T\u00f5ukun jutus Austraalia p\u00e4ritolu filosoofi Alexander Douglase raamatust “Identiteedi vastu. Enese k\u00fc\u00fcsist p\u00e4\u00e4semise tarkus” (Alexander Douglas, “Against Identity. The Wisdom of Escaping the Self”, 2025).<\/p>\n
Douglas m\u00e4\u00e4ratleb identiteeti kui inimese mainet teiste silmis koos arusaamaga iseendast ja need kaks aspekti on teineteisega pidevas suhtluses. Kuid autor kahtleb, kas identiteet selle kitsas m\u00f5istes ikka on meile vajalik, \u00e4kki on see hoopis kahjulik v\u00f5i isegi ohtlik. Ta viitab valgustusajastule, mil n\u00e4hti ette inimkonna \u00fchendamist ulatusliku kosmopoliitse identiteediga, mis tugineks inimloomuse universaalsusele ja abstraktsele m\u00f5tlemisele.<\/p>\n
Kui keegi tahab midagi t\u00f5estada, on alati kasulik viidata klassikutele, see annab m\u00f5tetele kaalu juurde. Douglas on valinud v\u00e4lja kolm tegelast, need on Vana-Hiina m\u00f5tleja neljandast sajandist enne meie aega, Zhuangzi, kelle ajalooline isiksus on k\u00fcll ebaselge, 17 sajandi Hollandi filosoof Benedictus Spinoza ja 20. sajandi ajaloolane ja m\u00f5tleja Ren\u00e9 Girard. K\u00f5ik nad on Douglase s\u00f5nul jaganud sama m\u00f5tet, et tuleks loobuda meie kiindumusest identiteeti ja muutuda osaks k\u00f5igi asjade m\u00e4\u00e4ratlemata voolust.<\/p>\n
K\u00f5ik kolm elasid murrangulistel aegadel, Zhuangzi niinimetatud s\u00f5divate riikide ajastul, Spinoza Hollandis l\u00e4\u00e4ne kristluse jagunemise j\u00e4rel ja kapitalistliku kaasaja tekke alguses. Girard t\u00f6\u00f6tas Prantsusmaal ja USA-s p\u00e4rast teist ilmas\u00f5da, kui uued eneseloome ideaalid t\u00f5usid s\u00f5ja varemetest, ajal, mil toimus dekoloniseerimine ja revolutsioon meedias ning tehnoloogias.<\/p>\n
Raamatu l\u00e4htekohaks on teooria, et identiteet tuleneb teiste j\u00e4lgimisest ja et tegelikkuses on see vaimse v\u00e4givalla vorm, mis tihti viib f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallani. Identiteet on Douglase hinnangul seega h\u00e4vitav, kuigi pakub ka moraalseid juhiseid meie eluks. Inimene p\u00fc\u00fcdleb identiteedi poole, kuna ilma selleta tunneks ta, et on eikeegi.<\/p>\n
“Meie identiteedi \u00e4hvardamist loetakse meie olemise \u00e4hvardamiseks.”<\/p>\n
Paljude inimeste jaoks m\u00e4\u00e4ravad nende uskumused ja tegevus selle, kes nad on. R\u00fchmad, kes end identifitseerivad kas rahvuslikel, poliitilistel, moevoolu, spordimeeskondade pooldamise v\u00f5i arusaamade alusel, v\u00f5ivad kergelt sattuda s\u00f5jajalale teiste r\u00fchmitustega, kes end muul moel identifitseerivad. Meie identiteedi \u00e4hvardamist loetakse meie olemise \u00e4hvardamiseks.<\/p>\n
Mainime vahele kohe, et kollektiivne identiteet on v\u00e4ltimatu ja vajalik. Kui eestlased ei oleks tunnetanud endi identiteeti eestlastena, ei oleks meil n\u00f5ukariigi lagunemise j\u00e4rel t\u00f5en\u00e4oliselt ka oma riiki taas tekkinud.<\/p>\n
Douglas m\u00e4rgib \u00e4ra praeguse aja kuuma teema, nimelt polariseerumise. Inimesed polariseeruvad, kui nad kaasavad oma identiteeti poliitilised vaated. Kui aga kogu teie identiteet ehk arusaam, kes te olete, p\u00f5hineb poliitilistel vaadetel, on suur t\u00f5en\u00e4osus, et te arendate v\u00e4lja nende vaadete \u00e4\u00e4rmusliku vormi. Polariseerumine on ka suur t\u00f5ke kollektiivse tegevuse teel. Inimesed vaevalt et teevad koost\u00f6\u00f6d v\u00f5i leiavad kompromisse teistega, kui kogu nende identiteet p\u00f5hineb vastasseisul nendega.<\/p>\n
Douglase arvates muudab identiteet inimesed vastuv\u00f5tlikuks ka valeinfole, v\u00f5imendades sel moel vastasseisu l\u00e4bi arusaama, et faktid justki toetavad just teie vaateid.<\/p>\n
Inimesed ei saa sinna midagi parata, et nad on olemuslikult j\u00e4ljendajad. Reklaamid, eneseabi gurud ja isegi poliitilised liidrid kuulutavad, et me peaksime olema iseenda parem versioon, kuid need paremad versioonid osutuvad v\u00e4ltimatult kellegi teise j\u00e4releaimamiseks. Eksistentsiaalne tung luua oma identiteeti viib meid veelgi rohkem eeskujude loitsu m\u00f5ju alla. Ja t\u00e4nap\u00e4eval on miljonid sellised eeskujud meil alati taskus, vaid \u00fche kliki v\u00f5i viipe kaugusel.<\/p>\n
J\u00e4ljendusiha on konfliktidele kalduv. Kui mina tahan sama, mida sina, siis saavad meist t\u00f5en\u00e4oliselt rivaalid. Kui ma tahan olla nagu sina, tahan ma, et mind j\u00e4ljendataks samal viisil, nagu mina j\u00e4ljendan sind. Inimene, kes mind ei austa, ohustab minu identiteeti t\u00f5siselt v\u00f5etava inimesena. Seega riskin ma identiteedi nimel konfliktiga.<\/p>\n
Kujundades oma identiteeti imetletava eeskuju j\u00e4rgi t\u00e4hendab ka ise imetletav olemist, kuid selles veendumiseks on vaja imetlejaid. Rahvamasside t\u00e4helepanu on aga piiratud ressurss. Iga\u00fcks, kes loeb teie sotsiaalmeedia sisu, ei loe samal ajal minu oma. Isegi tehnoloogiad, mis toodavad massilise heakskiidu odavaid vahendeid, nagu laikide panek sotsiaalmeedias, ei k\u00f5rvalda rivaalitsemist.<\/p>\n
K\u00fcsimus identiteedist ei ole lihtsalt individuaalne soov, seda v\u00f5imendab meie kalduvus enese nii-\u00f6elda kodustamiseks. Moodustuvad v\u00f5imsad m\u00f5ttekaaslaste r\u00fchmad nii koosolekuruumis, pidudel, m\u00e4nguplatsil kui ka netikogukondades. Tunnustatud identiteedist k\u00f5rvale kaldumine t\u00e4hendab h\u00e4bistamist. Iga\u00fcks, kes kaldub k\u00f5rvale tavakategooriatest, ohustab kaudselt teiste identiteeti. Sellest ka n\u00e4iteks erakondadest nende liikmete v\u00e4lja heitmine, kes v\u00e4ljendavad kollektiivsest identiteedist k\u00f5rvale kalduvaid arvamusi.<\/p>\n
Kujunenud identiteedir\u00fchmades p\u00fc\u00fceldakse samameelsete suuremale t\u00e4helepanule, et saada j\u00e4ljendatavaks. Siit ka radikaalsete poliitiliste j\u00f5udude esindajate seas kalduvus hakata \u00fcha r\u00e4igemalt pr\u00f6\u00f6kama, et t\u00e4helepanu k\u00f6ita ja n\u00e4idata, et mina olen see k\u00f5ige-k\u00f5ige. Samuti ka p\u00fc\u00fcdlus maha teha ning tasa l\u00fclitada k\u00f5ik, mis minu ja meie n\u00e4gemusele ei vasta. Nagu USA-s n\u00e4iteks Donald Trumpi soov lasta lahti ajakirjanikke ja panna kinni v\u00f5i k\u00f5rvale t\u00f5rjuda massiteabekanaleid, mis temaga kaasa ei k\u00f5la. V\u00f5i Eestis soov lahti saada ERR-ist<\/a>, kuna see edastab s\u00f5numeid, mis minu ja meie seisukohtadega ei haaku.<\/p>\n Kui aga suurriigi staatus on muutunud osaks rahvuslikust identiteedist, siis eelistab see muutumise asemel s\u00f5da, mitte mugavat kohta riikide teises reas. Nagu praegu Venemaal, kus impeeriumi identiteet on kujundatud valitsevaks ja k\u00f5ik teisiti arvajad pannakse kinni, lastakse lahti v\u00f5i sunnitakse lahkuma.<\/p>\n L\u00f5petuseks \u00fcks n\u00e4ide Douglase toodud vanast loost. Zhuang Zhou n\u00e4gi unes, et on liblikas. \u00c4rgates leidis ta aga, et on Zhuang Zhou, kes leidis, et liblika ja tema identiteet on erinevad. Kuid tekkis k\u00fcsimus, kas ta on Zhuang Zhou, kes n\u00e4gi unes liblikat. V\u00f5i on ta liblikas, kes n\u00e4eb unes, et on Zhuang Zhou\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f5ukun jutus Austraalia p\u00e4ritolu filosoofi Alexander Douglase raamatust “Identiteedi vastu. Enese k\u00fc\u00fcsist p\u00e4\u00e4semise tarkus” (Alexander Douglas, “Against Identity.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[44501,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,4270,4271,4273,21,22104,44500,28,29,95,19,25,397,23,24,22,325,20,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-90935","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alexander-douglas","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-filosoofia","20":"tag-harri-tiido","21":"tag-harri-tiido-taustajutud","22":"tag-headlines","23":"tag-identiteet","24":"tag-identiteet-ja-demokraatia","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-sotsiaalmeedia","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-usa","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-vikerraadio","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90935","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90935"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90935\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90935"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90935"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90935"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}