n\u00f5udluse paranemine, siis kosub tasapisi ka v\u00e4lisn\u00f5udlus. Pank prognoosib Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Selleks, et v\u00e4lisn\u00f5udluse paranemisest t\u00e4it kasu saada, peab Eesti ekspordisektor oma konkurentsiv\u00f5imet kasvatama ja suurendama efektiivsust. Samas on v\u00e4liskeskkonnas ebaselgust veel palju. Riske suurendavad USA kaubandus- ja v\u00e4lispoliitika, \u00fcha kasvav turukaitse maailmakaubanduses ning Hiinast ja mujalt Aasiast imporditud kaupadega kaasnev konkurents.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6turu olukord paraneb <\/p>\n
Eelmisel aastal toimunud majanduse aeglane kosumine t\u00f6\u00f6turul veel olulisi muutusi ei toonud. H\u00f5ivatute arv v\u00e4henes k\u00fcll veidi, kuid nende osakaal t\u00f6\u00f6ealises rahvastikus j\u00e4i suurusj\u00e4rgus samaks (68,9%) ning see oli j\u00e4tkuvalt Euroopa k\u00f5rgeimate hulgas. Ka t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r j\u00e4i \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastaga v\u00f5rreldes samale tasemele (7,6%). <\/p>\n
Samas reageeribki t\u00f6\u00f6turg majandusaktiivsuse paranemisele m\u00f5ningase viitega. T\u00e4navune majanduskasvu kiirenemine peaks t\u00f6\u00f6turu olukorda parandama. Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi luuakse t\u00f6\u00f6kohti juurde \u2013 h\u00f5ivatute arv suureneb ja t\u00f6\u00f6puudus v\u00e4heneb t\u00e4navu 6,7 ja j\u00e4rgmisel aastal 6,1 protsendini. <\/p>\n
Inflatsioon aeglustub <\/p>\n
Tarbijahinnad j\u00f5udsid Eestis tippu m\u00f6\u00f6dunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kui m\u00f6\u00f6dunud aastal t\u00f5usid tarbijahinnad 4,8%, siis sel aastal peaks hinnakasv aeglustuma 2,6 ja j\u00e4rgmisel aastal 2,4 protsendini. K\u00e4esolevaks aastaks prognoositud suurem n\u00f5udlus v\u00f5ib ahvatleda erasektorit k\u00fcll hindu t\u00f5stma, kuid inflatsiooni aeglustumisele on siiski rohkem tingimusi tekkimas.<\/p>\n
Kuigi alkoholi, tubaka, mootorik\u00fctuse ja elektri aktsiisit\u00f5usud t\u00f5stavad mitmete kaupade hindu, leevendavad hinnasurvet m\u00f6\u00f6dunud aastal kehtestatud maksut\u00f5usude m\u00f5ju v\u00e4ljataandumine. Lisaks aitavad inflatsiooni aeglustumisele kaasa madalamad toidutoorme- ja energiahinnad maailmaturul ning euro tugevnemine dollari suhtes. Tarbijate inflatsiooniootused on juba leevenenud ning langenud on ka jaekaubandusettev\u00f5tete osakaal, kes plaanivad hindu t\u00f5sta. <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti majandus p\u00f6\u00f6rdus t\u00f5usule k\u00fcll juba aasta tagasi, kuid hoov\u00f5tt uueks kasvuts\u00fckliks on olnud aeglane. Swedbanki \u00f6konomistide hinnangul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":89991,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2198,19,25,18499,2275,23,24,1282,22,20,30],"class_list":{"0":"post-89990","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-majanduskasv","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-riigirahandus","24":"tag-swedbank","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-tulumaks","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115932573497771015","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89990\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/89991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}