{"id":90559,"date":"2026-01-22T02:42:47","date_gmt":"2026-01-22T02:42:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90559\/"},"modified":"2026-01-22T02:42:47","modified_gmt":"2026-01-22T02:42:47","slug":"meediakriitika-kaja-kallase-joomislause-toimib-ainult-siis-kui-moistame-et-see-on-irooniline-liialdus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90559\/","title":{"rendered":"MEEDIAKRIITIKA | Kaja Kallase joomislause toimib ainult siis, kui m\u00f5istame, et see on irooniline liialdus"},"content":{"rendered":"

Eelmisel n\u00e4dalal pakkus Eestis vahest k\u00f5ige enam nalja- ja meemimaterjali Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallase<\/a> tsitaat, mille lihtsustatud s\u00f5num oli: olukord on nii halb, et on aeg jooma hakata. Ehkki pealiskaudne ja skandaalimaiguline, v\u00e4\u00e4rivad see \u00fctlus ning selle ajakirjanduslik kajastus l\u00e4hemat anal\u00fc\u00fcsi. <\/p>\n

Vaatame alustuseks, millest r\u00e4\u00e4kis see Politico artikkel<\/a>, mis selle tsitaadi rambivalgusesse t\u00f5stis. Olgu kohe \u00f6eldud, et artikli fookus ja ongi ainult sellel tsitaadil. <\/p>\n

Kaja Kallase \u00f6eldu annab edasi j\u00e4rgnev tekstil\u00f5ik: \u201eKallas \u00fctles Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide juhtidele, et kuigi ta eriti ei joo, v\u00f5ib maailma praeguste s\u00fcndmuste t\u00f5ttu n\u00fc\u00fcd olla aeg seda tegema hakata, \u00fctlesid kaks ruumis viibinud inimest.\u201c<\/p>\n

See lause toimib ainult siis, kui vastuv\u00f5tjad \u2013 olgu nad ruumis viibijad v\u00f5i artikli lugejad \u2013 m\u00f5istavad, et tegu on iroonilise liialdusega. \u201eJooma hakkamine\u201c ei t\u00e4henda s\u00f5nas\u00f5nalist \u00fcleskutset hakata alkoholi tarbima. See on idiomaatiline v\u00e4ljend stressi, absurdi ja pingete kohta. <\/p>\n

Kaja Kallase kasutatud idioom kuulub selgelt ingliskeelsesse kultuuriruumi. Selle \u00fclekandmisel eesti keelde oleks pidanud a) selgitama selle t\u00e4hendusv\u00e4lja inglise keeles v\u00f5i b) t\u00f5lkima selle eestikeelsesse vastesse. Eestikeelne vaste v\u00f5inuks olla n\u00e4iteks \u201eOlukord on selline, et enam ei tea, kas nutta v\u00f5i naerda\u201c.<\/p>\n

<\/p>\n

Eestikeelne vaste v\u00f5inuks olla n\u00e4iteks \u201eOlukord on selline, et enam ei tea, kas nutta v\u00f5i naerda\u201c.<\/p>\n

Ilma kaht eelmainitud punkti arvestamata l\u00e4heb algne m\u00f5te kaotsi ja m\u00f5te teiseneb. Seep\u00e4rast v\u00f5iksime vaadata, kuidas Eesti ajakirjandusv\u00e4ljaanded seda Politico uudist vahendasid. <\/p>\n

Postimees avaldas Politico artiklile tugineva refereeringu<\/a> juba sama p\u00e4eva \u00f5htul. J\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikul kell 7 \u00e4ratasid lugejaid selle teemaga ERR-i veeb<\/a> ja \u00d5htuleht<\/a>. Tunnike hiljem refereeris sama artiklit Delfi<\/a>. \u00c4rip\u00e4ev ei kajastanud seda uudisena, vaid kasutas seda detailina oma juhtkirjas<\/a>. <\/p>\n

Vaatame n\u00fc\u00fcd k\u00f5igi eelmainitud v\u00e4ljaannete puhul vahendamise mustrit, raamistust ja idioomi vahendamist. <\/p>\n

Muster: peaaegu \u00fcks \u00fchele refereerimine<\/p>\n

Postimehe, ERR-i, \u00d5htulehe ja Delfi artikli esimeses lauses v\u00f5i kohe alguses on nimetatud infoallikas, n\u00e4iteks \u201evahendab Politico\u201c, \u201ekirjutab Politico\u201c, \u201ePolitico teatel\u201c. See t\u00e4hendab, et lugejaile antakse signaal: tegu on refereeringuga ehk vahendatud infoga, mitte kohaliku reporterit\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

K\u00f5ik neli v\u00e4ljaannet j\u00e4rgivad Politico loo \u00fclesehitust ja faktivalikut peaaegu \u00fcks \u00fchele. Kirjeldatakse sama situatsiooni ehk Euroopa Parlamendi fraktsioonijuhtide kohtumist, kus poliitikud soovisid \u00fcksteisele head uut aastat ning Kaja Kallas alustas oma s\u00f5nav\u00f5ttu selle idioomiga, rakendades kuiva poliithuumorit \u2013 Euroopas omane intelligentsele poliitkultuurile. <\/p>\n

Oluline on \u00f6elda, et k\u00f5ik Eesti v\u00e4ljaanded viitavad Politico m\u00e4rgitule, et seda r\u00e4\u00e4kis kaks kohalviibinut. Selle puhul on oluline esile t\u00f5sta, et tegu ei ole ajakirjaniku reporterit\u00f6\u00f6ga kohapealt, vaid vahendatud informatsiooniga. Seega, keegi vahendajatest ega ka meie lugejatena ei tea, mida Kaja Kallas ja millises kontekstis t\u00e4pselt \u00fctles. <\/p>\n

Kontekstiks annavad siiski k\u00f5ik v\u00e4ljaanded, et m\u00e4rkus puudutas praegust rahvusvahelise poliitika olukorda: Gr\u00f6\u00f6nimaa-USA kohtumise ajastust ning konflikte ja rahutusi Iraanis, Ukrainas, Gazas ja Venezuelas.<\/p>\n

Suurim erinevus tuleb esile \u00c4rip\u00e4evast, mis on infot vahendanud oma juhtkirjas ehk arvamusloo, mitte uudisena. \u00c4rip\u00e4ev ei vahenda, vaid kasutab tsitaati ankruna.<\/p>\n

\u00c4rip\u00e4eva juhtkiri ei rekonstrueeri Politico teksti, vaid v\u00f5tab \u201ejooma hakkamise\u201c motiivi retooriliseks konksuks ning liigub edasi oma argumentatsiooni juurde, mis puudutab seda, mida tuleks Euroopal teha USA avaliku arvamuse ja kongressi m\u00f5jutamiseks. See on pigem \u201etsitaadi instrumentaliseerimine\u201c kui refereerimine. <\/p>\n

Raamistus: mis j\u00e4\u00e4b pildile ja mis pildilt v\u00e4lja?<\/p>\n

Raamistus ajakirjanduslikus tekstis t\u00e4hendab seda, millise vaatenurga kaudu autor lugu lugejale jutustab. Sama s\u00fcndmust saab esitada n\u00e4iteks probleemi, nalja, konflikti, skandaali, otsuse, seisukoha v\u00f5i muu s\u00e4\u00e4rasena. <\/p>\n

Politico raamib juhtumit kui kulissidetagust inimlikku nalja, mis on seotud asjade seisuga maailmas ja geopoliitilise surve kasvuga (\u201egood moment to start drinking\u201c, \u201ecracked the joke\u201c). Raam on persoonil ja geopoliitilisel pingel. Artikli pealkiri kasutab seda \u00e4ra kl\u00f5psumagnetina. <\/p>\n

Postimehe pealkirja ja juhtl\u00f5igu s\u00f5nastus r\u00f5hutavad p\u00f5hjusena \u201emaailma h\u00e4dade t\u00f5ttu\u201c, mis Kallase \u201es\u00f5nul\u201c annab p\u00f5hjuse joomiseks. Artikli raam on Kaja Kallase tsitaat kui seisukoht.<\/p>\n

ERR lisab kohe artikli algusesse s\u00f5na \u201enaljatamisi\u201c, mis raamib uudise rohkem huumorina pingete taustal. See leevendab skandaalipotentsiaali. Artikli raam on naljal ja iroonial selle kontekstis.<\/p>\n

\u00d5htuleht hoiab artiklis sama struktuuri, mis Postimeeski, kuid lisab k\u00f5nekeelsust. N\u00e4iteks kasutab \u00d5htuleht s\u00f5na \u201enapsis\u00f5ber\u201c ja emotsiooni. Artikli raam on inimlikul ja koloriitsel tsitaadil. <\/p>\n

Delfi raamib \u00fcsna l\u00fchidalt ja n-\u00f6 sirge uudise v\u00f5tmes. Tekstis on k\u00e4rbitud Politico geopoliitiliste probleemide loetelu. Raam on tsitaadil ja minimaalsel konteksti andmisel. <\/p>\n

\u00c4rip\u00e4ev kasutab tsitaati metafoorse m\u00e4rgina \u201ejama majas\u201c ja ehitab selle peale strateegilise soovituse. Juhtkirja raam on soovitusel: enne kui paanikasse l\u00e4heme, tegutseme. Samas lisab juhtkiri tugevalt hinnangulist ja polariseerivat keelt (\u201etuumanupuga ps\u00fchhopaat\u201c), mis muudab loo tonaalsuse hoopis teistsuguseks kui teistel. <\/p>\n

See on siiski ka \u00f5igustatud, kuiv\u00f5rd tegemist on arvamusvaldkonda kuuluva subjektiivse tekstiga, mitte uudisega, mis eeldab objektiivsust ja neutraalsust. <\/p>\n

Idioomi t\u00e4hendus nihkus pudelisse<\/p>\n

K\u00f5igi kuue, ise\u00e4ranis viie eestikeelse loo puhul saab \u00f6elda, et tsitaadi ehk konkreetse idioomi t\u00e4hendust eraldi ei selgitata, mist\u00f5ttu tekib esialgu v\u00e4ljendatu ja t\u00f5lkes vahendatu vahel t\u00e4hendusnihe. <\/p>\n

K\u00f5ik vahenduslood t\u00f5lgivad v\u00e4ljendi \u201estart drinking \/ hit the bottle\u201c sisuliselt \u201ejooma hakkamiseks \/ alkoholitarvitajaks\u201c ning j\u00e4tavad lugeja j\u00e4reldama, et tegu on nalja v\u00f5i liialdusega. <\/p>\n

ERR eristub k\u00f5ige enam pragmaatilise selgitusega. ERR-i artiklis on lisatud s\u00f5na \u201enaljatamisi\u201c ning selgitus, et tegemist oli \u201enaljaga fraktsioonijuhtide kohtumisel\u201c. See on eestikeelses kajastuses \u00fcsna ainus koht, kus lugejale antakse t\u00f5lgendamiseks juhis mitte v\u00f5tta \u00f6eldut s\u00f5na-s\u00f5nalt.<\/p>\n

\u00c4rip\u00e4ev teeb idioomi n-\u00f6 enda omaks ja p\u00f6\u00f6rab selle uude t\u00e4hendusse. M\u00f5nes m\u00f5ttes annab \u00c4rip\u00e4ev ridade vahele kirjutatuna (taas idiomaatiline v\u00e4ljend, muide) edasi konteksti ning eeldab, et arukas lugeja saab sellest aru. Juhtkiri kasutab v\u00e4ljendit \u201eenne kui jooma kukume\u201c metafoorina \u201eallaandmise\/paanikareaktsiooni\u201c kohta. Siiski, see on juba eestikeelses tekstis uuesti loodud kujund, mitte otsene selgitus algse ingliskeelse idioomi kohta.<\/p>\n

Postimees ja \u00d5htuleht annavad konteksti, aga mitte idioomi v\u00f5tit. Need artiklid vahendavad Politico situatsioonilist konteksti (uusaastasoovid, \u201eoleng pole r\u00f5\u00f5mus\u201c, geopoliitilised pinged), kuid ei \u00fctle selgelt, et \u201ejoomine\u201c on ingliskeelses poliitk\u00f5nes sageli idiomaatiline stressi-liialdus, mitte p\u00e4ris \u00fcleskutse.<\/p>\n

Delfi tekstis on v\u00e4hem n-\u00f6 puhvreid ehk selgitust naljatooni kohta ja l\u00fchem geopoliitilise konteksti raamistus. See k\u00f5ik suurendab v\u00f5imalust, et lugeja j\u00e4\u00e4b kinni ainult s\u00f5numisse \u201epeaks jooma hakkama\u201c. <\/p>\n

Mida sellest j\u00e4reldada?<\/p>\n

Kaja Kallase \u00fche tsitaadi p\u00f5hjal tekkinud uudis on m\u00f5nes m\u00f5ttes n\u00e4ide (veebi)ajakirjanduse praktikast, kus persooni ja tsitaadi raami t\u00f5ttu saab paarist s\u00f5nast uudis, mis peale k\u00f5ige l\u00e4heb refereerimise ehk vahendamise t\u00f5ttu t\u00f5lkes nihkesse. <\/p>\n

Selle juhtumi p\u00f5hijoon on, et ingliskeelne idiomaatiline ning irooniline remark liigub Eesti meediasse peamiselt \u201etsitaadi\u201c kujul. Sealjuures selgitus, miks see on nali, kuidas see inglise keeles toimib ja mida see kultuuriliselt t\u00e4hendab, j\u00e4\u00e4b enamasti lahtiseks. <\/p>\n

Tulemus on see, et uudiseks saab ennek\u00f5ike tsitaat, mis on jutustatav, pealkirjastatav, v\u00f5imalikult viraalne, ja mitte seep\u00e4rast, et see kannaks sisulist infot v\u00e4lispoliitika kohta. <\/p>\n

<\/p>\n

Ajakirjanikud v\u00f5iksid olla palju julgemad selgitama s\u00e4\u00e4raste lugude puhul \u00f6eldu ja v\u00e4ljendi konteksti.<\/p>\n

Ajakirjanikud, ka uudistetoimetajad, v\u00f5iksid olla palju julgemad s\u00e4\u00e4raste kahem\u00f5tteliste v\u00f5i idiomaatilistele tsitaatidele \u00fcles ehitatud lugude puhul selgitama \u00f6eldu ja v\u00e4ljendi konteksti. Lisainfot v\u00f5ib vabalt panna ka uudiste teksti, ilma et see rikuks p\u00f5him\u00f5tet, mille j\u00e4rgi autor ehk ajakirjanik ei tohi panna lukku oma subjektiivset hinnangut. <\/p>\n

\u00d5igupoolest v\u00f5iksid ajakirjanikud \u00fcldse rohkem k\u00fcsida, kas ja kui palju on vaja lugusid, kus tsitaat ise ongi lugu. <\/p>\n

Kuna seda praktikat on viimasel k\u00fcmnendil artiklite kirjutamisse sugenenud \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju, kasutavad ise\u00e4ranis poliitikud seda osavalt \u00e4ra, pildudes j\u00e4rjest reljeefsemaid tsitaate, mis isegi pole intelligentsed idioomid, vaid lihtsalt lapsused ja labasused \u2013 kas k\u00f5ik see on t\u00f5esti uudisv\u00e4\u00e4rtuslik?<\/p>\n

Euroopas on intelligentse poliitkultuuri osa alati olnud ka keeleliselt rikas v\u00e4ljendus, mille juurde kuulub n\u00e4iteks oskus kasutada metafoore, fraseologisme v\u00f5i konnotatsioone ja poeetikav\u00f5tteid. Seda ei tasu segi ajada lihtsalt reljeefse tsitaadiloopimisega. <\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (263)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmisel n\u00e4dalal pakkus Eestis vahest k\u00f5ige enam nalja- ja meemimaterjali Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallase tsitaat,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90560,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1639,28,29,95,9595,39130,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-90559","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kaja-kallas","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-meediakriitika","23":"tag-meediapadevus","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115936454459862287","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90559","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90559"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90559\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90560"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90559"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90559"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90559"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}