K\u00e4esolev tekst on kirjutatud reaktsioonina justiitsministeeriumi plaanile liigutada autorite isiklik \u00f5igus teose puutumatusele varaliste \u00f5iguste alla, kaotades nii autorite kaitse teose terviklikkusele.<\/p>\n
Kunagi s\u00fcgaval koroona-ajal, kui ei toimunud \u00fchtegi spordiv\u00f5istlust, j\u00e4tkusid raadiost ja telest p\u00f5hjalikud spordiuudised, kus uuriti sportlastelt, kuidas nad sunnitud pausile vaimselt vastu peavad, milliseid meetodeid enda vaimse tervise turgutamiseks kasutavad ning kuidas ennast vormis hoiavad. Filmitegijana tekitas nende uudiste kuulamine teatavat kadedust. Miks keegi filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri v\u00f5i n\u00e4itleja k\u00e4est ei k\u00fcsi, mis tunne on, kuidas vormi hoiate, milline on perspektiiv?<\/p>\n
Koroona sai l\u00e4bi, aga spordiretoorika on viimastel aastatel ennast just filmimaailmas aina tihedamini ilmutama hakanud. Ikka ja j\u00e4lle k\u00fcsitakse siit ja sealt, nii ametnikult kui ka autorilt: millal siis v\u00f5it koju tuuakse? Millal tuleb Oscar, millal j\u00f5uame Cannes’i v\u00f5istlusprogrammi? Need kaks institutsiooni on v\u00f5rdustunud filmikunsti kuldmedali v\u00f5itmisega, j\u00e4ttes \u00fchiskonnale m\u00e4rkamatuks k\u00f5ik teised, v\u00f5ib-olla veelgi olulisemad saavutused.<\/p>\n
Kirjanduses miskip\u00e4rast ei eeldata Nobelit v\u00f5i muusikas Emmy’t, aga \u00fchiskonna ootus filmikunstile on lihtsustunud selgesti arusaadavasse spordiloogikasse: v\u00f5itis, ei v\u00f5itnud. Avaliku dialoogi nihkumine protsessi asemel tulemusele omab aga oodatavale tulemusele suuremat m\u00f5ju kui esmapilgul paistab.<\/p>\n
Filmitegijana ja loomeprotsesside uurijana tean, et loomeprotsess eeldab tervikuni j\u00f5udmist, kusjuures stardipunktis, j\u00e4tkates spordiretoorikaga, ei ole selge, milline tervik on, sest protsess on pikk ja keeruline. Loomingulisuse \u00fcks v\u00e4ljendus on autori v\u00f5ime viibida teatavas teadmatuses nii kaua, kuni tervik kokku tuleb, rippuda \u00f5hus, kuni maapind jalge alla tuleb.<\/p>\n
Filmistsenaariumi kirjutades ei ole teada, milline film t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4gema hakkab. Peale filmi \u00fclesv\u00f5tmist ja enne montaa\u017ei ning helire\u017eiid pole teada, mis tunne peale filmi vaatamist vaatajasse j\u00e4\u00e4b. Igas etapis toimub suur otsimine, terviku poole liikumine, avastades iga p\u00e4ev kohti, n\u00e4gusid, liikumisi, fragmente ja seoseid, mis selleni astuda aitavad. See on s\u00fcstemaatiline, metoodiline protsess, ja autorlus iseenesest t\u00e4hendabki meetodi valimist sellel teekonnal.<\/p>\n
Tervikuni j\u00f5udmine k\u00e4tkeb endas selle meetodi raames k\u00f5ikide muude v\u00f5imaluste tunnetuslikku ammendumist ja tervikuks ei kuuluta \u00fckski autor midagi, mille taga ta ei seisa. Loomeprotsessi kirjeldatakse tihtipeale kui konstruktsiooni, eriti filmimaailmas, kus erialakirjandus v\u00e4idab, et filmitegija konstrueerib emotsioone.<\/p>\n
Praktikuna v\u00e4idan ma, et autor k\u00fcll konstrueerib, kuid kui tasakaaluks ei ole otsinguprotsessi, siis valmibki puhas konstruktsioon, mille vaataja k\u00f5hklemata tagasi l\u00fckkab. Autentsus ilmub teosesse nende kahe \u2013 otsingu- ja konstruktsiooniprotsessi \u2013 tasakaalupunktis. Just nimelt ilmub, sest ei produtsendi ega re\u017eiss\u00f6\u00f6ri v\u00f5imuses pole seda tasakaalupunkti kunstlikult tekitada.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks k\u00fcsida, kuidas aitab \u00fchiskond kaasa sellele teadmatuses viibimisele, avastamisele ja otsimisele, \u00f5rnale liblikalennule, mida j\u00f5uga kuidagi forsseerida ei saa? Mis s\u00f5numi saadab noortele filmitegijatele justiitsministeeriumi plaan kaotada \u00e4ra autori isiklikud \u00f5igused teose terviklikkusele, sellele, mis on kunstiteose eksisteerimise alus?<\/p>\n
See saadab taaskord s\u00f5numi \u2013 tulemust on vaja ja kiirelt. K\u00f5ige t\u00e4htsam on edu nii heakskiidu kui \u00e4ri m\u00f5ttes. Teha tuleks nii nagu teised. Aga siililegi selge on see, et \u00fckski selliste ootuste j\u00e4rgi tehtud film ei j\u00f5ua Eesti piiride vahelt kuhugi. Sest filmid, mis j\u00f5uavad suurele areenile, on l\u00e4bitunnetatud tervikud, eelkirjeldatud pika ja toetatud loomeprotsessi tulemus, kus autor on pihta saanud millelegi olemuslikule.<\/p>\n
Just nii nagu Anna Hints \u00fctles endale s\u00fcgava traumaga tegeledes \u00fchel p\u00e4eval “aitab” ja see omaenda seest leitud j\u00f5ud resoneerus kogu maailmaga. Just nii nagu “Flow” tegijad tunnetavad kasvavat apokal\u00fcptilisust meie \u00fcmber ja leidsid selle tunde jagamiseks vormi, mis k\u00f5netab k\u00f5iki alates v\u00e4ikelapsest kuni vanurini. Need lood, mis j\u00f5uavad suurele areenile, eeldavad autori poolt t\u00e4ielikku ausust iseenda vastu, teema s\u00fcgavat l\u00e4bitunnetatust, ja mis peamine, tervikuni liikumist algusest l\u00f5puni. Ehk kompromissitut loomeprotsessis viibimist niikaua, kui tervik on koos.<\/p>\n
Kollektiivne m\u00f5tlemine omab endas m\u00e4\u00e4ratut j\u00f5udu. Ka see hoomamatu m\u00f5tteruum on alati loomeprotsessi \u00fcks osa. Just selle olulise osalisena oleme kaotamas oma tundekasvatust, kui meid huvitab protsessi asemel kiire l\u00f5pplahendus ja teeme k\u00f5ik selleks, et loomeinimesed tunneksid ennast j\u00e4rjest ebakindlamalt. Isiklikud \u00f5igused on loomemaailmas k\u00f5ige alus, autori eksisteerimise alus.<\/p>\n
Autor, kellel ei ole \u00f5igust oma teose terviklikkusele ning kes elab l\u00e4bi selle, et keegi ta teose v\u00f5tab ja seda n\u00e4iteks masina abil, m\u00fc\u00fcginumbrite suurendamise v\u00f5i kulude v\u00e4hendamise huvides muudab, pole v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5imeline enam loomeprotsessi uskuma ega eelmainitud loomev\u00f5imekust v\u00e4ljendavat \u00f5hus rippumist l\u00e4bi tegema. Kui puudub perspektiiv tervikuni j\u00f5uda, ei ole loomeprotessil mingit m\u00f5tet.<\/p>\n
Spordiv\u00f5istlustel on oma spetsiifika ning seal on alati v\u00f5itja. Kunstis tervikuna ei tohiks m\u00e4ngida m\u00e4ngu, et on v\u00f5itjad ja kaotajad, sest see loob kollektiivse ruumi, kus loomeprotsess iseenesest k\u00e4rbub. Ruumi, kus muu m\u00fcra sees l\u00e4heb kaotsi, et riik plaanib kaotada kultuuri k\u00f5ige iseenesestm\u00f5istetavama kaitsemehhanismi \u2013 seadusega kaitstavad autori isiklikud \u00f5igused \u2013 ja seda ajal, kui tehisaru j\u00f5uliselt peale tuleb.<\/p>\n
Kutsun \u00fcles nii seadusandjaid kui avaliku diskussiooni pidajaid keskenduma senisest enam tulemuse asemel protessidele ja meie kollektiivsele tundekasvatusele, iseenda m\u00f5istmisele ja peegeldamisele. Just sellises avatud arutelus hakkab kultuur elama, tekib sisu, tugi, julgeolek ja empaatia, mis loomeinimesele lendamiseks vajaliku jalgealuse annab. Jalgealuse, mis annab j\u00f5udu, eeskuju ja kindlust, millele toetudes iseendale s\u00fcgavuti otsa vaadata ning pihta saada sellele kodusele, aga samas universaalsele, mis l\u00f5puks kogu maailma k\u00f5netab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4esolev tekst on kirjutatud reaktsioonina justiitsministeeriumi plaanile liigutada autorite isiklik \u00f5igus teose puutumatusele varaliste \u00f5iguste alla, kaotades nii…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91578,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,209,36697,140,207],"class_list":{"0":"post-91577","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-filmid","16":"tag-liis-nimik","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-movies"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115943787961129594","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91577\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91578"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}