{"id":90054,"date":"2026-01-21T11:42:16","date_gmt":"2026-01-21T11:42:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90054\/"},"modified":"2026-01-21T11:42:16","modified_gmt":"2026-01-21T11:42:16","slug":"ajalooline-tous-hobe-laheneb-100-dollarile-untsist-mis-saab-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90054\/","title":{"rendered":"Ajalooline t\u00f5us: h\u00f5be l\u00e4heneb 100 dollarile untsist. Mis saab edasi?"},"content":{"rendered":"

H\u00f5beda hind on viimastel kuudel plahvatuslikult kasvanud ja kaupleb juba 100 dollari l\u00e4vepakul. Uuel aastal on h\u00f5be dollarites kallinenud juba 30%. Annan \u00fclevaate nii l\u00fchi- kui ka pikaajalisest perspektiivist.<\/p>\n

L\u00fchiajalises perspektiivis v\u00f5ib tulla korrektsioon<\/p>\n

L\u00fchiajalises perspektiivis oleme l\u00e4hedal olulistele hinnasihtidele, mis olid paika pandud juba eelmisel aastal. 50 dollari \u00fcletamine oli oktoobris v\u00e4ga oluline verstapost, mis andis h\u00f5beda hinnasihiks 95\u2013100 dollarit. Samuti moodustus turul novembri l\u00f5pus tehniline struktuur, mis andis kindlust, et k\u00f5ne all olev hinnasiht v\u00f5idakse saavutada arvatust kiiremini.<\/p>\n

M\u00f5lemad anal\u00fc\u00fcsid ja hinnasihid leiab siin olevatelt linkidelt:<\/p>\n

Kuigi kirjutasin juba eelmisel aastal, et 100 dollari tase v\u00f5ib tulla oodatust kiiremini, on t\u00f5usu kiirus ka minu jaoks olnud \u00fcllatav. Kuna h\u00f5be on seatud hinnasihtidele n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga l\u00e4hedal, on l\u00fchiajalises perspektiivis hinnakorrektsiooni t\u00f5en\u00e4osus pigem suur. Samas on oluline m\u00e4rkida, et kiiresti t\u00f5usva turu l\u00fchiajalist tippu on v\u00e4ga raske prognoosida. Ei ole teada, kas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne korrektsioon (v\u00e4hemalt 15% langust) tuleb 95, 100 v\u00f5i hoopis 120 dollari pealt. Eurodes kaupleb unts hetkel 80 euro juures.<\/p>\n

Pikaajalises pildis on t\u00f5usuruumi veel k\u00fcllaga<\/p>\n

Pikaajalises vaates on minu hinnangul h\u00f5bedal veel k\u00fcllaga t\u00f5usuruumi. Turg on struktuurses puuduj\u00e4\u00e4gis ning kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe pole veel saavutanud eelmiste t\u00f5usuts\u00fcklite ekstreemumeid.<\/p>\n

Seega on minu arvates tegemist alles sissejuhatusega. H\u00f5beda puhul on minu jaoks vaieldamatult k\u00f5ige olulisem indikaator kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe. Kirjutasin juba eelmisel aastal, et t\u00f5en\u00e4oliselt hakkab h\u00f5be kulla tootlust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00fcletama<\/a>, mis t\u00e4hendab, et kahe metalli hinnasuhe hakkab langema. Ehk h\u00f5be hakkab kulla suhtes kallinema.<\/p>\n

Hinnasuhe kukub hetkel kiiresti<\/p>\n

Kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe saavutas tipu eelmise aasta aprillis, mil see oli 110. Praeguseks on see langenud t\u00e4pselt 50 peale. 45\u201350 tasemel on hinnasuhtel k\u00fcllaltki tugev vastupanu. See v\u00f5ib t\u00e4hendada, et n\u00e4eme l\u00e4hiajal hinnasuhte m\u00f5ningast taastumist. M\u00f5nev\u00f5rra l\u00e4heb see kokku h\u00f5beda l\u00fchiajaliste hinnasihtide t\u00e4itumisega. Seega toetab see teesi, et h\u00f5be v\u00f5tab l\u00e4hiajal hinget\u00f5mbepausi.<\/p>\n

Pikaajaliselt oleme aga minu hinnangul liikumas 30 tasemest allapoole ja on arvestatav t\u00f5en\u00e4osus, et j\u00f5uame 15 taseme juurde. On ka v\u00f5imalus, et me liigume isegi 10 tasemest allapoole. See t\u00e4hendab, et h\u00f5bedal on veel t\u00f5usuruumi k\u00fcllaga. Kui kuld kaupleb t\u00f5usuts\u00fckli l\u00f5puks 10 000 dollari juures ning hinnasuhe on n\u00e4iteks 15, siis maksab unts h\u00f5bedat 666 dollarit. Allpool oleval graafikul seda n\u00e4ha ei ole, aga tasub mainida, et suhtarv langes ka 1920. aastal 18-ni. Ehk nendel tasemetel on hinnasuhe olnud ajalooliselt korduvalt. Nende suhtarvude pikaajaline vaade on 4\u201312 aastat.<\/p>\n

<\/p>\n

Miks on oodata suhtarvu langust?<\/p>\n

Miks ma arvan, et ajaloolised suhtarvud on v\u00f5imalikud? Esiteks on h\u00f5bedaturul struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k, mis on kestnud juba viis aastat. T\u00f5en\u00e4oliselt pole puuduj\u00e4\u00e4gi kadumist oodata niipea. H\u00f5be on oluline metall nii elektriautodes, p\u00e4ikesepaneelides, elektroonikas kui ka tehisintellekti andmekeskustes.<\/p>\n

Teiseks on kulla hind pikaajalises t\u00f5usuts\u00fcklis. Kulda veavad eelk\u00f5ige \u00fcles kaks megatrendi: probleem riigiv\u00f5lgadega ja geopoliitiline polariseerumine, mille t\u00f5ttu on USA dollar kaotamas oma reservvaluuta staatust. See on toonud kaasa keskpankade rekordilised kullaostud. Ma ei n\u00e4e, et need trendid l\u00e4hiajal p\u00f6\u00f6rduks.<\/p>\n

Kui kuld t\u00f5useb, siis tavaliselt kaasneb sellega ka h\u00f5beda hinnat\u00f5us. H\u00f5be n\u00e4itab tavap\u00e4raselt paremat tootlust just v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fckli keskel ja l\u00f5pus. Kuna ts\u00fckkel ei ole minu hinnangul veel l\u00e4bi, n\u00e4eme ka edaspidi hinnasuhte langust. Hetkel oleme minu hinnangul ts\u00fckli keskfaasis.<\/p>\n

Kolmandaks toodetakse hetkel h\u00f5bedat iga-aastaselt vaid 6,9 korda rohkem kui kulda. Maapealsete varude maht on h\u00f5bedal vaid neli korda suurem. See t\u00e4hendab, et ekstreemsemate stsenaariumite kohaselt v\u00f5ime pikaajaliselt j\u00f5uda l\u00e4hedale ka nendele suhtarvudele. Need suhtarvud ei ole mu baasstsenaarium, aga need n\u00e4itavad, kuhu v\u00f5ib turg potentsiaalselt liikuda. Need suhtarvud t\u00e4hendaks arvatavasti juba neljakohalist h\u00f5beda hinda.<\/p>\n

Rahamass versus h\u00f5be<\/p>\n

Allpool oleval graafikul on v\u00f5rreldud h\u00f5beda hinda USA-s ringleva raha hulgaga. Me n\u00e4eme, et see suhtarv t\u00f5usis oma absoluutse tipuni 1980. aastal. Kui praegu t\u00f5useks h\u00f5beda ja rahamassi suhtarv sama k\u00f5rgele, maksaks unts 721 dollarit. Rahamass kahekordistub keskmiselt iga 10 aasta tagant, mis t\u00e4hendab, et 2035. aasta hinnasiht oleks sellisel juhul juba 1442 dollarit.<\/p>\n

Rahamassi suhtarvu 2011. aasta tipu \u00fcletamiseks oleks vaja 123-dollarilist h\u00f5beda hinda. Minu hinnangul \u00fcletame need tipud ning pigem saab ts\u00fckli ulatus olema v\u00f5rreldav 1980ndate tippudega.<\/p>\n

<\/p>\n

Tasub aga meelde tuletada, et h\u00f5beda hind v\u00f5ib kujuneda \u00e4\u00e4rmiselt volatiilseks, mida oleme ka viimastel kuudel juba n\u00e4inud. Samuti on h\u00f5be t\u00f6\u00f6stusliku n\u00f5udluse suure osakaalu t\u00f5ttu v\u00e4ga tundlik majandusts\u00fcklitele. Kui l\u00e4\u00e4nemaailmas peaks tulema arvestatav majanduslangus, saab ajutiselt pihta t\u00f5en\u00e4oliselt ka h\u00f5be. N\u00e4iteks 2008. aasta kriisis langes h\u00f5beda hind ajutiselt enam kui poole v\u00f5rra. Pikaajalist pilti see minu hinnangul aga ei muuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00f5beda hind on viimastel kuudel plahvatuslikult kasvanud ja kaupleb juba 100 dollari l\u00e4vepakul. Uuel aastal on h\u00f5be dollarites…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90055,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-90054","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115932911669707851","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90054"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90054\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90055"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90054"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90054"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}