![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3161177hece3t24.jpg\"\/)
“Hamnet” Autor\/allikas: FOCUS FEATURES LLC<\/p>\nUus film kinolevis
“Hamnet”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Chloe Zhao
Stsenaristid: Chlo\u00e9 Zhao ja Maggie O’Farrell
Operaator: Lukasz Zal
Helilooja: Max Richter
Kunstnik: Fiona Crombie
Osades Jessie Buckley, Paul Mescal, Emily Watson, Joe Alwyn, Jacobi Jupe jt.
6\/10<\/p>\n
Auhinnahooaeg k\u00e4ib juba t\u00e4istuuridel ning pea iga n\u00e4dal tilgub aasta parimatele filmidele uusi preemiaid. \u00c4sja Kuldgloobustel kaks auhinda noppinud Chlo\u00e9 Zhao “Hamnet” (parim draama ja parim naispeaosa) on seet\u00f5ttu suure t\u00f5en\u00e4osusega ka Oscaritel soosikute esirinnas. Kuid kas tegu on p\u00e4riselt hea filmiga v\u00f5i liigdramaatilise lurriga, mis osavasti akadeemia liikmed \u00e4ra lollitab? K\u00fcsin antagoniseerivalt, sest v\u00e4liselt t\u00e4idab “Hamnet” k\u00f5ik olulisemad Oscar bait’i kriteeriumid: ta on kost\u00fc\u00fcmidraama, kus tegutsevad suured ajaloolised isikud, antud juhul William Shakespeare ja tema pere, ning k\u00e4sitleb mingit suurt universaalset ja levinud teemat, siin siis leina. Seejuures on film t\u00e4is pikitud stseene, kus n\u00e4itlejatel v\u00f5imalik k\u00f5ik oma suured tunded letti l\u00fc\u00fca ning kaamerat\u00f6\u00f6 on tehtud nii-kunstiliselt-nii-kunstiliselt, et vaataja juba sulabki v\u00f5i valab pisaraid.<\/p>\n
K\u00fcsitav on muidugi Oscar-bait’i kui m\u00f5iste v\u00e4\u00e4rtus ja vajadus iseenesest, sest pigem kasutatakse teda halvustavas t\u00e4henduses ja midagi konstruktiivset temaga otseselt \u00f6elda ei saa, sest l\u00f5ppeks pole ju vahet, kas film on tehtud auhindade v\u00f5itmiseks v\u00f5i mitte, eeldusel, et tulemuseks on hea ja v\u00e4\u00e4rtuslik film. Teatud orientiiri annab see m\u00f5iste oma stereot\u00fc\u00fcpilisusega meile siiski, sest “Hamnet” mahub nii magusalt nende filmide piiride sisse, millele Oscareid tahetakse jagada.<\/p>\n
Armunud Shakespeare?<\/p>\n
Maggie O’Farrelli samanimelise romaani p\u00f5hjal v\u00e4ndatud “Hamnet” r\u00e4\u00e4gib William Shakespeare’i (Paul Mescal) ja tema naise Agnese (Jessie Buckley) suhtest ning toimetulekust oma 11-aastase poja Hamneti kaotusega. Film algab Williami ja Agnese kohtumisega, mis on \u00fcllatavalt veider ja k\u00f5he, sest kumbki ei ole eriti enesekindel flirtija. William on k\u00fcll ladina keele \u00f5petaja, kuid ei oska end suuliselt liialt h\u00e4sti v\u00e4ljendada ning Agnes on metsiku ja m\u00fctoloogilise maailma esindaja, omamoodi n\u00f5id, kes orienteerub teistsuguses v\u00e4\u00e4rtus- ja t\u00e4henduss\u00fcsteemis, laulude ja lugude maailmas. Just lugude jutustamisega v\u00f5idabki William Agenese s\u00fcdame, kes j\u00e4\u00e4b peagi lapseootele, mille peale noored abielluvad ilma vanemate \u00f5nnistuseta ning elavad siis tagasihoidlikku pereelu. Tunnetades, et William on enda kirjutamisega langemas \u00fcha suuremasse frustratsiooni, saadab Agnes ta Londonisse, kus mees saab k\u00fcll oma teatriga edukaks, kuid on seet\u00f5ttu pikalt ja tihti kodust \u00e4ra. Nii j\u00e4\u00e4b ta ilma oma kaksikute Judithi ja Hamneti s\u00fcnnist, hiljem ka Hamneti surmast ning ka peale k\u00f5ike seda on tal raske kodu seinte vahel p\u00fcsida.<\/p>\n
“Hamnet” Autor\/allikas: FOCUS FEATURES LLC<\/p>\n
Siit koorub v\u00e4lja t\u00f5ik, et inimesed leinavadki erinevalt. Agnes valis end teistest isoleerida ja l\u00fckkas nii ka Williami endast eemale. William aga valas oma leina enda kunsti, oma teatrisse ja t\u00f6\u00f6sse. “Hamleti” kirjutab ta inspireerituna oma poja surmast, mis filmi l\u00f5pus ka kiirendatult etendatakse. Enne m\u00f5tiskleb leinavaludes William k\u00fcll vee\u00e4\u00e4rel seistes l\u00e4bi Hamleti kuulsa monoloogi, kas olla v\u00f5i mitte olla. Mina m\u00f5tlesin samal hetkel k\u00fcll, kas naerda v\u00f5i mitte naerda, sest olgugi, et paberil tundub t\u00e4iesti loogiline see monoloog just sinna hetke pista, siis p\u00e4riselt m\u00f5jus ta naljakalt ja pingutatuna. Kli\u0161eede kli\u0161ee v\u00f5i nii.<\/p>\n
Kunsti tervendavast j\u00f5ust saigi l\u00f5puks filmi \u00fcks peamine fookuspunkt. Kunst, mis kaude l\u00f5hkus Shakespeare’ide pere, suudab neile l\u00f5puks lunastust ja lohutust pakkuda. Agnes vaatab oma abikaasa n\u00e4idendit ning kui algul tahaks ta j\u00f5uga lavale ronida ja k\u00f5ik maha lammutada, siis etenduse edenedes ta leebub kuniks suisa naeratab ja naerab pisarsilmil n\u00e4itleja-Hamnetit vaadates. K\u00fcll j\u00e4\u00e4b veidi segaseks, miks “Hamleti” lugu Agnest s\u00fcgavalt puudutab. Me v\u00f5ime kaudselt tajuda kattuvusi ja \u00fchendusi Hamleti ja Hamneti saatuste vahel, kuid selge \u00fchenduskoht j\u00e4\u00e4b \u00f5hku. Kui Agnes oma teadjanaise puutega ennustas noorele Hamnetile, et ta j\u00f5uab kunagi lavalaudadele nii nagu poiss unistas, siis ta ei eksinud. V\u00f5imalik, et Agnes n\u00e4gi, et mingisugune Hamneti essents elab lavaloos edasi ja sellest piisas, et leida natuke tr\u00f6\u00f6sti.<\/p>\n
Armutu Zhao<\/p>\n
Zhao m\u00e4ngib “Hamnetis” h\u00e4bitult suurte ja tooreste emotsioonidega, hoides kaamerat pikalt, n\u00e4iteks kas parajasti s\u00fcnnitava v\u00f5i oma valupiinades vappuvate laste elude eest v\u00f5itleva Agnese peal. Seda ikka selleks, et lasta vaatajal v\u00f5imalikult pikalt ses tooruses ja traagikas marineerida lasta. Kuid peamine tunne, mida mina selle k\u00f5ige keskel tundsin, oli stoilisus. Mingil p\u00f5hjusel j\u00e4ttis see k\u00f5ik mind kuidagi k\u00fclmaks. Teadsin k\u00fcll intellektuaalsel tasandil, et see, mida mulle n\u00e4idatakse on v\u00e4ga kurb ja traagiline, kuid ometi ei haaranud see mind endasse, vaatasin seda k\u00f5ike kusagilt v\u00e4ga kaugelt.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et see on minu enda viis valusate asjadega toime tulemiseks, neist eemalduda, nende eest \u00e4ra joosta, mist\u00f5ttu j\u00e4ingi ma ohutule distantsile, laskmata endal valusaid tundeid tunda. K\u00f5ik puslet\u00fckid olid loomulikult suureks tundetormiks olemas: traagiline ja piinarikas surm, loomet\u00f6\u00f6 piinad, keeruline armastus, j\u00f5hkrad ahastuskarjed, ka magusad ja ilusad hetked p\u00e4ikselisel aasal. Rohkem emotsioone tekitasidki minus need magusad hetked, n\u00e4iteks, kui lapsed emale “Macbethist” tuttavaid n\u00f5idu etendasid, sest oli teada, et see ilu ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3161171h5d99t24.jpg\"\/)
“Hamnet” Autor\/allikas: FOCUS FEATURES LLC<\/p>\n
Tuttavad noodid<\/p>\n
Visuaalselt on film rabav vahel kummituslikult kaugel, siis j\u00e4lle halastamatult l\u00e4hedal asuvate ning ebakonventsionaalsete kaameranurkade (operaatoriks ka 2023. aasta “Huviv\u00f6\u00f6ndi” \u00fcles v\u00f5tnud \u0141ukasz \u017bal), naturaalseks j\u00e4etud tumerohelise looduse ning orgaanilise valgusega. Selles m\u00f5ttes t\u00e4idab ta kunstfilmi vormi \u00e4ra ning on meeldivam kui n\u00e4iteks teine hiljuti ilmavalgust n\u00e4inud leinafilm “Train Dreams”, mis l\u00e4ks enda v\u00e4rvim\u00e4\u00e4ramistega vastupidi liigstiliseeritud ja isegi h\u00e4irivalt uhkeldavasse, k\u00fcllastunud suunda. Natuke tume ja kahvatu, kuid ometi kaunis pildikeel viis mu edukalt 16. sajandisse. Agnese side looduse ja maagiaga m\u00f5jub seet\u00f5ttu ekraanil loomuliku ning t\u00f5elisena.<\/p>\n
Filmi minimaalset helikeelt ilmestavad n\u00fc\u00fcdseks kindlalt klassikalise muusika peavoolu kuuluva Max Richteri sf\u00e4\u00e4rilised k\u00f5lad. Muusikat oli kasutatud kokkuhoidlikult ja \u00f5rnalt, toetavalt, nii et tema kohalolu ei olnud alati isegi silmm\u00e4rgatav. T\u00f5elise pauguga l\u00f5i ukse lahti aga filmi l\u00f5pumuusika, mis saadab Agnese lohutuseleidmise stseeni, filmi kulminatsiooni ja mis ei ole kirjutatud filmi enda jaoks. Sama pala leiab arvukatest teistest tuntud filmidest ja sarjadest ajal, kui vaja midagi s\u00fcgavalt tunda, mist\u00f5ttu on vaatajal v\u00f5ib-olla v\u00e4lja kujunenud juba teatav \u00fchendus selle muusikaga, ta teab juba automaatselt tunda neid suuri tundeid. See vajutas taaskord teatava ebasiiruse pitseri filmile peale ja m\u00f5jus natuke ka sohitegemisena.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3161174h0a8bt24.jpg\"\/)
“Hamnet” Autor\/allikas: FOCUS FEATURES LLC<\/p>\n
L\u00f5puks j\u00e4i sisse veider tunne. \u00dchelt poolt oli tegu ilusa ja toore, kunstilise ning originaalse l\u00e4henemisega Shakespeare’ile, kuid teisalt ei toimunud loo tasandil suurt midagi, esikohal olid tundepursatuslikud ja rabavad stseenid ning leina m\u00f5ningate ilmingute n\u00e4itamine, mille eesm\u00e4rgiks iga hinna eest vaataja hing t\u00fckkideks murda. “Hamnet” on oma olemuselt natuke manipuleeriv ja t\u00f6\u00f6tab k\u00f5ige paremini siis, kui hoida oma s\u00fcda avatuna, nagu soovitab filmis Agnese vend, sest muidu vaatab vastu afektik\u00fcllus, mis kuvab v\u00f5rkkestale veateate ning j\u00e4tab seest hoopis k\u00fclmaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus film kinolevis“Hamnet”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Chloe ZhaoStsenaristid: Chlo\u00e9 Zhao ja Maggie O’FarrellOperaator: Lukasz ZalHelilooja: Max RichterKunstnik: Fiona CrombieOsades Jessie Buckley,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90143,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[23883,37,33,35,173,34,36,23889,27475,140,27473],"class_list":{"0":"post-90142","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-chloe-zhao","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hamnet","16":"tag-jessie-buckley","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-paul-mescal"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115933336245751212","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90142"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90142\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}