{"id":90827,"date":"2026-01-22T10:24:14","date_gmt":"2026-01-22T10:24:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90827\/"},"modified":"2026-01-22T10:24:14","modified_gmt":"2026-01-22T10:24:14","slug":"uuring-pealinna-kogukonnaaedades-kasvanud-toit-on-soomiseks-ohutu-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/90827\/","title":{"rendered":"Uuring: pealinna kogukonnaaedades kasvanud toit on s\u00f6\u00f6miseks ohutu | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Tallinna \u00dclikooli teadlaste kordusuuring n\u00e4itab, et pealinna kogukonnaaedades kasvatatud puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad ei sisalda tervisele ohtlikke aineid, kuid sealseid saadusi s\u00fc\u00fces tuleb kinni pidada lihtsatest h\u00fcgieenireeglitest.<\/p>\n<p>Linnaaiandus ja kogukonnaaiad on Tallinnas kanda kinnitanud, ent sageli saadab rohen\u00e4ppude tegevust hirm liikusest tingitud saaste ees. Tallinna \u00dclikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht uuris kolleegidega, kas tiheda liiklusega magistraalide l\u00e4heduses kasvanud toit on s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbulik.<\/p>\n<p>&#8220;Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet on juba hulk aastaid sellel silma peal hoidnud, et saaksime t\u00e4ie kindlusega kogukonnaaiandust propageerida,&#8221; selgitas dotsent saates &#8220;Huvitaja&#8221;. Uuringusse kaasati kuus aeda, millest kaks olid lasteaedade \u00f5ppeaiad. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus nii mulla- kui ka taimeproove ja uuris nii pestud kui ka pesemata taimi.<\/p>\n<p>Kastipeenrad maandavad riske<\/p>\n<p>Uuringus keskendusid teadlased eesk\u00e4tt raskmetallidele. Raskmetallid on j\u00e4lgelemendid, mis kuhjuvad erinevatest saasteallikatest mulda. Pikaajalisel akumuleerumisel v\u00f5ivad need olla inimese tervisele kahjulikud. Anal\u00fc\u00fcsid t\u00f5id aga h\u00e4id uudiseid. &#8220;Mulla raskmetallide tulemused olid tegelikult p\u00e4ris head,&#8221; kinnitas Piret Vacht. \u00dcksikutes proovides esines neid veidi rohkem.<\/p>\n<p>Heade tulemuste \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid peitub muutunud aianduspraktikas. Enamik kogukonnaaedu on kolinud peenrakastidesse. &#8220;Kuna paljud on kolinud kastidesse, ei ole ajaloolise saaste probleem kogukonnaaedades v\u00e4ga aktuaalne,&#8221; \u00fctles Vacht.<\/p>\n<p>Kahtlusi on tekitanud ka linnaaedades kasutatav muld, ent teadlase s\u00f5nul on see hirm asjatu. &#8220;Seda tehakse kalmistu- ja haljastusj\u00e4\u00e4tmetest. Seda testitakse periooditi ja tasemed on t\u00e4itsa korralikud. Enamik kogukonnaaedu kasutabki seda,&#8221; lisas dotsent. Raskemetalle seal ebanormaalsetes kogustes ei leidu.<\/p>\n<p>\u00d5husaastest pole p\u00e4\u00e4su<\/p>\n<p>Kuigi muld on puhas, peavad linnaaednikud arvestama \u00f5husaastega. Saasteallikaid on linnas mitmeid. Lisaks heitgaasidele peab t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5tlema ka n\u00e4iteks rehvipurule ja teekattest p\u00e4rit tolmule. &#8220;Enamasti on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. Tunda annab aga \u00f5husaaste m\u00f5ju \u2013 taimede \u00fcleloputamine enne s\u00f6\u00f6mist on v\u00e4ga tervitatav,&#8221; s\u00f5nas Piret Vacht.<\/p>\n<p>Eriti vastuv\u00f5tlikud on pikaajalised kultuurid. &#8220;M\u00f5ned \u00fcksikud taimed, n\u00e4iteks piparm\u00fcnt, on saanud palju rohkem saastet kui teised \u00fcrdid v\u00f5i k\u00f6\u00f6giviljad,&#8221; m\u00e4rkis Vacht.<\/p>\n<p>Samuti on probleemiks puuviljad. M\u00f5nes piirkonnas, n\u00e4iteks Lasnam\u00e4el, on teadlased t\u00e4hele pannud, et eriti tuntav on just puuviljade peale kogunev saaste. Lahendus on aga lihtne.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei ole k\u00fcll uurinud kogu Tallinna \u00f5unu, vaid v\u00f5tnud proove eelk\u00f5ige Lasnam\u00e4elt, Vormsi rohealalt, kus on toidusalu. Sealt oli v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha, et \u00f5husaastekoormus oli tegelikult v\u00e4ga suur. Kui aga pesemine oli tehtud, olid k\u00f5ik tasemed t\u00e4iesti normaalsed,&#8221; lisas Vacht. Sarnaselt peaks pesema alati kesklinnas kasvanud salatit, \u00fcrte ja teetaimi.<\/p>\n<p>Mida ja kuhu istutada?<\/p>\n<p>Kuigi toit on ohutu, tasub saastunumates piirkondades valida teadlikumalt, mida t\u00e4pselt kasvatada. &#8220;\u00d5husaaste korral v\u00f5iks lehtk\u00f6\u00f6givilju v\u00e4hem kasvatada ja eelistada pigem porgandit, tomatit ja muid juurvilju,&#8221; soovitas Piret Vacht. Piirkonnas, kus on teada, et mullasaaste v\u00f5ib olla probleemsem, oleks targem eelistada h\u00e4sti kiirekasvulisi lehtk\u00f6\u00f6givilju.<\/p>\n<p>Puhtama \u00f5huga piirkondades on valikuvabadus suurem. &#8220;Piirkonnas, kus on \u00f5hk veidi puhtam, v\u00f5ib julgelt \u00fcrdid kasutusele v\u00f5tta,&#8221; s\u00f5nas dotsent.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes on linnas kasvatatud toit v\u00f5rreldav poekaubaga. &#8220;Ka p\u00f5llumajanduskeskkonnas on alati k\u00fcsimus, milliseid taimekaitsevahendeid on kasutatud v\u00f5i kas p\u00f5ld on suure tee \u00e4\u00e4res olnud. Need riskid on samamoodi olemas k\u00f5ige puhul, mis meile poest m\u00fc\u00fcakse,&#8221; nentis Piret Vacht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dclikooli teadlaste kordusuuring n\u00e4itab, et pealinna kogukonnaaedades kasvatatud puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad ei sisalda tervisele ohtlikke aineid, kuid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90828,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10116,28,29,19,44456,25,407,31365,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-90827","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kogukonnaaiad","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-piret-vacht","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-tallinna-ulikool","25":"tag-toiduohutus","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115938267150189668","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90827\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}