Eesti on toetanud Ukrainat alates Venemaa t\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja algusest 2022. aastal rohkem kui 1,1 miljardi euro ulatuses, millest ligi kolmveerandi moodustab s\u00f5jaline abi.<\/p>\n
“Alates 2022. aasta algusest oleme Ukrainale s\u00f5jalist abi andnud 805 miljonit eurot, sealhulgas \u00f5petanud v\u00e4lja umbes 1500 Ukraina s\u00f5durit. Kui sinna sisse lugeda kaitsev\u00e4e Ukraina abistamisega seonduvad kulud, siis kokku 815 miljonit eurot,” \u00fctles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur. See 10 miljonit on l\u00e4inud mitmesugustele kuludele, mis on seotud abi Ukrainasse toimetamisega.<\/p>\n
Riigikantselei andmeil on Ukrainale antud s\u00f5jalisest abist \u00fcle 400 miljoni kulunud laskemoonale, vahendas pressiesindaja Liisa Tagel.<\/p>\n
Varasemalt on teada, et Eesti andis Ukrainale juba enne Venemaa sissetungi<\/a> 2022. aasta 24. veebruaril USA-lt soetatud tankit\u00f5rjes\u00fcsteeme Javelin ja nende rakette ning hiljem mituk\u00fcmmend 122-millimeetrist ja 155-millimeetrist haubitsat ja laskemoona nendele, l\u00fchimaa \u00f5hut\u00f5rje raketis\u00fcsteemi Mistral<\/a> laskeseadeldised ja raketid, tankit\u00f5rjemiine, tankit\u00f5rjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, erinevaid k\u00e4situlirelvi koos laskemoonaga, s\u00f5idukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuulivestid, talvevorme ning kuivtoidupakke.<\/p>\n Lisaks on Eesti panustanud NATO koordineeritavasse programmi PURL 10 miljonit eurot. Selle vahenditest ostavad Euroopa riigid Ameerika \u00dchendriikidelt relvastust, mis antakse edasi Ukrainale.<\/p>\n Kahe miljoni euroga on Eesti osalenud Eesti initsiatiivil Euroopa Liidus k\u00e4ivitatud kahe miljoni m\u00fcrsu algatuses.<\/p>\n Eesti koos Luksemburgiga juhib ka Ukraina toetamiseks moodustatud IT-koalitsiooni, millega liitunud 18 riigi peale kokku on Ukrainat toetatud rohkem kui 1,3 miljardi euroga. Eesti panustas 2025. aastal IT-koalitsiooni kaudu 8,75 miljonit eurot, mis sisaldab 3,5 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuse Starlinki sides\u00fcsteemide soetamist Ukrainale ning lisaks ka vastavalt Ukraina vajadustele IKT-varustust. Eesti on koalitsiooni toetanud ka personaliga – 2024. aastal kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) hankspetsialisti kaasamisega ja 2025. aastal k\u00fcberv\u00e4ejuhatuse eksperdiga.<\/p>\n Eraldi t\u00f5id nii riigikantselei kui ka v\u00e4lisministeeriumi esindajad v\u00e4lja, et eelmisel aastal oli Eesti s\u00f5jaline abi Ukrainale 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2025. aasta s\u00f5jalisest abist oli enamus Ukraina vajadusi arvestades Eesti kaitset\u00f6\u00f6stuselt ostetud vahendid, kokku 95 miljoni euro eest. Peamiselt tarniti Ukrainale droone ja muud prioriteetset s\u00f5javarustust.<\/p>\n Eesti muu abi \u00fcletab veerand miljardit <\/p>\n V\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Brita Kikase esitatud andmete kohaselt on Eesti eraldanud Ukrainale ja selle kodanikele koos alanud aastal plaanitava abiga kokku v\u00e4hemalt 370 miljonit eurot.<\/p>\n Sellest suurima osa moodustab arengukoost\u00f6\u00f6 raames antud abi, mida on 251 miljonit eurot.<\/p>\n Sinna alla paigutub 166,4 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses h\u00fcvitisi ja toetusi Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikele, kes on saanud Eestilt ajutise kaitse.\u00a0130 miljonit sellest on kasutatud juba 2022. aastal. Lisaks on Eesti eraldanud ka 23,5 miljonit s\u00f5jap\u00f5genike majutamise kuludeks. Ehkki summad on suured, on n\u00e4iteks Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike k\u00e4itumist uurinud Tartu \u00dclikooli professor Raul Eamets juba 2023. aastal \u00f6elnud,<\/a> et Eestisse saabunud Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud ei ole Eesti majandusele koormaks, vaid panustavad selle arengusse, kuna on valdavas osas t\u00f6\u00f6le asunud.<\/p>\n Arengukoost\u00f6\u00f6 all arvestatakse ka Eesti antud 14,7 miljonit eurot ukrainlaste hariduse toetuseks, 12 miljonit Ukraina eelarvetoetuseks, 11,5 miljonit kulud avaliku ja kolmanda sektori v\u00f5imekuste t\u00f5stmiseks ning 3-5 miljoni euro suuruseid panuseid veel mitmesse eri valdkonda.<\/p>\n Arenguabi k\u00f5rval eraldi arvestusena on Eesti andnud Ukrainale 31,7 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses humanitaarabi; 85,6 miljonit finantsinstitutsioonidele ning umbes kolm miljonit energiasektori toetuseks.<\/p>\n Kikas r\u00f5hutas aga siinkohal, et lisaks eeltoodud andmetele on Eesti inimesed Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu, samuti on abi andnud Eesti omavalitsused.<\/p>\n T\u00e4psemad abinumbrid plaanib v\u00e4lisministeerium kokku saada hiljemalt aprillis.<\/p>\n