Postimees tunnustas 2025. aasta\u00a0kultuuriveduri\u00a0auhinnaga lavastajat, n\u00e4itlejat ja pedagoogi Elmo N\u00fcganeni. Auhind anti \u00fcle teisip\u00e4eval Postimehe galeriis toimunud tseremoonial, et tunnustada N\u00fcganeni aastak\u00fcmnetepikkust ja erakordselt laiaulatuslikku m\u00f5ju Eesti teatrile ning kultuuriruumile tervikuna.<\/p>\n
N\u00fcganen r\u00e4\u00e4kis, et auhindu saades saadab teda kolm emotsioonidelainet: esiteks \u00fcllatus, siis r\u00f5\u00f5m ja seej\u00e4rel hakkab ta m\u00f5tlema k\u00f5igile kolleegidele, kes teda sel teel saatnud on.<\/p>\n
“Nii ka seekord. Teatri peale m\u00f5eldes m\u00f5tlesin kohe Raivo P\u00f5ldmaa peale, kinovallas m\u00f5tlesin kohe Kristian Taska peale. Nendeta poleks seda juhtunud. Samamoodi m\u00f5tlesin teatrikoolis Anu Lambi ja Kaljo Orro peale, ilma kelleta ei oleks seda. Eile \u00f5htul kirjutasin neile ja veel teistelegi inimestele v\u00e4ikse omapoolse m\u00f5tte sellest, et kui poleks neid, poleks seda juhtunud,” lausus ta.<\/p>\n
Aga pikalt ei saa lasta ennast tunnustusel pimestada, leiab ta. “Korraks v\u00f5ib k\u00f5rvu liigutada meeldivustundest, aga siis tuleb ikkagi edasi teha.”<\/p>\n
Pea 30 aastat t\u00f6\u00f6tas N\u00fcganen Tallinna Linnateatris pean\u00e4itejuhina, mille teatepulga ta 2021. aastal Uku Uusbergile \u00fcle andis. Ka pea viis aastat hiljem m\u00f5tleb N\u00fcganen vanale koduteatrile absoluutselt iga p\u00e4ev.<\/p>\n
“Enne kella 12 p\u00e4eval olen ma m\u00f5elnud v\u00e4hemalt \u00fche korra. See oli armastusabielu ja kui sa oled n\u00fc\u00fcd selle inimesega lahku l\u00e4inud, siis ega see ei ole nii lihtne, sa ei saa seda unustada. Sa ikka m\u00f5tled selle peale, et kuidas see praegu on, kuidas oli, mis seal v\u00f5ib olla. Nii et m\u00f5te l\u00e4heb ikkagi v\u00e4ga tihti sinna,” r\u00e4\u00e4kis ta. Seda, kas ta kunagi linnateatrisse t\u00f6\u00f6le tagasi l\u00e4heb, pole N\u00fcganeni s\u00f5nul r\u00e4\u00e4gitud. “Ma arvan, et ma kaaluksin.”<\/p>\n
Praegune linnateater on N\u00fcganeni s\u00f5nutsi rahutu ja otsinguline. “Loodame, et see p\u00e4\u00e4dib oma teeotsa leidmisega. V\u00f5imalik, et nad on selle juba leidnud, see lihtsalt ei paista veel nii h\u00e4sti silma. Aga nii nagu n\u00e4iteks draamateater on oma teeotsa leidnud, uus Von Krahli teater on oma teeootsa leidnud, usume, et linnateater leiab selle samamoodi,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Hetkel on \u00fcle Eesti teatrites kavas kuus lavastust, millega N\u00fcganen on moel v\u00f5i teisel seotud.<\/p>\n
“Need on sedalaadi t\u00f6\u00f6d, mida ma ilmselt linnateatris olles ei oleks saanud teha, sest seal ma olin truu monogaam, t\u00f6\u00f6tasin ainult seal, aga n\u00fc\u00fcd kui k\u00f5ik pruudid on valla ja ma v\u00f5in teha \u00fche \u00f5htuvisiidi \u00fche juures ja teise \u00f5htuvisiidi teise juures, siis ma olen seda elustiili kasutanud. N\u00e4iteks oopereid ma ei oleks saanud teha, Viimsis poleks saanud teha, n\u00e4itlejana poleks saanud teha. See on selles m\u00f5ttes hea, et ma olen natukene p\u00fc\u00fcdnud arendada ja minna teistele p\u00f5ldudele, kus ma ei ole k\u00fclvanud ega t\u00f6\u00f6d teinud.”<\/p>\n
N\u00fcganen tunnistas, et esialgu tundus 60-aastasel vabakutseliseks hakkamine hirmutav, kuid osa temast oli siiski rahul, et ta julges selle tee ette v\u00f5tta.<\/p>\n
“Karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6re see ei olnud, aga v\u00f5ib-olla oli see isegi hullem. Et sa julged minna riigit\u00f6\u00f6lt vabakutselise tuulise elu k\u00e4tte. Esiteks polnud ka muud v\u00f5imalust, aga see, et ma seda tegin ja p\u00fc\u00fcdsin seal turul hakkama saada ja ei virisenud, vaid vastupidi p\u00fc\u00fcdsin leida mingisuguseid lahendusi, sellega olin rahul,” lausus ta.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et vabakutselised peavad t\u00f6\u00f6le hoopis teistmoodi l\u00e4henema, sest iga p\u00e4ev, mil t\u00f6\u00f6d ei tehta, on palga osas nii-\u00f6elda nullip\u00e4ev.<\/p>\n
“Riigit\u00f6\u00f6l saab nii, et kui sul hetkel t\u00f6\u00f6d ei ole, siis sa saad alati \u00f6elda, et mind ei ole praegu kutsutud v\u00f5i pole v\u00f5imaldatud midagi teha, n\u00e4itleja ei v\u00f5ta ise endale t\u00f6\u00f6d, ta ootab, millal talle t\u00f6\u00f6d pakutakse. See on k\u00f5ige suurem erinevus. Aga seal tuleb kogu aeg rabada,” kirjeldas ta.<\/p>\n
“Vabakutselisuse juures on keeruline see, et sa \u00fcldiselt haarad igast heast v\u00f5imalusest kinni, sest sa ei tea, mis tulemas on. Ja siis sa pead reastama need t\u00f6\u00f6d niimoodi, et need on reastatud. Aga siis juhtub niimoodi, et keegi seal \u00e4ra muudab, siis t\u00f6\u00f6d l\u00e4hevad nii tihedaks, et tekib see \u00fcleplaneerimise situatsioon. Aga siis tuleb leida mingisugune tasakaal.”<\/p>\n
Kunstilise kompromisse ta seejuures tegema pole pidanud. “V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et need pakkumised on k\u00f5ik olnud v\u00e4ga eriilmelised. On ikkagi vahe, kas sa teed \u00fches teatris s\u00f5nalavastust, teises teatris ooperit v\u00f5i sulle pakutakse rolli. Need kolm asja v\u00f5ivad mahtuda \u00fchte hooaega, aga ei pruugi, mis t\u00e4hendab seda, et juba \u00fche aasta sees v\u00f5ivad sul v\u00e4ga erinevad pakkumised olla. V\u00f5i filmiroll \u2013 seda on mul ka hakanud natukene tulema,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
N\u00fcganeni 2026. aastal t\u00f6\u00f6plaanidesse mahub n\u00e4itlejana S\u00fcdalinna teatris Johan Elmi uue lavastuses “K\u00f5rberebase elu” m\u00e4ngimine, alustava lavakunstikooli kursuse enda tiiva alla v\u00f5tmine ja uue lavastuse, mille pealkirja ta veel ei tihka v\u00e4lja \u00f6elda, ettevalmistamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Postimees tunnustas 2025. aasta\u00a0kultuuriveduri\u00a0auhinnaga lavastajat, n\u00e4itlejat ja pedagoogi Elmo N\u00fcganeni. Auhind anti \u00fcle teisip\u00e4eval Postimehe galeriis toimunud tseremoonial,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90105,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,2991,173,34,36,140,7388],"class_list":{"0":"post-90104","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-elmo-nuganen","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-tallinna-linnateater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115933163257514749","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90104"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90104\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90104"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90104"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}