Minu meelest oli just Jaan Kaplinski (p\u00e4rast Tammsaaret) meie k\u00f5ige t\u00f5sisem kandidaat Nobeli preemiale. Ja seda mitte \u00fcksnes t\u00e4nu tema euroopalikul tasemel avarale ja s\u00fcgavale luuleloomingule, vaid ka arvukatele suurep\u00e4rastele esseedele. \u00dcks prantsuse ajakirjanik nimetas Kaplinskit “eesti Voltaire’iks”.<\/p>\n
M\u00e4letan h\u00e4sti, kuidas ENSV p\u00e4evil jahiti Loomingu, Horisondi ning Sirbi ja Vasara numbreid Kaplinski esseedega. Oli ta ju \u2013 eriti p\u00e4rast “40 kirjale” (1980) allakirjutamist \u2013 ametlikult \u00fcsna t\u00f5rjutud autor, kelle esimene esseederaamat sai ilmuda hoopis Soomes aastal 1982.<\/p>\n
Olen Kaplinskist varem kahel korral kirjutanud1; j\u00e4rgnev vaatlus toetub neile m\u00f5ttek\u00e4ikudele, mida siinkohal olen t\u00e4iendanud.<\/p>\n
Kaplinski paradoks<\/p>\n
Loomult rahumeelsena p\u00fc\u00fcdis Jaan Kaplinski sageli pingeid maha v\u00f5tta, ehitada kirikut keset k\u00fcla, kirjutada nii, et hundid s\u00f6\u00f6nud ja lambad terved. Ent meie pingetest tulvil \u00fchiskonnas, kus pole veel sugugi \u00fcle saadud klassiv\u00f5itluslikust m\u00f5tteviisist (kes ei ole meie poolt, on meie vastu!), sattus ta sageli kahe tule vahele.<\/p>\n
Kaplinskit on \u00e4gedalt r\u00fcnnanud nii usklikud kui ka uskmatud, v\u00e4ga erinevate poliitiliste suundade esindajad Gustav Naanist t\u00f5sirahvuslasteni. \u00dcsna terav m\u00f5ttevahetus oli tal n\u00e4iteks J\u00fcri Linaga.<\/p>\n
Ometi tundub mulle, et Kaplinski pikaajaline ja intensiivne valgustus- ja selgitust\u00f6\u00f6 on kandnud p\u00e4ris korralikku vilja. Just t\u00e4nu temale on mitmetes tundlikes maailmavaatelistes k\u00fcsimustes tasapisi v\u00f5idule p\u00e4\u00e4senud suurem sallivus, kus teisitim\u00f5tlejat ei kuulutata enam tingimata klassi- v\u00f5i rahvavaenlaseks.<\/p>\n
Imetlesin sageli Kaplinski talenti ja takti reageerida just eriti plahvatusohtlikele pingekolletele, \u00f6elda oma lepitav s\u00f5na keerulistes konfliktsituatsioonides, sealgi, kus teistel kirjanikel kippus suu vett t\u00e4is minema.<\/p>\n
Kaplinski taunis igat liiki ideefanaatikuid. J\u00e4i meelde \u00fcks tema lennukalt teravdatud m\u00f5ttearendus. “On parem, kui inimene peab lugu heast \u00f5llest, headest sigaritest, kaardim\u00e4ngust s\u00f5pradega ja l\u00f5but\u00fcdrukutest kui kangelassurmast isamaa, partei v\u00f5i aate nimel,” esitas ta “kergemeelsete itaallaste” ellusuhtumist. Samas lisas Kaplinski selgituseks: “Olen peaaegu samal arvamusel, kuigi ise olen pigem askeet kui nautleja.”2<\/p>\n
Vaimsete v\u00e4\u00e4riskivide kollektsioon<\/p>\n
Eriti Kaplinski esinduslik esseevalimik “K\u00f5ik on ime” (2004, 576 lk) \u2013 paremik kogu kirjaniku laialdasest esseistikast \u2013 m\u00f5jub \u00fcle lugedes \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4rskelt ja m\u00f5tteid ergastavalt. See on kogu Eesti m\u00f5tteloo sarja \u00fcks kroonijuveele.<\/p>\n
Samas olen kaugel sellest, et pidada Kaplinskit eksimatuks t\u00f5eprohvetiks. Vastupidi, ka tema esinduskogumikust leiab \u00fcht-teist sellist, milles autor omaenese loogikast kaasakistuna langeb m\u00f5ne katteta m\u00f5ttespekulatsiooni ohvriks.<\/p>\n
N\u00e4iteks olgu tema s\u00fcnge j\u00e4reldus: “Eesti keele traagika on selles, et keeleuuendus ja keelekorraldus on temast teinud surnud keele.”3<\/p>\n
Jah, ka (p\u00e4eva)poliitikas kippus ta vahel lausa rappa minema. Sellistel puhkudel aga meenub mulle Friedrich Nietzsche tuntud \u00fctlus, mille j\u00e4rgi suurmeeste eksimused on viljakamad kui v\u00e4ikevaimude t\u00f5ed.<\/p>\n
P\u00fc\u00fcdmata Kaplinski ulatuslikku esseistikat l\u00e4hemalt piiritleda, meenutaksin \u2013 ja soovitaksin huvilisele lugejale \u2013 minu meelest parimat teejuhti kirjaniku vaimuilma, Thomas Salumetsa raamatut “Kujuneda sunnita: m\u00f5testades Jaan Kaplinskit” (2016, 278 lk). Siin on kuidagi eriti \u00f5nnestunult s\u00fcnteesitud kirjaniku eraelu, tema luule ja filosoofilised vaated.<\/p>\n
Tooksin vaid \u00fche tsitaadi teosest: “Kaplinski rahuliku ja vaikse pealispinna alt leiame masenduse ja meeleheite allak\u00e4iguspiraali serval k\u00f5ikuva inimese.4”<\/p>\n
Nii seisab Salumetsa raamat v\u00e4ga kaugel idealiseeritud p\u00fchakuportreest; siin avatud Kaplinski eluk\u00e4igu t\u00f5eline dramatism aitab tema m\u00f5tteilma veelgi paremini m\u00f5ista.<\/p>\n
\u00dcldmulje Kaplinski ainulaadsest valgustajategevusest aga tahaksin kokku v\u00f5tta filosoof Karl Jaspersi s\u00f5nadega. “Leida iga p\u00e4ev tr\u00fckitava r\u00e4mpsu seest kalliskivi, lihtsa artikli t\u00e4iuslikus keeles oivalisima l\u00fchiduseni lihvitud \u00fclevaade \u2013 see on t\u00e4nap\u00e4eva inimesele suurim, kui ka mitte kuigi sageli osaks saav nauding,” kirjutab Jaspers.5<\/p>\n
Sellest aspektist l\u00e4htudes v\u00f5iksime k\u00f5hklemata tunnistada, et eriti Kaplinski raamat “K\u00f5ik on ime” kujutab endast maitsekalt valitud luksuslike v\u00e4\u00e4riskivide kollektsiooni. See on omamoodi unelmraamat kirjanduslikule gurmaanile, mis aga samas v\u00f5iks olla vaimseks \u00e4ratajaks ja teejuhiks iga\u00fchele, kel v\u00e4hegi silma ja k\u00f5rva heade esseede nautimiseks.<\/p>\n
1 Kriitikaraamatus “Kulli pilk”, Ilmamaa, Tartu 2005, lk 73-75 ja 380-382<\/p>\n
2 Jaan Kaplinski \/ Johannes Salminen, “\u00d6\u00f6d valged ja mustad. Kirjavahetus aastast 2001”. Soome ja rootsi keelest t\u00f5lkinud Aino Laagus ja Mari Allik, Loomingu Raamatukogu 2003, 19\/20, lk 13<\/p>\n
3 Jaan Kaplinski, “K\u00f5ik on ime”, koostanud ja saates\u00f5na: Toomas Salumets, sari Eesti m\u00f5ttelugu, nr 55, Ilmamaa, Tartu 2004, lk 362<\/p>\n
4 Thomas Salumets, “Kujuneda sunnita: m\u00f5testades Jaan Kaplinskit”, inglise keelest t\u00f5lkinud Kersti Unt, Varrak, Tallinn 2016, lk 34 (peat\u00fckk “Rahutu m\u00f5ttetark”)<\/p>\n
5 Karl Jaspers, “Aja vaimne situatsioon”, t\u00f5lkinud Krista L\u00e4\u00e4nemets, sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 1997, lk 138<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minu meelest oli just Jaan Kaplinski (p\u00e4rast Tammsaaret) meie k\u00f5ige t\u00f5sisem kandidaat Nobeli preemiale. Ja seda mitte \u00fcksnes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90826,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[35927,26,27,37,33,35,44455,34,36,31,32,21,28934,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-90825","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aivar-kull","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-esseistika","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaan-kaplinski","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115938263241656952","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90825"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90825\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}