Ukraina toetamine, olgu siis lipuv\u00e4rvide, annetuste, relvade v\u00f5i millegi muuga ei ole mitte ainult moraali ja \u00f5igluse k\u00fcsimus. Meie jaoks on see puhas enesealalhoid, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et egoism, nendib Hans V\u00e4re Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Paar n\u00e4dalat tagasi kirjutasime Sakalas<\/a> \u00e4sja ametisse asunud Viljandi linnavalitsuse esimesest silmapaistvast teost: t\u00e4iemahulise s\u00f5ja alguses raekoja seinale riputatud Ukraina lipud v\u00f5eti maha.<\/p>\n P\u00e4rast seda on Viljandi poliitikute hulgas olnud omajagu s\u00fc\u00fcdistamist. Isamaalasest linnapea Jaak Pihlak t\u00f5mbas ligi n\u00e4dal hiljem<\/a> Ukraina lipu raekoja ette masti ning kinnitas, et see oligi algusest peale olnud plaanis sinna \u00fcle viia, vastaspool leiab aga, et Isamaa ja EKRE v\u00f5imuliit p\u00fc\u00fcdis p\u00e4rast protestide paisumist lihtsalt nii oma nahka p\u00e4\u00e4sta ja on tegelikult Ukrainale selja keeranud. M\u00f5ni ekrelane kahtlustas lausa<\/a>, et Reformierakond armastab seep\u00e4rast nii v\u00e4ga Ukraina lippu, et partei v\u00e4rvid sellega kokku langevad.<\/p>\n Ent j\u00e4tkem need vaidlused m\u00f5neks teiseks korraks. Hoopis olulisem sellest, kuidas t\u00e4pselt lippe paigutada, on nende peegeldus \u00fchiskonnas. Selle peegelduse toonid tulid paljudele, kaasa arvatud mulle, paraku v\u00e4ga ebameeldiva \u00fcllatusena.<\/p>\n Ukraina lippude raekojalt maha v\u00f5tmisele j\u00e4rgnes sotsiaalmeedias tugev hukkam\u00f5istulaine, kuid mitte ainult. V\u00e4ga paljud kommentaatorid kiitsid sellele v\u00e4rve tagasi hoidmata takka. Osalt olid selliste s\u00f5numite taga selgelt teiselt poolt idapiiri p\u00e4rit trollikontod, kuid palju ka meie oma p\u00e4ris inimesi.<\/p>\n Sakala 1149 vastajaga veebigallupis, mis peaks suutma v\u00e4hemalt enamiku robotkontosid eemale hoida, kiitis 55 protsenti raekojalt lippude eemaldamise heaks. Sama proportsiooni n\u00e4itas meie t\u00e4navak\u00fcsitlus ning kinnitas hiljuti Nortstati tehtud uuring, kus p\u00e4rimisele, kas Ukraina lipud peaksid hoonetele j\u00e4\u00e4ma, vastas 52 protsenti eitavalt.<\/p>\n Mida see siis t\u00e4hendab? Kas Eesti toetus Ukrainale on t\u00f5epoolest kokku kuivanud? Mustvalge vastuse asemel vaatab meile vastu terve rida sinikollaseid toone.<\/p>\n Esiteks ei saa suhtumist lippudesse samastada suhtumisega Ukrainasse, v\u00f5i, veelgi enam Vene-s\u00f5bralikkusega. Senised avaliku arvamuse uuringud on n\u00e4idanud, et Eesti elanikud toetavad Ukrainat v\u00e4ga tugevalt, ehkki venekeelse elanikkonna silmatorkav erimeelsus veab koguprotsenti allapoole. Teatud lakmuspaber on lippudevastasus aga siiski ning peaminister Kristen Michalist pole kuigi tark taandada<\/a> Nortstati uuringut Isamaa mahitatud v\u00e4\u00e4rtuste suunamise operatsiooniks. Probleemi ignoreerides ei ole v\u00f5imalik seda lahendada.<\/p>\n Ukraina v\u00e4rve paneb osa eestlasi l\u00e4bi tumedate prillide vaatama ilmselt \u00f5ige mitu aspekti. Neist esimene asub meie taskus. V\u00f5i t\u00e4psemalt \u00f6eldes: ei asu meie taskus. Kui hinnad on s\u00f5ja-aastate jooksul t\u00f5usnud \u00fcle 41 protsendi ja palk paljudel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem, murendab igap\u00e4evase toimetuleku mure \u00fcha enam soovi Ukraina abistamiseks j\u00e4rjest enam miljoneid eurosid kulutada.<\/p>\n Teiseks on tulnud paljudele ootamatusena, et Ukraina lipp pole p\u00e4ris plekitu. R\u00e4paseid j\u00e4lgi on kangelaste v\u00e4rvidele j\u00e4tnud meie oma petised, Ukraina v\u00f5imuladviku korruptandid, rindele saatmise eest Euroopasse p\u00f5genenud desert\u00f6\u00f6rid ja ka m\u00f5nda naabermajja kolinud tavalisest l\u00e4rmakam pagulaste seltskond. Olles harjunud kuulma “Heroyam slava!”, m\u00f5juvad t\u00f5rvatilgad eriti m\u00f5rult, ehkki tegelikult peaksime olema nende eksisteerimisest algusest peale teadlikud olnud.<\/p>\n “Ukraina s\u00f5jaj\u00e4rgse \u00fclesehitamise \u00fcks suurimaid raskusi on purustatud linnade taastamise k\u00f5rval just korruptsiooni v\u00e4ljajuurimine.”<\/p>\n S\u00f5jasogasest veest on ikka p\u00fc\u00fctud omakasu huvides rammusaid kalu k\u00e4tte saada, olgu siis \u00f5ngitsejaks romaani “Tuulest viidud” hurmur Rhett Butler v\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus vallandatud Ukraina presidendi k\u00f5ikv\u00f5imas kantselei\u00fclem Andrii Jermak. Ei maksa pead liiva alla peita, Ukraina s\u00f5jaj\u00e4rgse \u00fclesehitamise \u00fcks suurimaid raskusi on purustatud linnade taastamise k\u00f5rval just korruptsiooni v\u00e4ljajuurimine, kuid me ei tohiks k\u00e4sitleda Ukrainat skaalal “kelmid v\u00f5i p\u00fchakud”. Igas riigis leidub lurjuseid, kuid see ei muuda kangelaste v\u00e4ge olematuks.<\/p>\n Ukraina toetamine, olgu siis lipuv\u00e4rvide, annetuste, relvade v\u00f5i millegi muuga ei ole mitte ainult moraali ja \u00f5igluse k\u00fcsimus. Meie jaoks on see puhas enesealalhoid, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et egoism.<\/p>\n \u00dcksk\u00f5ik, kui palju miljoneid v\u00f5i isegi miljardeid me Ukrainasse l\u00e4kitame, on see odavam Ukraina kaotusega kaasnevast. Ka siis, kui Venemaa otseselt Euroopa Liidu ja NATO riikidele kallale tungida ei julge, peaksime sel juhul veelgi enam investeerima oma kaitsesse, peaksime arvestama v\u00e4lisinvesteeringute kiratsemise, Kremli pehme m\u00f5ju kasvu, majandusliku ebakindluse ja saja muu h\u00e4daga, mida idatuuled toovad. See petlik rahu ei tooks rahu hinge ega k\u00fcllust meie kukrusse vaid j\u00e4rjest kasvava \u00e4revuse ja vaesuse.<\/p>\n Endine kaitsev\u00e4e juhataja aset\u00e4itja Veiko-Vello Palm oli paari kuu eest Sakalale antud intervjuus<\/a> veendunud, et kui teeme k\u00f5ike \u00f5igesti, siis s\u00f5da meie maale ei j\u00f5ua. Oleks rumal hakata n\u00fc\u00fcd valesti tegema lihtsaid asju, millega seni oleme suurep\u00e4raselt hakkama saanud.<\/p>\n Veidi enam kui kuu aja p\u00e4rast saabub korraga Eesti Vabariigi 108. ja Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja neljas aastap\u00e4ev. Loodan v\u00e4ga, et \u00fckski maja ega mast j\u00e4\u00e4 sel puhul ilma rahvustrikoloorita, kuid ei maksa karta, et Ukraina sinikollane kuidagi meie lippu tuhmimaks muudab. Vastupidi, mida vabamalt ja s\u00e4ravamalt lehvib Ukraina plagu, seda kindlamad v\u00f5ime olla, et meie armsale sinimustvalgele punaseid plekke ei teki.\u00a0<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n