{"id":91126,"date":"2026-01-22T16:39:16","date_gmt":"2026-01-22T16:39:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91126\/"},"modified":"2026-01-22T16:39:16","modified_gmt":"2026-01-22T16:39:16","slug":"mart-erik-kui-kohtuotsus-kaotab-metsa-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91126\/","title":{"rendered":"Mart Erik: kui kohtuotsus kaotab metsa | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vandeadvokaat Heili P\u00fc\u00fcmann kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos<\/a>: “2025. aastal sai l\u00f5pu \u00fcks kaasus, kus vaieldi kohtus selle \u00fcle, kas Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamisel kehtestatud metsa majandamise piirangud on sealseid metsi arvestades sobilikud. Metsamaa omanikud otsustasid p\u00f6\u00f6rduda uute piirangute vastu kohtusse p\u00f5hjusel, et nende hinnangul oli tegemist “mugavuslahendusega”, millest ei ole kellelegi, sh ka loodusele, kasu.”<\/p>\n

Antud piirkonnas oli metsakinnistu ka meie ettev\u00f5ttel ning seet\u00f5ttu k\u00e4isime kohapeal vaatamas, kuidas rangemad piirangud meie tegevust m\u00f5jutavad.<\/p>\n

Varbola rannamoodustiste ala on v\u00e4ga sarnane endise Vihterpalu metskonna Keibu poolsaare looalade \u00f5hukese mullastikuga paer\u00e4hksele pinnasele, kus 1967. ja 1969. aasta tormid murdsid sadu hektareid metsa lagedaks. T\u00e4nu toonase metsa\u00fclema Aleksander Teesalu entusiasmile on need alad taas metsa all, sest seal tehti erinevatel meetoditel maapinna ettevalmistust, istutati m\u00e4nnitaimi ja k\u00fclvati m\u00e4nniseemet. Suurim t\u00f6\u00f6 oli aastatepikkune v\u00f5itlus kastiku<\/a> ja sarapuuga.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tasin Vihterpalu metsa\u00fclemana 1976\u20131983 ja nii j\u00e4i minulegi \u00fcht-teist neil aladel teha, peamiselt rappisime k\u00fcll sarapuuv\u00f5sa, et see m\u00e4nninoorendikku ei l\u00e4mmataks.<\/p>\n

“Senised piirangud on olnud maaomanikule t\u00e4iesti rahuldavad, et oma metsi j\u00e4tkusuutlikult majandada.”<\/p>\n

Lugenud Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja ning selle seletuskirja projekti, sai mulle p\u00e4ris selgeks, et planeeritud meetmed metsa uuenemist ei taga ning m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast on metsadest saanud harvik, mille all on l\u00e4bimatu sarapuu r\u00e4gastik. Senised piirangud on olnud maaomanikule t\u00e4iesti rahuldavad, et oma metsi j\u00e4tkusuutlikult majandada. V\u00e4ite t\u00f5estuseks on alad, kus mets on uuendatud.<\/p>\n

Kutsusime korduvalt asjaga otseselt tegelevaid keskkonnaametnikke Varbolasse vaatama, et nad saaksid paberile kirjapandut looduses reaalselt n\u00e4ha, aga alati leiti p\u00f5hjendus, et mitte tulla.<\/p>\n

2020. aasta s\u00fcgisel alustasime vaidlust keskkonnaametiga ja esitasime vastuv\u00e4ited Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsustele. Palusime hinnata ja kaaluda, kas kavandatavad piirangud on Varbola erip\u00e4ra arvestades ikka \u00f5iged.<\/p>\n

Tutvumata olukorraga kohapeal ning eirates \u00fche osapoole, maaomanike huve ja palveid, kinnitas valitsus 17. m\u00e4rtsil 2023 keskkonnaminister Madis Kallase isikus “Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamise ja kaitse eeskirja”, mis j\u00f5ustus s\u00fcmboolsel kuup\u00e4eval, 1. aprillil 2023. Maaomanikest s\u00f5ideti lihtsalt \u00fcle.<\/p>\n

Olles veendunud selles, et oleme \u00f5igel teel, p\u00f6\u00f6rdusime hagiga Tallinna halduskohtusse.<\/p>\n

Ajas tagasi<\/p>\n

Vaatame n\u00fc\u00fcd k\u00f5ne all oleva piirkonna lugu<\/a>.<\/p>\n

Rahvusarhiivi materjalidest leiame antud ala kohta 19. sajandi teisel poolel dateeritud kaardi saksakeelse m\u00e4rkega Wald (eesti k \u2013 mets).<\/p>\n

1899. aasta 25. aprillist kuni 15. oktoobrini v\u00e4ldanud v\u00e4lit\u00f6\u00f6del koostatud Tsaariarmee kaardil n\u00e4eme samal alal sadade hektarite ulatuses praegusel kaitsealal tingm\u00e4rke, mis t\u00e4histavad siin laiutanud hiiglaslikku lageraie ala. Varbola linnusest ida pool on kaardil m\u00e4rgitud vastavate tingm\u00e4rkide keskele kirillitsas s\u00f5na \u041a\u044f\u043d\u043d\u0443\u043a\u044e\u043b\u044f ehk siis K\u00e4nnuk\u00fcla.<\/p>\n

Kuna ka tsaariaegses Eestis kehtisid metsade majandamisel ranged reeglid, pidi sadade hektarite suuruste lageraielankide tegemise loa saamiseks olema m\u00f5juv p\u00f5hjus. V\u00f5imalik, et neis puistutes tekkis massiline \u00fcraskir\u00fc\u00fcste, juurepessu<\/a> kahjustus v\u00f5i murdis metsa torm.<\/p>\n

Loo juures on t\u00e4htsaim k\u00fcsimus, kuidas said seal peale lageraiet hakata kasvama okasmetsad, mida n\u00fc\u00fcd riik maastikukaitseala loomisega soovib kaitsta ilma, et sarapuu oleks neid l\u00e4mmatanud.<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalik seletus on karjatamine. Vaesel pinnasel s\u00f6\u00f6vad koduloomad enam-v\u00e4hem k\u00f5ik \u00e4ra, v\u00e4lja arvatud okaspuu. T\u00f5en\u00e4oliselt lubati talumeestel sarapuu hagu omale k\u00fctteks varuda. Pole kahtlust, et m\u00f5isnik ka m\u00e4nni ja kuuse seemet lasi k\u00fclvata.<\/p>\n

Nii olemegi j\u00f5udnud t\u00e4nasesse p\u00e4eva, mil enamus Varbola k\u00fclje all kasvavaid metsi on enam-v\u00e4hem \u00fchevanused, umbes 120-aastased. M\u00e4nd saab seal veel aastak\u00fcmneid hakkama, kuid enamus kuuskedest on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud oma vanuse \u00fclempiirile, olles pealegi pea k\u00f5ik neist juurepessust nakatunud.<\/p>\n

J\u00e4reldused<\/p>\n

Kaotasime vaidluse Tallinna halduskohtus. Soovisime j\u00e4tkata v\u00f5itlust Tallinna ringkonnakohtus, kuid ka viimane j\u00e4ttis meie apellatsioonikaebuse rahuldamata.<\/p>\n

Tallinna ringkonnakohus (Haldusasi 3-23-98 31.10.2025) viitab Tallinna halduskohtu kohtuotsusele (ringkonnakohtu otsus p 4.13), et “kuigi kaitse-eeskirjaga kehtestatud uute v\u00f5imalustega (sic!) metsa majandamine on varasemaga v\u00f5rreldes piiratum, siis ei pea prevaleerima maaomaniku soov teenida tulu looduse arvelt.” Siit saame j\u00e4reldada, et kohtu arvates peaks just maaomaniku arvelt teostatama looduskaitset.<\/p>\n

Selle v\u00e4ite kinnituseks toon \u00e4ra ringkonnakohtu otsuse punkti 4.11:<\/p>\n

\n

“Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse vanemteadur J. Aosaare ekspertarvamus ja Eesti Maa\u00fclikooli ekspertarvamus l\u00e4htuvad mitte looduskaitselisest, vaid metsamajandamise vaatest. Need ei l\u00fckka \u00fcmber vastustaja j\u00e4reldust, et Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eesm\u00e4rkide saavutamiseks on p\u00e4rast pikaaegset raiesurvet vajalik viia metsade majandamine tasemele, mis matkiks looduslikke protsesse.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kohus k\u00e4sitleb selgelt metsade majandamist ja looduskaitset vastanditena, mitte sama eesm\u00e4rgi kahe k\u00fclje v\u00f5i osana ning on selgelt v\u00e4ljendanud, kelle poole juba ette valinud, ilma et oleks paikvaatlust korraldanud.<\/p>\n

Ringkonnakohtu otsuse p 4.6 v\u00e4idab kohus, et “p\u00f5hjusi ei pea esitama k\u00f5ikv\u00f5imalike asjaolude kohta, kuna, Vastustaja (loe keskkonnaamet) selgitas, et 0,5 ha suurune lageraie matkib looduslikku h\u00e4ilu (tegemist on ligikaudu \u00fche puu pikkuse lageda alaga).”<\/p>\n

Siia ongi vaidluse koer maetud. Selgitan.<\/p>\n

Vaatame, millised saavad olema need looduslikud protsessid 0,5 hektari suurustel looduslikku h\u00e4ilu matkivatel lageraie lankidel, kus kohus n\u00f5ustus keskkonnaametiga, et selline maa-ala on maksimaalselt sarnane looduslikule arengule.<\/p>\n

Tulenevalt kohapealsetest tingimustest ei uuene sellise suurusega h\u00e4ilud looduslikult. Esmaseks takistuseks on kastik, mis hakkab pisutki valgust saades lagendikel vohama, muutub domineerivaks ja t\u00f5rjub loodulikus konkurentsis teised taimed. Metsapuude t\u00f5usmed kastiku k\u00f5rval v\u00e4lja kasvada ei suuda.<\/p>\n

Veidi suuremates h\u00e4iludes ja h\u00f5renenud metsa all v\u00f5tab v\u00f5imust sarapuu, mis enamuse lehtpuude ja m\u00e4nni taimed m\u00f5ne aasta jooksul suretab. Kuusk siiski vindub, kuid paarik\u00fcmne aastaga saavutab ta vaevalt paari meetri k\u00f5rguse, kui sedagi. Ka varjulembesel paakspuul on uue metsap\u00f5lve looduslikul kujunemisel oma negatiivne roll. Praegustes looduslikult tekkinud h\u00e4iludes metsa eluj\u00f5uline j\u00e4relkasv praktiliselt puudub.<\/p>\n

P\u00f5hjamaades ja eriti v\u00e4heviljakatel muldadel, nagu ka Varbolas, ei suuda uued puud edukalt kasvama hakata, kui naabruses on vanad puud. Vanade puude juurestik v\u00f5tab endale mulla toitained ja p\u00f5uasel perioodil ka vee. Kuigi valgust v\u00f5ib olla piisavalt, ei lase vanade puude juurkonkurents uutel puudel kasvama hakata, m\u00f5ju ulatub vaesel pinnasel isegi k\u00fcmne meetri kaugusele vanadest puudest v\u00f5i vanametsa servast. Seda kinnitavad p\u00f5hjamaade teadlaste uuringud1 ja ka Eesti Maa\u00fclikoolis kaitstud magistrit\u00f6\u00f6d2.<\/p>\n

Eeldan, et kui EM\u00dc teadur J\u00fcrgen Aosaare ekspertarvamusest oleks soovitud aru saada see m\u00f5ttega l\u00e4bi lugedes ning kui keskkonnaameti vastutavad inimesed oleksid kohapeale tulnud olukorda seirama, oleks ehk maaomanikega n\u00f5ustutud.<\/p>\n

Tallinna ringkonnakohtu kokkuv\u00f5ttes viidati keskkonnaameti seisukohale, et aastatel 2001\u20132021 on Varbola rannamoodustiste maastikukaitse alal kadunud 26 protsenti metsa pindalast ning sellele tuginedes tehti j\u00e4reldus: “Sama intensiivsusega metsa majandamist j\u00e4tkates on 60 aasta p\u00e4rast kaitseala valdavalt lage”.<\/p>\n

Selline interpretatsioon on meelevaldne, sest tegemist ei ole raadamisega. Kui metsaspetsialisti ekspertarvamus oleks m\u00f5ttega l\u00e4bi loetud, poleks sellist k\u00f5mumeediale omast emotsioonip\u00f5hist k\u00e4sitlust otsusesse sisse kirjutatud.<\/p>\n

Keskkonnaamet arvutas “metsakadu” World Forest Map & Tree Cover Change Data<\/a>‘t kasutades. Tuleb v\u00e4lja, et Varbola metsaseisund otsustati satelliidipildi p\u00f5hjal.<\/p>\n

Sama kaitseala 1973. aasta aerofotol on n\u00e4ha 3,5 hektari suurune lageraieala. Praegu kasvab seal 1,7 ha 65-aastane kuusik ja 1,6 ha 62-aastane m\u00e4nnik. Vaevalt leidub kedagi, kes kohapeal nende alade kohta v\u00e4idab, et tegemist ei ole metsaga. See on piirkond, mille erilise mullastikuga alal tolleaegne Varbola metsa\u00fclem Osvald Lauter metsade uuendamist katsetas. Tulemused on n\u00e4ha ja neist saab j\u00e4reldada, kuidas siinseid metsi j\u00e4tkusuutlikult majandada.<\/p>\n

Igal puul on oma tervelt elatud aeg ja \u00fckskord ta sureb. Ja kui puud on metsas \u00fchevanused, siis tabab see saatus l\u00fchikese perioodi jooksul kogu metsa. Nii ka Varbolas. 26 protsendi suuruse lageda asemel n\u00e4eme enamusel aladel noort metsa ja seda, kuidas vanade piirangutingimuste j\u00e4rgi mets uueneb. Tulevaste p\u00f5lvede jaoks saab see juba olema erivanuseline kooslus. Ja need metsad on kevadeti linnulaulu t\u00e4is nagu muistegi.<\/p>\n

Metsandusega tegelevatel ametnikel v\u00f5iks olla veidigi ettekujutust sellest, et mets on d\u00fcnaamiline, ajas muutuv kooslus ning n\u00e4iteks 30 aasta p\u00e4rast on praegune 120-aastane mets hoopis teistsugune. V\u00f5ime \u00fcsna kindlalt v\u00e4ita, et Varbolas kasvab 60 aasta p\u00e4rast mets seal, kus on praegused uuenenud raielangid ja noorendikud, mujal aga saab olema valdavalt \u00fcksikute puudega sarapuur\u00e4gastik.<\/p>\n

Kaalusime riigikohtusse minekut, aga ei l\u00e4inud. Ah, et miks? Usk, et kohus antud valdkonnas t\u00f5de ja \u00f5igust tahab leida, on kadunud.<\/p>\n

Riigikohtusse on m\u00f5tet minna siis, kui metsanduse valdkonnas lahendit otsides v\u00f5etakse keskkonnajuristide, \u00f6koloogide ja semiootikute arvamuse k\u00f5rval arvesse ka metsandusvaldkonna teadlaste seisukohti ja kogemusi. Neid, mis p\u00f5hinevad soovm\u00f5tlemise asemel enam kui saja-aastasel akadeemilisel metsandusharidusel. Enamus meie kaitstavast riigimetsast koos seal elavate haruldaste liikidega on just selles vaimus kasvatatud.<\/p>\n

1 Martin Tishler, Tea Tullus, Arvo Tullus, Andres J\u00e4\u00e4rats, Reimo Lutter, Tomas Lundmark & Hardi Tullus (2020) Effects of shelterwood method and plant stock type on the early growth and survival of pine seedlings in regeneration stands under hemiboreal conditions, Scandinavian Journal of Forest Research, 35:1-2, 85-95<\/p>\n

2 Erik Rist, Turberaied Uulu-Rannametsa luitem\u00e4nnikutes Tartu 2017.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vandeadvokaat Heili P\u00fc\u00fcmann kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos: “2025. aastal sai l\u00f5pu \u00fcks kaasus, kus vaieldi kohtus selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91127,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,22830,34,36,31,32,21,25134,304,1452,1752,28,29,285,44592,7484,5176,3086,19,25,23,24,22,20,40561,30],"class_list":{"0":"post-91126","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eramets","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitse-eeskirjad","20":"tag-keskkond","21":"tag-keskkonnaamet","22":"tag-kohus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-loodus","26":"tag-maastikukaitseala","27":"tag-mart-erik","28":"tag-mets","29":"tag-metsandus","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-varbola","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115939741708438132","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91126"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91126\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}