{"id":9123,"date":"2025-10-01T14:30:09","date_gmt":"2025-10-01T14:30:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9123\/"},"modified":"2025-10-01T14:30:09","modified_gmt":"2025-10-01T14:30:09","slug":"kaart-eesti-on-olnud-koige-kiirema-toiduainete-hinna-tousuga-riik-kogu-euroalal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/9123\/","title":{"rendered":"KAART | Eesti on olnud k\u00f5ige kiirema toiduainete hinna t\u00f5usuga riik kogu euroalal"},"content":{"rendered":"

Euroopa Keskpanga (EKP) \u00f6konomistide 25. septembril avaldatud blogipostitus \u201eWhen groceries bite\u201c<\/a> (eesti k \u201eKui toidupood hammustab\u201c) anal\u00fc\u00fcsib toiduainete hinnat\u00f5usu rolli euroala inflatsioonis. Kuigi \u00fcldine inflatsioon on normaliseerunud ja langenud keskpanga 2% eesm\u00e4rgi l\u00e4hedale, p\u00fcsib toiduainete hinnatase endiselt k\u00f5rgel.<\/p>\n

EKP anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul maksavad tarbijad euroalal toidu eest praegu ligikaudu kolmandiku (ca 33%) rohkem kui enne 2019. aasta l\u00f5ppu. Riikide vahel on aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed erinevused.<\/p>\n

Postituses toodud graafik toob selgelt esile Eesti erakordselt kiire hinnat\u00f5usu. Ajavahemikul 2019. aasta l\u00f5pust kuni 2025. aasta augustini on toiduhinnad Eestis kerkinud 57%, mis on euroala k\u00f5rgeim n\u00e4itaja. Meile j\u00e4rgnevad teised Balti riigid, kuid sealgi pole hinnat\u00f5us nii k\u00f5rge olnud. Skaala teises otsas on K\u00fcpros, kus sama perioodi hinnat\u00f5us oli 20%.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on hinnat\u00f5usu taga mitu tegurit. Aastatel 2021\u20132023 oli peamiseks p\u00f5hjuseks Venemaa s\u00f5da Ukrainas, mis kergitas j\u00e4rsult energia (eriti gaasi) ja v\u00e4etiste hindu. See m\u00f5jutas eriti tugevalt just Balti riike.<\/p>\n

Viimasel ajal on aga esile kerkinud uued tegurid. Nende hulka kuuluvad nii t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude kasv kui ka kliimamuutustest tingitud globaalsete toormehindade t\u00f5us. Keskpank toob n\u00e4idetena L\u00f5una-Hispaania p\u00f5uad, mis t\u00f5stsid oliivi\u00f5li hinda, kui ka ebasoodsad ilmastikuolud Aafrikas, mis kergitasid kohvi ja kakao hinda.<\/p>\n

EKP eksperdid toovad blogipostituses v\u00e4lja ka kolm p\u00f5hjust, miks nad soovitavad p\u00f6\u00f6rata toiduhindadele erilist t\u00e4helepanu.<\/p>\n

    \n
  1. \n

    See m\u00f5jutab k\u00f5iki ja kujundab ootusi. Toiduained moodustavad euroala inflatsioonikorvist ligi 20% ning kuna inimesed k\u00e4ivad poes sageli, m\u00e4rkavad nad toiduhindade muutusi eriti teravalt. See m\u00f5jutab nende inflatsioonitaju ja -ootusi rohkem kui harvemini ostetavate kaupade hinnad.<\/p>\n<\/li>\n

  2. \n

    See tabab valusamalt madalama sissetulekuga peresid. Vaesemad leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule. Seega on toiduainete kallinemise m\u00f5ju neile ebaproportsionaalselt suur, mis v\u00f5ib omakorda tekitada survet palgat\u00f5usuks.<\/p>\n<\/li>\n

  3. \n

    Oluline majandusn\u00e4itaja. Toiduhindade areng aitab keskpangal m\u00f5ista, kas hinnat\u00f5usu taga on ajutine \u0161okk v\u00f5i pikaajaline ja p\u00fcsiv tegur, n\u00e4iteks kliimamuutus.<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n

    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
    \n Saada
    \n
    \n Kommenteeri
    \n <\/a>
    \n Loe kommentaare (53) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Keskpanga (EKP) \u00f6konomistide 25. septembril avaldatud blogipostitus \u201eWhen groceries bite\u201c (eesti k \u201eKui toidupood hammustab\u201c) anal\u00fc\u00fcsib toiduainete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9075,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2412,31,32,21,5865,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-9123","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-keskpank","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hinnakasv","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9123"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9123\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9075"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9123"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9123"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}