{"id":91453,"date":"2026-01-23T06:46:07","date_gmt":"2026-01-23T06:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91453\/"},"modified":"2026-01-23T06:46:07","modified_gmt":"2026-01-23T06:46:07","slug":"isamaa-kindel-liider-keskerakond-seitsme-aasta-tipus-eesti-200-toetus-varises-uhe-protsendini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91453\/","title":{"rendered":"Isamaa kindel liider, Keskerakond seitsme aasta tipus \u2013 Eesti 200 toetus varises \u00fche protsendini"},"content":{"rendered":"<p>Jaanuar t\u00f5i Eesti poliitilisse reitingupilti m\u00e4rgatava nihke: enim kasvatasid kuises v\u00f5rdluses toetust pealinna v\u00f5imuliitlased Isamaa ja Keskerakond. Kantar Emori \u00fcle-eestiline k\u00fcsitlus n\u00e4itab, et samal ajal kui kaks erakonda koguvad j\u00f5udsalt populaarsust, on valitsuserakonna Eesti 200 toetus langenud ajalooliselt madalale tasemele.<\/p>\n<p>K\u00f5ige populaarsemaks erakonnaks j\u00e4tkab Isamaa, keda toetab 26 protsenti valimis\u00f5iguslikest kodanikest. Veel detsembris oli Isamaa reiting 24 protsenti. Viimase aasta jooksul on Isamaa toetus p\u00fcsinud vahemikus 22\u201329 protsenti ning erakond on hoidnud esikohta j\u00e4rjepidevalt alates 2023. aasta novembrist, kinnistades oma positsiooni Eesti poliitmaastiku liidrina.<\/p>\n<p>Silmapaistvaima muutuse on aga teinud Keskerakond. Partei toetus on jaanuariks kerkinud 23 protsendini, mis on k\u00f5rgeim n\u00e4itaja Kantar Emori k\u00fcsitlustes viimase seitsme aasta jooksul. Viimati oli Keskerakonna toetus samal tasemel 2019. aasta alguses, vahetult enne riigikogu valimisi, mil erakonda juhtis J\u00fcri Ratas ja v\u00f5imul oli tema esimene valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga.<\/p>\n<p>Keskerakonna viimase aja t\u00f5us on suuresti seotud eestlastest valijate toetuse kasvuga. Jaanuaris toetas Keskerakonda 12 protsenti eestlastest vastajatest, mis on k\u00f5rgeim n\u00e4itaja alates 2022. aasta veebruarist. See muutus on oluliselt m\u00f5jutanud erakonna \u00fcldist reitingut, arvestades, et veel 2024. aasta kevadel oli Keskerakonna toetus eestlaste seas \u00e4\u00e4rmiselt madal.<\/p>\n<p>Keskerakonna reitingu madalseis j\u00e4i 2024. aasta esimesse poolde, mil mitmel kuul p\u00fcsis toetus 12\u201313 protsendi juures ning veebruaris langes see isegi 11,8 protsendini. Toona oli toetus n\u00f5rk nii eestlaste kui ka muust rahvusest vastajate seas. P\u00f6\u00f6re algas esmalt muust rahvusest valijate seas, kelle hulgas Keskerakonna toetus on kahe aastaga kerkinud 43 protsendilt 72 protsendini. Alles seej\u00e4rel hakkas kasv tasapisi kanduma ka eestlastest valijate hulka, kiirenedes eriti m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus.<\/p>\n<p>Erakondade edetabelis kolmandast viienda kohani paiknevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE ja Reformierakond, mille toetus j\u00e4\u00e4b 13\u201314 protsendi vahele. Valimisk\u00fcnnise \u00fcletaks ka Parempoolsed seitsme protsendiga.<\/p>\n<p>K\u00f5ige r\u00e4ngema hoobi on saanud aga valitsusliitu kuuluv Eesti 200. Jaanuaris langes nende toetus \u00fche protsendini, mis on madalaim tase alates erakonna lisamisest Kantar Emori k\u00fcsitlustesse 2018. aastal. Sama toetustase on praegu ka Rohelistel ja erakonnal Koos, samas kui ERK j\u00e4i isegi alla \u00fche protsendi. See kontrastib j\u00e4rsult Eesti 200 varasema eduga, mil 2022. aasta alguses ulatus nende toetus 21 protsendini ning 2023. aasta riigikogu valimistel koguti 13,3 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, mis viis erakonna Kaja Kallase kolmandasse valitsusse. P\u00e4rast seda on toetus langenud j\u00e4rjepidevalt, s\u00fcvenedes eriti p\u00e4rast sisemisi skandaale ja valijate pettumust.<\/p>\n<p>Jaanuaris oli valitsusliidu erakondade kogutoetus vaid 14 protsenti, samas kui opositsiooni toetas kokku 76 protsenti vastanutest. Samal ajal kahanes eelistuseta vastajate osakaal 23 protsendini, mis viitab valijate seisukohtade selginemisele.<\/p>\n<p>Kui arvestada ka eelistuseta vastajaid, toetaks Isamaad 20 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti k\u00fcsitletutest. SDE, Reformierakond ja EKRE koguksid kumbki umbes 10 protsenti ning Parempoolsed viis protsenti. Eesti 200, Rohelised ja Koos j\u00e4\u00e4ksid \u00fche protsendi juurde.<\/p>\n<p>Detailsem vaade n\u00e4itab suuri erinevusi valijagruppide l\u00f5ikes. Eestlastest vastajate seas juhib Isamaa, samas kui muust rahvusest valijate hulgas on Keskerakond selgelt domineeriv 72-protsendilise toetusega. Soolise jaotuse p\u00f5hjal on Isamaa, EKRE ja Parempoolsed selgelt meesvalijate poole kaldu, samas kui Keskerakonda, SDE-d ja Reformierakonda toetab rohkem naisi.<\/p>\n<p>Vanuser\u00fchmade l\u00f5ikes on SDE populaarseim noorimate seas, Keskerakond domineerib keskealiste hulgas ning Isamaa vanemates vanuser\u00fchmades. Piirkondlikult on Keskerakond tugevaim Tallinnas ja Ida-Virumaal, samas kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestis hoiab liidrikohta Isamaa.<\/p>\n<p>Kantar Emori k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi 14.\u201321. jaanuarini veebi- ja telefoni teel ning selles osales 1598 valimisealist kodanikku \u00fcle Eesti. Antud valimi juures on maksimaalne v\u00f5imalik veam\u00e4\u00e4r \u00b12,1 protsenti.<\/p>\n<p>\n\tRelated\n<\/p>\n<p>\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jaanuar t\u00f5i Eesti poliitilisse reitingupilti m\u00e4rgatava nihke: enim kasvatasid kuises v\u00f5rdluses toetust pealinna v\u00f5imuliitlased Isamaa ja Keskerakond. Kantar&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59781,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,651,35,34,36,31,32,21,731,819,28,29,19,25,19296,23,24,22,20,294,30],"class_list":{"0":"post-91453","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-200","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-isamaa","20":"tag-keskerakond","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-reiting","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-uuring","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115943072295437807","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91453","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91453"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91453\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59781"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91453"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91453"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91453"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}