{"id":91602,"date":"2026-01-23T10:14:06","date_gmt":"2026-01-23T10:14:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91602\/"},"modified":"2026-01-23T10:14:06","modified_gmt":"2026-01-23T10:14:06","slug":"uuring-mikroplasti-voib-ohus-leiduda-arvatust-vahem-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91602\/","title":{"rendered":"Uuring: mikroplasti v\u00f5ib \u00f5hus leiduda arvatust v\u00e4hem | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Ehkki mikroplasti on leitud pea k\u00f5ikjalt maailmas, v\u00f5ib selle sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris olla seni hinnatust isegi mitu suurusj\u00e4rku v\u00e4iksem, osutab Austria teadlaste uuring<\/a>. Autorid kutsuvad \u00fcles kehtestama mikroosakeste m\u00f5\u00f5tmisele \u00fchtset standardit.<\/p>\n

Mullu veebruaris n\u00e4htus \u00fchest USA teadlaste uuringust<\/a>, et mikroplasti sisaldust inimajus v\u00f5ib olla hinnatud tegelikust suuremaks. N\u00fc\u00fcd viitavad Viini \u00dclikooli keskkonnateadlane Ioanna Evangelou ja kolleegid, et sama v\u00f5ib kehtida ka atmosf\u00e4\u00e4ri kohta. Evangelou s\u00f5nul leidub atmosf\u00e4\u00e4ris mikroosakesi kahtlemata palju, kuid nende m\u00f5\u00f5tmine vajab \u00fcleilmset standardit, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Imetillukesi plastiosakesi eraldub inimtegevuse tagaj\u00e4rjel n\u00e4iteks nii valesti \u00e4ra visatud plastprahist kui ka autorehvide lagunemise k\u00e4igus. Neid on n\u00fc\u00fcdseks leitud nii atmosf\u00e4\u00e4rist, ookeanist kui ka teisest \u00f6kos\u00fcsteemidest. Osakesi on leitud ka inimeste kehast, sh ajust. Nende m\u00f5ju inimeste tervisele pole veel selge. Seejuures saab eristada kuni \u00fche mikromeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga nanoplasti ning \u00fche mikromeetri ja viie millimeetri vahele j\u00e4\u00e4va l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga mikroplasti.\u00a0<\/p>\n

Evangelou s\u00f5nul ei soovi ta oma uuringuga muret kuidagi pisendada ega vaiba alla p\u00fchkida. Pigem on mikroplasti bioloogilise m\u00f5ju lahkavad uuringud tema s\u00f5nul alles lapsekingades. Selguma peab nii plastiosakeste kogus inimesi \u00fcmbritsevas keskkonnas kui ka selle koguse tegelik ohutus.<\/p>\n

Mikroplastiheide<\/p>\n

Senised atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udnud mikroplasti puudutavad uuringud on andnud vastakaid tulemusi. Siiani arvutatud hinnangulised kogused erinevad kohati suisa mitme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra. Liiatigi on \u00fches L\u00e4\u00e4ne-USA piirkonnas m\u00f5\u00f5detud koguste p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldusi kogu maailma kohta.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd soovisid Ioanna Evangelou ja kolleegid k\u00fcsimusse selgust tuua. Nad koondasid selleks kokku kaks komplekti varasemaid uuringuid. Esimeses komplektis olid \u00fcleilmset mikroplastiheidet hindavad uuringud, teises aga keskkonnast v\u00f5etud proovide plastisisaldust hindavad teadust\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6r\u00fchm hindas teise uuringukomplekti leidude valguses esimese komplekti leidude paikapidavust.<\/p>\n

Nad s\u00f6\u00f6tsid hinnangulised plastiheitme koguse andmed programmi, mis m\u00e4ngiks seepeale simulatsioonina l\u00e4bi saasteosakeste liikumise atmosf\u00e4\u00e4ris. Simulatsiooni tulemusel ennustas mudel, kui palju mikroosakesi v\u00f5iks kogu maailmas atmosf\u00e4\u00e4ris leiduda. Ennustatud kogused erinesid\u00a0 \u00fcle maailma 283 paigast v\u00f5etud tegelike proovide plastisisaldusest.<\/p>\n

Erinevus oli t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul terav. Kohati sisaldasid keskkonnast v\u00f5etud proovid mudeli ennustustega v\u00f5rreldes mikroplasti lausa mitu suurusj\u00e4rku v\u00e4hem. \u00dchtlasi hindasid uuringu autorid, et maismaal toimuva inimtegevuse k\u00e4igus satub ringlusesse 27 korda rohkem mikroplasti kui ookeanist.<\/p>\n

T\u00e4psemalt ilmnes, et ookeanist vabaneb atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00e4hem mikroplasti, kui seni m\u00f5nes uuringus hinnatud. N\u00e4iteks hindasid<\/a> seda m\u00e4rksa suuremaks Cornelli \u00dclikooli atmosf\u00e4\u00e4riteadlane Natalie Mahowald ja kolleegid. Mahowaldi s\u00f5nul oli tema t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangutes aga palju ebat\u00e4psust, mist\u00f5ttu mahuvad ka uued tulemused kenasti samadesse raamidesse. Samuti oleks tema s\u00f5nul vaja mikroplasti tegeliku leviku m\u00f5istmiseks rohkem andmeid suuremast hulgast kohtadest.<\/p>\n

Uuringuga mitte seotud Imperial College Londoni keskkonnatoksikoloogi Stephanie Wrighti hinnangul on uuel t\u00f6\u00f6l oma kitsaskoht. Selle autorid lugesid mikroplasti hulka ka rehvide lagunemise k\u00e4igus eralduvad osakesed. Wrighti s\u00f5nul selliseid osakesi aga enamasti keskkonnast v\u00f5etud proovides ei n\u00e4e. Evangelou n\u00f5ustub kriitikaga, ent p\u00f5hjendab valikut sellega, et lagunevad rehvid on hea n\u00e4ide plastreostust tekitavast inimetegevusest.<\/p>\n

T\u00e4psed m\u00f5\u00f5tmised<\/p>\n

Mikroplast on viimastel kuudel j\u00e4\u00e4nud mujalgi meedia huviorbiiti. Muu hulgas vahendas The Guardian<\/a>, kuidas v\u00e4rskemad teadusuuringud seavad kahtluse alla varasemad hirmutavad v\u00e4ited, nagu sisaldaks inimese keha ja elundid hulganisti mikroplasti. N\u00fc\u00fcd ilmneb, et paljud varasemad tulemused v\u00f5isid olla ekslikud ebat\u00e4psete m\u00f5\u00f5tmismeetodite ja laboris saastunud proovide t\u00f5ttu.\u00a0<\/p>\n

Selleski k\u00e4sitluses ei pisenda eksperdid kuidagi plastreostust kui keskkonnaprobleemi. K\u00fcll aga on nende s\u00f5nul vaja usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid anal\u00fc\u00fcse, mis selgitaks v\u00e4lja mikroplasti tegeliku m\u00f5ju inimtervisele.\u00a0<\/p>\n

\u00dche loos s\u00f5na saanud teadlase ja Helmholzi Keskkonnauuringute keskuse anal\u00fc\u00fctilise keemiku Du\u0161an Materici s\u00f5nul on mikro- ja nanoplasti anal\u00fc\u00fcsimiseks tegelikult head meetodid olemas. Keskkonda j\u00f5udnud mikroplasti m\u00f5\u00f5tmistel oskavad teadlased tema hinnangul h\u00e4sti v\u00f5ltspositiivseid tulemusi v\u00e4ltida. K\u00fcll aga j\u00e4\u00e4b inimeste elundeid puudutavates uuringutes osa teadlaste s\u00f5nul sellistest ettevaatusabin\u00f5udest vajaka.<\/p>\n

Mullu novembris avaldas Materic koos mitme teise teadlasega ajakirjas Nature Medicine vastulause, milles seadis kahtluse allat \u00fche palju kajastust saanud aju mikroplasti sisalduse uuringu<\/a> tulemused. Teadlase s\u00f5nul tuleb teadlaskonnal m\u00f5elda, kuidas vastata m\u00f5jukatele ja laialdaselt levitatud uuringutele, mille kvantitatiivsed j\u00e4reldused tegelikult kinnitust ei leia.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki mikroplasti on leitud pea k\u00f5ikjalt maailmas, v\u00f5ib selle sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris olla seni hinnatust isegi mitu suurusj\u00e4rku v\u00e4iksem,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91603,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6601,28170,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28824,28,29,95,2941,44731,19,27283,44733,44732,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-91602","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju","tag-atmosfaar","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inimkeha","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mikroplast","tag-nanoplast","tag-news","tag-plast","tag-plastosakesed","tag-plastreostus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115943890240048561","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}