Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) p\u00f5hikooli l\u00f5petamise uues korras on koolide jaoks palju segast ning kogenud koolijuhi Tarmo Looduse (pildil) ja koolijuhtide \u00fchenduse juhi Urmo Uibolehe hinnangul v\u00f5ib l\u00f5puni l\u00e4bim\u00f5tlemata reformi tagaj\u00e4rjel sadakond noort j\u00e4\u00e4da koolikohast \u00fcldse ilma.<\/p>\n
Sarnaselt varasema p\u00f5hikooli l\u00f5petamise korraga, tuleb muutunud s\u00fcsteemis l\u00e4bida kooli \u00f5ppekava ja sooritada l\u00f5pueksamid.\u00a0Seni pidi l\u00f5petaja, kelle l\u00f5pueksami tulemus j\u00e4i alla 50-protsendise l\u00e4vendi, l\u00e4bima paarin\u00e4dalase t\u00e4iend\u00f5ppe ning tegema seej\u00e4rel ka j\u00e4releksami.\u00a0<\/p>\n
Uue m\u00e4\u00e4rustiku j\u00e4rgi peab l\u00f5petaja alla l\u00e4vendi sooritatud \u00f5ppeainete ning puudulikult l\u00e4bitud ainete puhul l\u00e4bima t\u00e4iendava \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ehk ettevalmistava \u00f5ppe. See kestaks terve aasta.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rustiku j\u00e4rgi on p\u00f5hikooli kohustus sellist t\u00e4iendavat \u00f5ppet\u00f6\u00f6d pakkuda ning kui see \u00f5pilasel l\u00e4bida \u00f5nnestub, saab ta p\u00f5hikooli l\u00f5petada.<\/p>\n
Koolijuhtide s\u00f5nul on muudatustes mitmeid lahtisi otsi<\/p>\n
Tartu erakooli direktori ja koolijuhtide \u00fchenduse juht Urmo Uiboleht \u00fctles Vikerraadio “Reporteritunnis”, et koolides tekitavad ebakindlust HTM-i segased s\u00f5numid.\u00a0<\/p>\n
“K\u00f5ik [p\u00f5hikooli l\u00f5puklassi \u00f5pilased] justkui l\u00f5petavad, aga siis tuleb ikkagi, et p\u00e4ris k\u00f5ik ei l\u00f5peta. Et kui ei l\u00f5peta,\u00a0kuidas siis see \u00f5ppimine edasi toimub. Sest me oleme samal ajal ju k\u00e4ivitanud ka reformi, kus 18-aastaste koolisk\u00e4imine on seadustatud,” s\u00f5nas Uiboleht.<\/p>\n
Pikaaegse Viljandi kutse\u00f5ppekeskuse direktori Tarmo Looduse s\u00f5nul tekitab\u00a0 kutsekoolidele samuti muret HTM-i plaanide \u00e4hmasus.<\/p>\n
“Kogu see pakett, mis \u00fchel \u00f5ppeaastal toimub, peaks \u00f5ppeaasta alguses valmis olema ehk me tegelikult ju planeerime kutsehariduses v\u00e4hemalt kahte aastat ette kogu aeg,” \u00fctles Loodus.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on kutse\u00f5ppekoolidel samuti probleemiks, et veel pole HTM koolidele saatnud riiklikke \u00f5ppekavasid, mille j\u00e4rgi koolid j\u00e4rgmisel \u00f5ppeaastal \u00f5pilasi vastu v\u00f5tma peaksid.<\/p>\n
“Eelmine aasta, kui riik kehtestas 14 \u00f5ppekava, siis see juhtus 4. aprillil. Sellel aastal ma tean, et see 19 \u00f5ppekava eeln\u00f5u on ministeeriumis koosk\u00f5lastusringil tagasi. Aga millal see vastu v\u00f5etakse, me t\u00e4na ei tea. Kogemus on, et kui me esitame ministeeriumile \u00f5ppekava, siis see k\u00e4ib kaks-kolm korda edasi-tagasi ministeeriumi ja kooli vahel,” selgitas Loodus.<\/p>\n
Vastuv\u00f5tust v\u00f5ib edaspidi puududa inimlikkus<\/p>\n
Lisaks on m\u00f5lema koolijuhi s\u00f5nul j\u00e4\u00e4nud ebaselgeks, kuidas t\u00e4pselt peaks uuendatud sisseastumise infos\u00fcsteem (SAIS) t\u00f6\u00f6tama.\u00a0<\/p>\n
“Paar p\u00e4eva tagasi hakkas haridus- ja teadusministeerium jagama koolidele ka ligip\u00e4\u00e4su selle uuele s\u00fcsteemile. Demokeskkond on seal kasutatav, aga ei ole me veel aru saanud k\u00f5igest, mida see uus SAIS meile siis v\u00f5imaldab. Aga kogu vastuv\u00f5tt tuleb selles infos\u00fcsteemis nii \u00e4ra kirjeldada, et iga \u00f5pilane saab aru, mida ta valib, kuhu ta l\u00e4heb, millised \u00f5igused tal on, millised kohustused tal on,” selgitas Loodus.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei ole SAIS iseenesest suurem probleem, vaid pigem tuleb programmi sisestada palju erinevaid andmeid.\u00a0<\/p>\n
Uibolehe arvates v\u00f5ib infos\u00fcsteemi miinuseks olla inimlikkuse v\u00e4henemine, sest tehnoloogia koostatud nimikirjas ei ole sisseastumisvestlusel nii suurt osakaalu.<\/p>\n
Koolijuhtide s\u00f5nul on nende peamine soov v\u00f5tta muudatustega aeg maha. Nende s\u00f5nul peaks koolis\u00fcsteemi muudatused tegema enne uue \u00f5ppeaasta algust ehk siis k\u00f5nealused muudatused oleks pidanud olema k\u00f5igile teada 2025. aasta 1. septembriks.<\/p>\n
“K\u00f5ik see tundub nagu eksperimenteerimine meie noorte ja lastega,” s\u00f5nas Loodus.<\/p>\n
“On kahju, kui paark\u00fcmmend v\u00f5i sadakond noort kiirustades ja l\u00f5puni l\u00e4bim\u00f5tlemata reformi p\u00e4rast s\u00fcgise hakul p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, kus ja kuidas nende \u00f5pitee j\u00e4tkub,” lisas Uiboleht.<\/p>\n
Sama teemat kajastas eelmisel n\u00e4dalal ka “Aktuaalne kaamera” ning haridusministeerium l\u00fckkas siis igasuguse kriitika tagasi.<\/p>\n
Ministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika osakonnajuhataja \u00dclle Matsin \u00fctles 14. jaanuaril ERR-ile, et m\u00e4\u00e4rusemuudatused, mis s\u00e4testasid p\u00f5hikooli l\u00f5petamise uue korra, v\u00f5eti vastu eelmise aasta l\u00f5pus ning tema hinnangul ei saa \u00f6elda, et koolidel puuduks selle kohta info.<\/p>\n
Uuenduste kehtimahakkamise ajakava ministeerium hoolimata koolijuhtide soovist muuta ei plaani. Matsin m\u00e4rkis, et \u00f5pikohustus rakendub sellest kevadest.<\/p>\n
Koolijuhtide \u00fchenduse kriitika kohta uute \u00f5ppekavade valmimise viibimise kohta m\u00e4rkis haridusministeeriumi esindaja, et see protsess t\u00f5epoolest alles k\u00e4ib, kuid \u00f5pilastele saab neid \u00f5ppekavasid siiski juba pakkuda.<\/p>\n
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pole koolijuhtide ja lapsevanemate muredele avalikult vastanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) p\u00f5hikooli l\u00f5petamise uues korras on koolide jaoks palju segast ning kogenud koolijuhi Tarmo Looduse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":90937,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3932,21,28,29,19,25,2591,14667,23,24,22,27789,20,30],"class_list":["post-90936","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sais","tag-tarmo-loodus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmo-uiboleht","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115938829748329252","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90936","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90936"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/90936\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90937"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=90936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=90936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}