{"id":90712,"date":"2026-01-22T08:01:07","date_gmt":"2026-01-22T08:01:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90712\/"},"modified":"2026-01-22T08:01:07","modified_gmt":"2026-01-22T08:01:07","slug":"priit-dreimann-kriisiajal-taidab-sahvrit-uksnes-kohalik-toidutoostus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90712\/","title":{"rendered":"Priit Dreimann: kriisiajal t\u00e4idab sahvrit \u00fcksnes kohalik toidut\u00f6\u00f6stus | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riigikontrolli raportis<\/a> toodi v\u00e4lja, et riigil on varusid m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem ja nende arvestust tehakse teistsuguse m\u00f5\u00f5dupuuga kui seni arvatud. Uudise valguses on saanud ka selgeks, et levinud on valearusaam, justkui oleks kriisiaja toit meid juba ladudes ootamas. Reaalne olukord on sellest v\u00e4ga kaugel, kirjutab Priit Dreimann.<\/p>\n

Eestis peab kriisi korral elanike piisava toidu-, ravimi- ja k\u00fctusevaru tagama Eesti varude keskus (EVK). See t\u00e4hendab, et nemad koguvad, haldavad ja vajadusel jagavad inimestele seda, mida hakkama saamiseks tarvis on.<\/p>\n

V\u00e4rske audit n\u00e4itab, et arusaam selle kohta, kuidas see s\u00fcsteem praktikas t\u00f6\u00f6tab, on \u00fcsnagi vildakas. Eriti selles osas, mis puudutab toidujulgeolekut ja toiduvarude tagamist. Nagu \u00fctles EVK juhatuse liige Priit Ploompuu Vikerraadiole antud intervjuus<\/a>, pole EVK-l v\u00f5imalik hoiustada piisavalt suurt valmistoiduvaru, sest teatud aja m\u00f6\u00f6dudes l\u00e4heb toit lihtsalt riknema.<\/p>\n

K\u00fcll aga on paljudel j\u00e4tkuvalt ettekujutus justkui oleks riigil kuskil suured laod, mis on t\u00e4is erinevaid toiduaineid: alates porganditest kuni hakklihani ja mida k\u00f5igile inimestele kriisiolukorras jagama hakatakse. Sellist ladu tegelikkuses ei ole.<\/p>\n

Reaalsuses toidujulgeoleku tagamine lihtsalt nii ei k\u00e4i. Kui teatud toorained ja valmistoidud s\u00e4ilivad mitu kuud, siis on selge, et suur osa igap\u00e4evasest toidust, n\u00e4iteks v\u00e4rske liha v\u00f5i piim, just \u00fclem\u00e4\u00e4ra kaua riiulil seistes s\u00f6\u00f6dav ei p\u00fcsi.<\/p>\n

Kriisiolukorras teatud toitu ei j\u00e4tku<\/p>\n

Tegelikult t\u00e4hendabki piisav varude omamine seda, et suudame kriisihetkel iseseisvalt piisavalt toota. Meil peab selle jaoks olema v\u00f5imekus. Aga juba praegu on teatud toidugruppide puhul ette n\u00e4ha tootmisraskusi, mis on tingitud nii loomade seas levivatest haigustest kui ka riigipoolsete investeeringute puudumisest.<\/p>\n

N\u00e4iteks on sealiha tootmismahud viimase aasta jooksul m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud, kuigi n\u00f5udlus selle j\u00e4rele on kasvanud. Tootmislanguse taga on sigade Aafrika katk (SAK), mis j\u00e4tkuvalt levib ning mille t\u00f5ttu on sealiha isevarustatus langenud 72 protsendilt ligikaudu 50 protsendile. Kuigi katku m\u00f5ju on olnud laastav, pole riik senini v\u00e4lja pakkunud t\u00f5siseltv\u00f5etavat tegevusplaani, kuidas katku m\u00f5jude ja ennetust\u00f6\u00f6ga tegeleda ning tootmisv\u00f5imekus taastada.<\/p>\n

“J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, mida riik ootab, sest t\u00f5siselt tegutsema oleks pidanud hakkama juba eelmisel suvel.”<\/p>\n

Lihatootjad on olukorras, kus tootmine toimub v\u00f5imekuse piiril ning teiste riikidega kaubavahetuse katkemise korral variseks isevarustatus kiiresti kokku. Muuseas, kuue kuu p\u00e4rast on taas suvi k\u00e4es ja SAK-i levik saab uue hoo sisse. J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, mida riik ootab, sest t\u00f5siselt tegutsema oleks pidanud hakkama juba eelmisel suvel. Kuigi \u00f6eldakse, et vigadest \u00f5pitakse, ei ole praegusel juhul seda kahjuks n\u00e4ha.<\/p>\n

Eriti kriitiliseks muudab olukorra see, et meiesugused suured toidutootjad on ka elut\u00e4htsa teenuse osutajad. See t\u00e4hendab, et kriisiolukorras on meie kohustus tagada j\u00e4rjepidev varustatus toiduainetega. Selle kohustuse on meile pannud riik ise.<\/p>\n

Tuleb arvestada, et Eestis v\u00f5ib kriisiolukorras tekkida saartalitus ehk me ei saa s\u00f5ltuda enam \u00fchestki teisest riigist ning peame olemasolevate ressursside juures ise \u00e4ra majandama. Kui sealiha puhul n\u00e4eme, et suudame seda teha veel poole tarbimisvajaduse juures, siis linnuliha puhul on stsenaarium palju mustem.<\/p>\n

Eesti vajab h\u00e4dasti kohalikku haudejaama<\/p>\n

Kohaliku broilerikasvatuse suurim risk on t\u00f5siasi, et Eestis pole \u00fchtegi haudejaama. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik Eestis kasvatatavad kanad on siia tibudena imporditud. Kui piirid peaksid aga kinni minema, nii et kaubad enam vabalt ei liigu, poleks meil m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes enam \u00fcldse kanaliha.<\/p>\n

Haudejaam on midagi, mille olulisus on ilmselge, ent samas on tegu ka millegagi, mis eeldab niiv\u00f5rd mahukaid investeeringuid, et \u00fckski eraettev\u00f5te ei suuda seda majanduskaalutlustel ise \u00fcksi rajada. Haudejaama rajamine on toidujulgeoleku tagamisel elementaarse t\u00e4htsusega, kuid see on p\u00f5llumajandus- ja regionaalpoliitika r\u00e4gastikus ministeeriumi prioriteetides tagaplaanile vajunud.<\/p>\n

Haudejaama teema k\u00f5rval ei saa ka unustada, et lisaks tulevikku vaatavatele v\u00e4ljakutsetele kimbutavad murekohad linnuliha tootmist juba n\u00fc\u00fcd. Paljud kodumaised tootjad hoiavad juba praegu ringi m\u00f6llava linnugripi foonis hinge kinni ja loodavad, et selle m\u00f5ju poleks niiv\u00f5rd suur kui SAK-i puhul. Kuigi linnuliha tootmists\u00fckkel on sealihaga v\u00f5rreldes l\u00fchem, ei maksaks gripi negatiivseid m\u00f5jusid alahinnata.<\/p>\n

Pidades silmas kriisiaja vajadusi, on riigi ja eraettev\u00f5tete \u00fchised pingutused kriitilise t\u00e4htsusega. On levinud \u00fctlus, et investeeringu tegemiseks oli parim aeg eile. Kuna riik ise toitu ei tooda, on oluline tagada, et k\u00f5ige mustema stsenaariumi korral oleks siinsetel suurtootjatel v\u00f5imalik oma kohustusi reaalselt t\u00e4ita. Praegu seda tagatud ei ole.<\/p>\n

Kuigi oleme \u00fches teiste elut\u00e4htsat teenust osutavate ettev\u00f5tetega palju kindlustundesse investeerinud, siis ei saa reaalne varustuskindlus piirneda \u00fcksnes erasektori pingutusega. Oluline on ka riigi panus, n\u00e4iteks nii SAK-i kahjujuhtumite tempokal menetlemisel, sellega seonduva t\u00e4pse tegevusplaani v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ja realiseerimisel kui ka taastootmisv\u00f5imekusse (ehk n\u00e4iteks haudejaama) investeerides. Sest toidujulgeolek ei saa kunagi olla vaid \u00fchepoole pingutus: see on jagatud vastutus, millega panustame \u00fchtlasi Eesti inimeste kindlustundesse ja meie riigi toimimisv\u00f5imekusse.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikontrolli raportis toodi v\u00e4lja, et riigil on varusid m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem ja nende arvestust tehakse teistsuguse m\u00f5\u00f5dupuuga kui seni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90713,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,42171,34,36,31,32,44409,21,44411,28,29,7086,2766,18445,19,25,2767,1397,36257,43786,44410,17175,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-90712","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-varude-keskus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haudejaam","19":"tag-headlines","20":"tag-kriisivarud","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-linnugripp","24":"tag-maag-agro","25":"tag-maag-food","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-priit-dreimann","29":"tag-sigade-aafrika-katk","30":"tag-toidujulgeolek","31":"tag-toidutoostus","32":"tag-toidutootjad","33":"tag-toidutootmine","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115937705300287741","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90712\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90713"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}