{"id":91715,"date":"2026-01-23T12:25:07","date_gmt":"2026-01-23T12:25:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91715\/"},"modified":"2026-01-23T12:25:07","modified_gmt":"2026-01-23T12:25:07","slug":"millistes-riikides-kaevandatakse-enim-hobedat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/91715\/","title":{"rendered":"Millistes riikides kaevandatakse enim h\u00f5bedat?"},"content":{"rendered":"<p>H\u00f5beda hiljutisele hinnat\u00f5usule on l\u00fchiajalises pildis hoogu andnud Hiina h\u00f5beda ekspordipiirangute karmistamine ning turgude ootus, et USAs j\u00e4tkatakse intressim\u00e4\u00e4rade langetamist ka t\u00e4navu.<\/p>\n<p>Pikemas perspektiivis on h\u00f5bedat toetamas nii t\u00f6\u00f6stusliku n\u00f5udluse kasvust tulenev struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k f\u00fc\u00fcsilise h\u00f5beda turul (n\u00f5udlus \u00fcletab pakkumist), investorite huvi kasv ning ka tehnilise pildi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne tugevnemine.<\/p>\n<p>Kes toodavad enim h\u00f5bedat?<\/p>\n<p>Allpool oleval graafikul on n\u00e4ha, millistes riikides kaevandatakse h\u00f5bedat k\u00f5ige rohkem. Tootmisnumbrid p\u00f5hinevad USA Geoloogiateenistuse hinnangulistel arvutustel. Graafikul on n\u00e4idatud toodangut 2024. aastal.<\/p>\n<p>Selgub, et kolm maailma suurimat tootjat on Mehhiko, Hiina ja Peruu.<\/p>\n<p>2024. aastal p\u00fcsis tootjate edetabelis esimesel kohal Mehhiko, tootes kokku umbes 6300 tonni h\u00f5bedat. Riik on olnud suurim h\u00f5beda tootja juba aastak\u00fcmneid \u2013 kohalike kaevanduste jaoks on v\u00e4lja ehitatud laialdane infrastruktuur ning riigi leiukohad on kvaliteetsed. Huvitav on asjaolu, et t\u00f5endatud maailma maa-alustest varudest asub Mehhikos vaid 6 protsenti.<\/p>\n<p>Edetabeli teisel kohal on Hiina, kes tootis kokku 3100 tonni. Seejuures enamus Hiinas toodetavast h\u00f5bedast leitakse teiste kaevanduste k\u00f5rvalproduktina, peamiselt plii- ja tsingikaevandustest.<\/p>\n<p>Peruu on tabeli kolmandal kohal ja Boliivia neljandal. Suur osa maailma h\u00f5bedast tuleb seega just L\u00f5una-Ameerikast. Mehhiko, Peruu ja Boliivia moodustasid 2024. aastal enam kui poole maailma h\u00f5bedatoodangust.<\/p>\n<p>H\u00f5be kulla suhtes j\u00e4tkuvalt alahinnatud?<\/p>\n<p>Toodangute mahud viitavad ka sellele, et h\u00f5bedal v\u00f5ib kulla suhtes olla veel t\u00f5usuruumi. Teisis\u00f5nu, kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel oluliselt langeda.<\/p>\n<p>Kokku ulatus \u00fclemaailne h\u00f5beda toodang 2024. aastal hinnanguliselt 25 000 tonnini. V\u00f5rdluseks \u2013 kulda toodeti 2024. aastal 3660 tonni. See t\u00e4hendab, et h\u00f5bedat toodeti antud aastal umbes 6,8 korda rohkem kui kulda. Kulla maapealsed varud ulatuvad erinevate hinnangute kohaselt umbes 220 000 tonnini, h\u00f5beda puhul ca 850 000 tonnini. H\u00f5bedat on maa peal seega vaid 4 korda rohkem kui kulda.<\/p>\n<p>Need suhtarvud on \u00fcks paljudest p\u00f5hjustest, miks on minu hinnangul t\u00f5en\u00e4oline, et h\u00f5be \u00fcletab ka edaspidi kulla tootlust. Hetkel on kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe 54 juures. Ootan, et see langeb v\u00e4hemalt 10-30 vahemikku. Ekstreemsemate stsenaariumite juures v\u00f5ime j\u00f5uda ka tootmisnumbrite v\u00f5i maapealsete varude suhtarvudeni (\u00fclaltoodud numbrite p\u00f5hjal vastavalt 6,8 ja 4). Need ei ole hinnaprognoosid, vaid numbrid, mis n\u00e4itavad hinnaliikumiste v\u00f5imalikku ulatust.<\/p>\n<p>Millistel riikidel on suurimad varud?<\/p>\n<p>Vaatame n\u00fc\u00fcd, millistes riikides asuvad suurimad h\u00f5beda varud. Esikohal on Peruu, kus maa-alused reservid ulatuvad hinnanguliselt 140 000 tonnini. Peruu varud moodustavad tervelt 22 protsenti maailma teadaolevatest varudest. Suur osa kaevandatavatest reservidest asub veel Austraalias, Venemaal ja Hiinas.<\/p>\n<p>Mehhikos, kes on hetkel maailma suurim tootja, on varusid alles vaid 37 000 tonni (6 protsenti maailma varudest).<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120430666\/ajalooline-tous-hobe-laheneb-100-dollarile-untsist-mis-saab-edasi#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-fe7c4cc5=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><\/p>\n<p> 21.01.2026 <\/p>\n<p> Ajalooline t\u00f5us: h\u00f5be l\u00e4heneb 100 dollarile untsist. Mis saab edasi? <\/p>\n<p><\/a><a href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120429344\/investeeringukulla-abc-ii-kulla-puhtus-sulamid-levinumad-kullaproovid#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-double__embedded-article\" data-v-fe7c4cc5=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><\/p>\n<p> 14.01.2026 <\/p>\n<p> Investeeringukulla ABC II \u2013 kulla puhtus, sulamid, levinumad kullaproovid <\/p>\n<p><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00f5beda hiljutisele hinnat\u00f5usule on l\u00fchiajalises pildis hoogu andnud Hiina h\u00f5beda ekspordipiirangute karmistamine ning turgude ootus, et USAs j\u00e4tkatakse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91716,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-91715","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115944405479609616","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91715","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91715"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91715\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91716"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91715"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91715"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91715"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}