{"id":91187,"date":"2026-01-22T17:52:20","date_gmt":"2026-01-22T17:52:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91187\/"},"modified":"2026-01-22T17:52:20","modified_gmt":"2026-01-22T17:52:20","slug":"tuntud-inimesed-kes-lahkusid-meie-seast-2025-aastal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91187\/","title":{"rendered":"tuntud inimesed, kes lahkusid meie seast 2025. aastal"},"content":{"rendered":"

Iga aasta toob kurbi s\u00f5numeid s\u00fcnge kaotuste nimekirja t\u00e4ienemisest, erandiks polnud ka 2025. aasta. Manalateele on l\u00e4inud need, kes j\u00e4tsid kustumatu j\u00e4lje kunsti-, spordi-, teadus- ja \u00fchiskonnaellu, j\u00e4\u00e4des p\u00fcsima p\u00f5lvkondade m\u00e4llu ning inspireerides j\u00e4reltulijaid oma tegudega. Miljonite austajate jaoks sai nende kuulsuste lahkumine isiklikuks kaotuseks, sest nende saavutused leidsid paljude s\u00fcdametes vastukaja. Parimaks tasuks elatud aastate eest on m\u00e4lestus, mis ei kustu. Meenutagem neid siinkohal ka meie.\u00a0<\/p>\n

Eestis\u00a0\u00a0
\nTatjana J\u00e4rvi (Bassova)<\/p>\n

07.06.1960\u201330.04.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Tatjana J\u00e4rvi (Bassova). Foto: kaader filmist<\/p>\n

N\u00f5ukogude ja Eesti n\u00e4itleja, baleriin ja koreograaf. Alates 1978. aastast oli Bassova teater Estonia baleriin, seej\u00e4rel moodsa balleti trupi Nordstar ja Tallinna ooperiteatri solist, lavastas tantsunumbreid ning esines telelavastustes ja filmides. Muusikalis \u201eMinu veetlev leedi\u201c p\u00e4lvis ta re\u017eiss\u00f6\u00f6r Georgi Jungvald-Hilkevit\u0161i t\u00e4helepanu ja m\u00e4ngis filmis \u201e K\u00f5rgemale vikerkaarest\u201c ajaloo\u00f5petaja Svetlana Mihhailovnat.\u00a0<\/p>\n

Erik Lillo<\/p>\n

29.06.1944\u201320.05.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Erik Lillo. Foto: Raivo Tasso \/ Delfi Meedia<\/p>\n

Lillo oli tuntud Eesti spordikommentaator, t\u00f6\u00f6tas Eesti Raadios aastatel 1977\u20132010. \u00dcle 30 aasta kajastas ta ol\u00fcmpiam\u00e4nge ning suurimaid maailma- ja Euroopa meistriv\u00f5istlusi, k\u00e4ies kohapeal 11 ol\u00fcmpial. 2010. aastal p\u00e4lvis Lillo Kuldmikrofoni auhinna silmapaistva panuse eest spordiajakirjandusse. 2023. aastal tunnustas Eesti Spordiajakirjanike Selts teda rinnam\u00e4rgiga Eesti Ol\u00fcmpiakomitee 100. aastap\u00e4eva puhul. 2025. aasta veebruaris p\u00e4lvis ta Kultuurkapitali elut\u00f6\u00f6preemia spordi valdkonnas.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Anne \u0160ara\u0161kin<\/p>\n

19.01.1938\u201315.07.2025\u00a0<\/p>\n

\"\"Anne \u0160ara\u0161kin. Foto: Martin Dremljuga \/ Delfi Meedia<\/p>\n

Iluuisutaja ja iluuisutamiskohtunik. Paaris Peeter Lauriga saavutas ta 1967. aasta NSVL meistriv\u00f5istlustel j\u00e4\u00e4tantsus neljanda koha ja krooniti kuus korda Eesti meistriks, 1956. aastal v\u00f5itis ta meistritiitli ka \u00fcksiks\u00f5idus. Aastatel 1972\u20132008 t\u00f6\u00f6tas \u0160ara\u0161kin iluuisutamiskohtunikuna ja kuulus Rahvusvahelise Uisuliidu kohtunike hindamiskomisjoni. Ajavahemikul 1975\u20132010 kuulus ta Eesti Uisuliidu juhatusse ja oli aastatel 1992\u20131995 selle peasekret\u00e4r. Lisaks juhtis ta aastatel 1999\u20132000 iluuisutamisklubi J\u00e4\u00e4kild, arendades aktiivselt seda spordiala riigis.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Raivo Rist<\/p>\n

6.04.1947\u20134.08.2025\u00a0<\/p>\n

\"\"Raivo Rist. Foto: Ave Maria M\u00f5istlik \/ wikimedia.org<\/p>\n

Rist oli silmapaistev N\u00f5ukogude ja Eesti kabetaja, mitmekordne Eesti meister rahvusvahelises kabes, kiir- ja v\u00e4lkkabes ning vene kabes. Ta v\u00f5itis k\u00fcmme korda Eesti meistriv\u00f5istlused klassikalises programmis ning tuli v\u00f5itjaks kiir- ja v\u00e4lkkabes. Aastatel 1975\u20132000 tunnistati ta \u00fcheksal korral Hiiumaa parimaks sportlaseks ning 1987. ja 1988. aastal piirkonna aasta parimaks sportlaseks. Ta oli ka Hiiumaa tenniseklubi juhatuse liige.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Aino Pervik<\/p>\n

22.04.1932\u201312.08.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Aino Pervik. Foto: Sven Arbet \/ Delfi Meedia<\/p>\n

Kirjanik, luuletaja ja t\u00f5lkija. Ta l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonna ja spetsialiseerus soome-ugri keeltele. Alates 1967. aastast p\u00fchendus ta t\u00e4ielikult kirjutamisele, t\u00f6\u00f6tades varem lastekirjanduse ja lastesaadete toimetajana. Pervikust sai \u00fcks Eesti armastatumaid lastekirjanikke, tema raamatuid on t\u00f5lgitud k\u00fcmnetesse keeltesse. Lisaks lastekirjandusele kirjutas ta ka romaane ja luuletusi t\u00e4iskasvanutele, j\u00e4ttes olulise p\u00e4randi Eesti kultuuri.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Monika M\u00e4gi<\/p>\n

10.03.1932\u20137.11.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Monika M\u00e4gi . Foto: Advokaadib\u00fcroo Concordia<\/p>\n

Tuntud Eesti advokaat pikaaegse karj\u00e4\u00e4riga \u00f5igusteaduses. Ta alustas oma kutseteed prokur\u00f6rina ja sai 1968. aastal advokaadiks. 1990ndatel oli M\u00e4gi \u00fcks v\u00e4rvikamaid ja m\u00f5jukamaid figuure Eesti advokatuuris. Ta kaitses k\u00f5mulistel kohtuprotsessidel tuntud kurjategijaid, \u00e4rimehi, poliitikuid, riigiametnikke, politseinikke ja kultuuritegelasi, sealhulgas allilma ristiisa Nikolai Tarankovi ja telet\u00e4ht Urmas Otti. 2020. aastal tehti tema elust dokumentaalfilm.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Tiit H\u00e4rm<\/p>\n

19.03.1946\u20137.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Tiit H\u00e4rm. Foto: Rauno Volmar \/ Delfi Meedia<\/p>\n

N\u00f5ukogude ja Eesti balletiartist, ballettmeister. Eesti NSV rahvakunstnik. Aastatel 1966\u20131990 oli ta teater Estonia esitantsija, esines Peterburi Maria Teatris ja Moskva Suures Teatris, osales rahvusvahelistel v\u00e4listurneedel. H\u00e4rm t\u00f6\u00f6tas ka koreograafi ja ballettmeistrina Milano ja Rooma teatrites, Inglise ja \u0160oti rahvusballetis, tuues lavale palju klassikalisi ja kaasaegseid lavastusi. Lisaks m\u00e4ngis ta mitmes filmis, sealhulgas 1975. aasta dokumentaalfilmis \u201eTantsib Tiit H\u00e4rm\u201c.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Adik Levin<\/p>\n

17.08.1940\u201312.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Adik Levin. Foto: screenshot Youtube\u2019st<\/p>\n

Oli silmapaistev Eesti lastearst, vasts\u00fcndinute ravi uuendaja, pikaajaline Tallinna Lastehaigla vasts\u00fcndinute osakonna juhataja. Tema eestvedamisel lubati Eestis ja Euroopas esmakordselt emadel viibida haiglas \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt oma enneaegsete ja haigete vasts\u00fcndinute k\u00f5rval, mis muutis ravi oluliselt inimlikumaks. Levin p\u00e4lvis oma t\u00f6\u00f6 eest mitmeid k\u00f5rgeid tunnustusi, sealhulgas Eesti Punase Risti I klassi teenetem\u00e4rgi ja Tallinna teenetem\u00e4rgi. Ta oli ka \u00fcks Tallinna Lastehaigla Toetusfondi asutajaid, mille juurde l\u00f5i allfondi t\u00f6\u00f6tajate koolitamiseks ja kaasaegse meditsiinitehnika soetamiseks, j\u00e4tkates oma elut\u00f6\u00f6d.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Ants Soots<\/p>\n

19.02.1956\u201327.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Ants Soots . Foto: Ave Maria M\u00f5istlik \/ wikimedia.org<\/p>\n

Silmapaistev Eesti dirigent ja pedagoog. T\u00f6\u00f6tas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio segakoori solistina, juhatas arvukaid koore, sealhulgas Forestalia, Tallinna Tehnika\u00fclikooli Meeskoori ja Eesti Rahvusmeeskoori. Alates 1988. aastast \u00f5petas ta Eesti Muusikaakadeemias ja alates 2004. aastast oli professor. 2004. aastal p\u00e4lvis ta Grammy auhinna parima kooriesituse eest, samuti autasustati teda Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgiga.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Venemaal
\nSvjatoslav Medvedev<\/p>\n

1.07.1949\u20132.05.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Akadeemik. Kogu elu p\u00fchendas ta inimaju saladustele, j\u00e4tkates oma ema, silmapaistva neurof\u00fcsioloogi Natalia Behtereva t\u00f6\u00f6d \u2013 kes oli kuulsa akadeemiku V. M. Behterevi lapselaps (kes konsulteeris Nikolai II, Leninit ja Stalinit). 1990. aastal asutati Medvedevi algatusel Venemaa Teaduste Akadeemia Inimaju Instituut, kus ta sai direktoriks ja juhtis asutust kuni 2017. aastani. Akadeemik oli ka Tiibeti budistlikes kloostrites meditatsiooni ja teadvuse muutunud seisundite uurimise projekti juht. Teda tunnustati silmapaistvate teadustulemuste eest f\u00fcsioloogia ja meditsiini vallas paljude autasude ja preemiatega.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Larissa Golubkina<\/p>\n

9.03.1940\u201322.03.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Larissa Golubkina. Foto: kaader filmist<\/p>\n

Vene NFSV rahvakunstnik. Tema panus filmi- ja teatrikunsti on tohutu \u2013 oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul kehastas ta hulgaliselt rolle nii laval kui ka ekraanil. Golubkina esimene roll sai tema karj\u00e4\u00e4ri suurimaks \u2013 ta m\u00e4ngis Eldar Rjazanovi filmis \u201eHusaariballaad\u201c \u0160urot\u0161ka Azarovat. Larissa Golubkina teiste tuntud filmit\u00f6\u00f6de hulgas on Tatjana \u0160umova roll kom\u00f6\u00f6dias \u201e Andke kaebuste raamat \u201c, Zoja kinoepop\u00f6as \u201eVabastamine\u201c, Ann\u2019i muusikafilmis \u201eKolm meest paadis (koerast r\u00e4\u00e4kimata) \u201c. Hiljem keskendus ta teatrile ja televisioonile, juhtis populaarseid saateid ja esines aktiivselt romansside esitajana. 21. sajandil naasis n\u00e4itlejanna episoodiliselt kinosse ja j\u00e4tkas osalemist teleprojektides.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Juri Grigorovit\u0161<\/p>\n

2.01.1927\u201319.05.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Silmapaistev koreograaf, 20. sajandi balletikunsti s\u00fcmbol. Tema looming muutis igaveseks arusaama klassikalisest balletist t\u00e4nu lavastustele Suures Teatris, mille lavale t\u00f5i Grigorovit\u0161 kaheksa originaalballetti, sealhulgas \u201eKivilll\u201c (1959), \u201eP\u00e4hklipureja\u201c (1966), \u201eSpartacus\u201c (1968), \u201eIvan Julm\u201c (1975), \u201eRomeo ja Julia\u201c (1979). 1980. aasta Moskva suveol\u00fcmpiam\u00e4ngude ava- ja l\u00f5putseremooniate lavastusgrupi liige, Viini Muusika\u00fchingu ja Ukraina Tantsuakadeemia liige. Juhtis korduvalt balleti\u017e\u00fcriisid Varnas (Bulgaaria), Soomes, USAs, \u0160veitsis, Jaapanis. Paljude kodumaiste ja v\u00e4lismaiste autasude kavaler.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Niina Grebe\u0161kova<\/p>\n

29.11.1930\u201310.05.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Niina Grebe\u0161kova. Foto: kaader filmist<\/p>\n

N\u00e4itleja, legendaarse re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Leonid Gaidai abikaasa, m\u00e4ngis enam kui 80 filmis. Viimastel aastatel ilmus ta episoodides filmides \u201eLegend nr 17\u201c, \u201eEkipaa\u017e\u201c ja sarjas \u201e Soderzhanki 2\u201c. T\u00f5elise populaarsuse t\u00f5id talle rollid linateostes \u201eKaukaasia vang ehk \u0160uriku uued seiklused\u201c (1966), \u201eBriljantk\u00e4si\u201c (1968), \u201e12 tooli\u201c (1971), \u201eEi v\u00f5i olla!\u201c (1975), \u201eSportloto-82\u201c (1982). Ja siiski oli Grebe\u0161kova peamine roll tema enda tunnistuse j\u00e4rgi abikaasa roll.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Rodion \u0160t\u0161edrin<\/p>\n

16.12.1932\u201329.08.2025\u00a0<\/p>\n

\"\"Rodion \u0160t\u0161edrin. Foto: Tatarstan.ru\/ wikipedia<\/p>\n

\u00dcks 20. sajandi teise poole tuntumaid heliloojaid, NSVL rahvakunstnik Rodion \u0160t\u0161edrin on kultusballettide \u201eCarmen-s\u00fcit\u201c, \u201eAnna Karenina\u201c, \u201eKajakas\u201c ja ooperi \u201eSurnud hinged\u201c autor. Tema teosed said osaks maailmap\u00e4randist t\u00e4nu eredale muusikalisele kujundlikkusele ja virtuoossele orkestratsioonile. 1958. aastal abiellus ta kuulsa baleriini Maia Plissetskajaga. Nende abielu kestis naise surmani 2015. aastal. \u0160t\u0161edrin suri M\u00fcnchenis 93. eluaastal. 2025. aasta s\u00fcgisel \u00fchendati abikaasade tuhk ja puistati vastavalt staaride endi soovile Okaa j\u00f5e kohale.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Vera Alentova<\/p>\n

21.12.1942\u201325.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Vera Alentova. Foto: kaader filmist<\/p>\n

N\u00f5ukogude ja Venemaa teatri-, kino- ja telen\u00e4itleja, teatripedagoog; Vene F\u00f6deratsiooni rahvakunstnik. Tuntuse t\u00f5i talle Jekaterina Tihhomirova roll filmis \u201eMoskva pisaraid ei usu\u201c, mis p\u00e4lvis Oscari parima v\u00f5\u00f5rkeelse filmina. Pikkade aastate jooksul, mis ta p\u00fchendas kinole ja teatrile, m\u00e4ngis ta ligi 60 filmis ja lavastuses. N\u00e4itlejanna saavutuste pagasis on arvukalt tunnustusi ja autasusid. Samuti osales ta heategevusfondi t\u00f6\u00f6s, mis pakub sotsiaalset kaitset h\u00e4tta sattunud teatrit\u00f6\u00f6tajatele.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Levon Oganezov<\/p>\n

25.12.1940\u201313.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

N\u00f5ukogude ja Venemaa pianist, helilooja, saatja, n\u00e4itleja ja telesaatejuht, Vene\u00a0 F\u00f6deratsiooni rahvakunstnik. Ta sai klassikalise muusikalise hariduse, l\u00f5petas Moskva konservatooriumi ja tegutses alates 1950. aastate l\u00f5pust aktiivselt estraadil, tehes koost\u00f6\u00f6d riigi juhtivate artistidega. Oganezov oli laialdaselt tuntud kui telemuusik ja populaarsete saadete kaassaatejuht, samuti teatri- ja kinon\u00e4itleja. 2010. aastal p\u00e4lvis ta k\u00f5rgeima kutsealase tiitli \u2013 rahvakunstniku aunimetuse. Andrei Mironovi nimelise riikliku n\u00e4itlejapreemia \u201eFigaro\u201c laureaat.\u00a0<\/p>\n

Maailmas
\nDavid Lynch<\/p>\n

20.01.1946\u201315.01.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"David Lynch. Foto: Georges Biard \/ wikipedia.org<\/p>\n

Kultuslik Ameerika re\u017eiss\u00f6\u00f6r, \u201eTwin Peaks\u201c, \u201eSinine samet\u201c, \u201eElevantmees\u201c, \u201eStraighti lugu\u201c ja \u201eMulholland Drive\u201c autor. S\u00fcrrealism, s\u00fcnge atmosf\u00e4\u00e4r \u2013 re\u017eiss\u00f6\u00f6ri \u00e4ratuntav ja kordumatu stiil andis suure panuse filmit\u00f6\u00f6stusesse. Karj\u00e4\u00e4ri jooksul p\u00e4lvis David Lynch korduvalt mainekaid auhindu: ta sai neli Oscari nominatsiooni, Cannes\u2019i festivali Kuldse Palmioksa, kaks C\u00e9sarit parima v\u00e4lisfilmi eest ja Kuldl\u00f5vi panuse eest filmikunsti, samuti autasustati teda Prantsusmaa Auleegioni ordeniga.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Paavst Franciscus<\/p>\n

17.12.1936\u201321.04.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Paavst Franciscus. Foto: European Union \/ wikipedia.org<\/p>\n

Esimene Ladina-Ameerikast p\u00e4rit paavst ja esimene jesuiit sellel ametikohal. P\u00e4rast valituks osutumist 2013. aastal muutis ta katoliku kiriku kuvandit, loobudes luksusest ja astudes lihtsatele usklikele l\u00e4hemale, pehmendas kiriku seisukohti mitmetes sotsiaalsetes k\u00fcsimustes ja t\u00fchistas \u201epaavstliku saladuse\u201c alaealiste seksuaalse ahistamise juhtumites. Franciscus p\u00e4lvis \u00fclemaailmse tunnustuse, 2013. aastal nimetas Time ta aasta inimeseks ja 2016. aastal k\u00f5ige populaarsemaks maailma liidriks. Ta astus aktiivselt v\u00e4lja rahu ja humanitaarv\u00e4\u00e4rtuste eest, sealhulgas p\u00fc\u00fcdlustes lahendada konflikte Gazas ja Ukrainas, ning kohtus ajalooliselt Moskva patriarhi Kirilliga.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Claudia Cardinale<\/p>\n

15.04.1938\u201323.09.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00dcks suurimaid Itaalia n\u00e4itlejannasid maailma kinos, 1960\u20131970ndate Euroopa ja Hollywoodi kinot\u00e4ht. Ta m\u00e4ngis v\u00f5tmerolle filmides \u201eGepard\u201c, \u201e8\u00bd\u201c, \u201e\u00dckskord Metsikus L\u00e4\u00e4nes\u201c, \u201eRoosa panter\u201c ja \u201eFitzcarraldo\u201c, t\u00f6\u00f6tades Visconti, Fellini, Leone, Herzogi ja teiste meistritega. Cardinale oli mitmekordne David di Donatello ja H\u00f5belindi preemiate laureaat, samuti rahvusvaheliste auhindade omanik panuse eest filmikunsti. Tema n\u00e4itlejastiil \u00fchendas sisemise j\u00f5u, dramatismi ja v\u00e4ljendusrikka naiselikkuse, mis tegi temast Euroopa kino kuldajastu s\u00fcmboli. Silmapaistvate teenete eest p\u00e4lvis ta Itaalia, Prantsusmaa ja Tuneesia k\u00f5rgeimad riiklikud autasud.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Hulk Hogan<\/p>\n

11.08.1953\u201324.07.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Maadluslegend, 12-kordne raskekaalu maailmameister ja USA n\u00e4itleja, 1980ndate wrestling\u2019u s\u00fcmbol. Ta sai kuulsaks WWF\/WWE n\u00e4ona, muutes lavastatud v\u00f5itlused massilisteks kogupereshow\u2019deks ja miljardeid v\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6stusharuks. Hogan oli mitmekordne maailmameister ning tema lavaline imago koos iseloomulike vuntside, bandaanaga ja loosungitega sai osaks \u00fclemaailmsest popkultuurist. Lisaks ringile m\u00e4ngis Hogan filmides, sealhulgas \u201eRocky 3\u201c ja \u201e Santa with Muscles\u201c, j\u00e4\u00e4des \u00fcheks \u00e4ratuntavamaks spordimeelelahutuse kujuks.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Ozzy Osbourne<\/p>\n

3.12.1948\u201322.07.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Ozzy Osbourne. Foto: wikipedia.org<\/p>\n

Briti rokkmuusik, \u00fcks heavy metali l\u00e4tete juures seisnud ansambli Black Sabbath asutajaid ja v\u00f5tmeliikmeid. Ta sai kuulsaks Black Sabbathi karismaatilise ja skandaalse lauljana, seej\u00e4rel aga eduka sooloartistina, andes v\u00e4lja kultuslikud albumid \u201cBlizzard of Ozz\u201d, \u201cThe Diary of a Madman\u201d ja \u201cNo More Tears\u201d. Osbourne sai \u00fcheks \u00e4ratuntavamaks kujuks rokkmuusika ajaloos t\u00e4nu oma ekstreemsele lavaimagole, provokatiivsele k\u00e4itumisele ja kommertsedule m\u00f5lemal pool Atlandi ookeani. Karj\u00e4\u00e4ri jooksul v\u00f5eti muusik kahel korral vastu nii Suurbritannia kui ka USA muusika kuulsuste halli.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

James Dewey Watson<\/p>\n

6.04.1928\u20136.11.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Silmapaistev Ameerika teadlane, mikrobioloog, geneetik ja biokeemik, 1962. aasta Nobeli preemia laureaat DNA struktuuri avastamise eest koos Francis Cricki ja Maurice Wilkinsiga. Watson tegi kindlaks, et geneetiline info talletub DNA molekuli kaksikheeliksis \u2013 see oli bioloogias revolutsiooniline avastus. Hiljem juhtis ta RNA uuringuid, osales projektis \u201eHuman Genome Project\u201c ning t\u00f6\u00f6tas Harvardis ning Cold Spring Harboris. Watson on kirjutanud ka memuaare, mida loetakse Ameerika kirjandusklassikaks.\u00a0<\/p>\n

Giorgio Armani<\/p>\n

11.07.1934\u20134.09.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Giorgio Armani. Foto: GianAngelo Pistoia \/ wikipedia.org<\/p>\n

Itaalia moelooja ja ettev\u00f5tja, Armani moemaja asutaja, kes sai kuulsaks oma uuendusliku l\u00e4henemisega disainile ja globaalse moeimpeeriumi loomisega, h\u00f5lmates liine Emporio Armani, Armani Jeans ja Armani Priv\u00e9. Ta t\u00f6\u00f6tas ka kost\u00fc\u00fcmikunstnikuna filmides nagu \u201eAmerican Gigolo\u201c ja \u201eMatrix\u201c ning oli korvpalliklubi Olimpia Milano president. Tema autasude hulgas on Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Prantsusmaa Auleegioni orden.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Sophie Kinsella<\/p>\n

12.12.1969\u201310.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Briti kirjanik, kodanikunimega Madeleine Wickham, \u00fcks edukamaid 21. sajandi alguse populaarse naisteproosa autoreid. Maailmakuulsuse t\u00f5i talle romaanisari Becky Bloomwoodist (\u201eOstuhullu pihtimused\u201c), mis sai chick-lit \u017eanris kultuslikuks. Kinsella raamatuid m\u00fc\u00fcdi \u00fcle 40 miljoni eksemplari ja t\u00f5lgiti enam kui 40 keelde. Tema romaanide p\u00f5hjal v\u00e4ntasid filmid \u201e Ostuhullu pihtimused\u201d (2009) ja \u201eKas suudad hoida saladust?\u201c (2019). Lisaks kommertsmenule p\u00e4lvis ta kirjandusliku tunnustuse, sealhulgas Betty Traski auhinna deb\u00fc\u00fctromaani \u201eThe Tennis Party\u201c eest.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Brigitte Bardot<\/p>\n

28.09.1934\u201329.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Brigitte Bardot. Foto: Unknown (Mondadori Publishers)\/ wikipedia.org<\/p>\n

Prantsuse n\u00e4itleja ja fotomodell, kes sai kuulsaks t\u00e4nu filmile \u201eJa jumal l\u00f5i naise\u201c (1956). Karj\u00e4\u00e4ri jooksul m\u00e4ngis ta ligi 50 filmis, sealhulgas \u201eT\u00f5de\u201c, \u201eP\u00f5lgus\u201c ja \u201eViva Maria!\u201c. Bardot t\u00f6\u00f6tas selliste kuulsustega nagu Alain Delon, Marcello Mastroianni ja Jean-Luc Godard. Alates 1980ndate l\u00f5pust tegeles ta aktiivselt loomakaitsega, asutades 1987. aastal Brigitte Bardot\u2019 Fondi. Ta annetas fondi heaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid ja oma kodu, j\u00e4tkates v\u00f5itlust loomade \u00f5iguste eest kuni l\u00f5puni.\u00a0<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

Cary-Hiroyuki Tagawa<\/p>\n

27.09.1950\u20134.12.2025\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ameerika n\u00e4itleja, kes kogus kuulsust karismaatiliste kurikaelade rollidega kinos ja televisioonis. Suurima tuntuse t\u00f5i talle Shang Tsungi kuju \u201eMortal Kombati\u201c frantsiisis, keda ta kehastas filmis, telesarjas ja videom\u00e4ngus. Oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul m\u00e4ngis Tagawa k\u00fcmnetes linateostes ja paljudes telesarjades. Tema m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemate t\u00f6\u00f6de hulgas on \u201eMortal Kombat\u201c, \u201ePearl Harbor\u201c, \u201eGei\u0161a memuaarid\u201c, \u201e47 roninit\u201c ja \u201eTekken\u201c.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga aasta toob kurbi s\u00f5numeid s\u00fcnge kaotuste nimekirja t\u00e4ienemisest, erandiks polnud ka 2025. aasta. Manalateele on l\u00e4inud need,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91188,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[28301,37,33,35,173,34,36,44606,44607,15477,140,1645,44608],"class_list":{"0":"post-91187","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-28301","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-lahkunud","16":"tag-malestame","17":"tag-malestus","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-staarid","20":"tag-tuntudinimesed"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115940028952340435","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91187","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91187"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91187\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91187"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91187"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91187"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}