Brasiilia on piiri\u00e4\u00e4rset s\u00f5jalist kohalolekut j\u00e4rjepidevalt tugevdanud, kuid ametlik poliitika on olnud selgelt sekkumisvastane.<\/p>\n<\/blockquote>\n
President Jair Bolsonaro (ametis 2019\u20132023)\u00a0lisas v\u00e4gesid, aga ei v\u00f5tnud omaks mingeid s\u00f5jalise invasiooni plaane. Nende \u00fcle meedias siiski spekuleeriti. Bolsonaro-aegne erukindralist asepresident Hamilton Mour\u00e3o r\u00f5hutas, et Brasiilia ei luba oma territooriumilt USA v\u00e4gede operatsioone Venezuela vastu ning l\u00fckkas tagasi \u201e\u00e4\u00e4rmuslikud meetmed\u201c, mis v\u00f5iksid eskaleerida kriisi laiaulatuslikuks konfliktiks. Selline hoiak peegeldas Brasiilia pikka traditsiooni lahendada naaberkriise regionaalse diplomaatia kaudu. Siiski katkestas president Bolsonaro Brasiilia diplomaatilised suhted\u00a0Maduro valitsusega 2020. aastal.<\/p>\n
2023. aastal ametisse astunud president Luiz In\u00e1cio Lula da Silva praegusel ametiajal on selline hoiak j\u00e4tkunud katsetes positsioneerida Brasiiliat vahendaja ja dialoogiplatvormina, mitte otsese re\u017eiimimuutuse t\u00f6\u00f6riistana. Diplomaatilised suhted k\u00fcll taastati, kuid hiljem vetostas Brasiilia Venezuela liitumise BRICS+ formaadiga ning avalikus retoorikas hakati r\u00f5hutama vabade valimiste ja rahvusvaheliste kokkulepete t\u00e4itmise vajadust.<\/p>\n
Colombia: suurim pagulaste vastuv\u00f5tja<\/p>\n
Colombia ja Venezuela suhted on ajalooliselt k\u00f5ikunud tihedast majanduslikust l\u00e4bik\u00e4imisest kuni s\u00fcgavate diplomaatiliste kriisideni. 2015. aasta kriis puhkes p\u00e4rast seda, kui Maduro kehtestas eriolukorra T\u00e1chira osariigis, sulges \u00fchepoolselt piiri ja alustas Operativo de Liberaci\u00f3n y Protecci\u00f3n del Pueblo operatsiooni, \u00f5igustades seda paramilitaarse v\u00e4givalla ja salakaubanduse vastase v\u00f5itlusena. Kampaania tulemus oli k\u00fcmnete tuhandete inimeste sunnitud tagasitulek Colombiasse, majanduslik \u0161okk piiri\u00e4\u00e4rsetele kogukondadele ja piiri sulgemine. See avati alles Gustavo Petro Colombia presidendiks saades 2022. aastal.<\/p>\n
Petro v\u00f5imulep\u00e4\u00e4s muutis d\u00fcnaamikat: uue vasakpoolse valitsuse jaoks oli prioriteet taastada kaubandus ja inimeste liikumine ning normaliseerida suhted Caracasega, mis v\u00e4ljendus pidulikus Sim\u00f3n Bol\u00edvari silla taasavamises. Samal ajal on Colombia j\u00e4\u00e4nud Venezuela r\u00e4ndekriisi raskuskeskuseks: seal elab \u00fcle 2,8 miljoni venetsueellase , mis on diasporaa suurim kogukond.\u00a0See on sundinud Bogot\u00e1d korraga silmitsi seisma julgeoleku-, sotsiaalteenuste ja piiristabiilsuse k\u00fcsimustega.<\/p>\n
Guyana ja Essequibo: vana piirit\u00fcli uues geoloogilises v\u00f5tmes<\/p>\n
Kui t\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse kolmest Guajaanast \u2013 ingliskeelne Guyana Kooperatiivne Vabariik, hollandikeelne Suriname Vabariik ja Prantsuse Guajaana, siis ajalooliselt oli neid kokku viis. Praegune Brasiilia osariik Amap\u00e1 oli Portugali Guajaana ja Venezuela ida- ja kaguosa Hispaania Guajaana. Venezuela ja Guyana suhteid on pea v\u00f5imatu lahutada Essequibo vaidlusest, kus Caracas n\u00f5uab endale ligikaudu kahte kolmandikku Guyana territooriumist \u2013 kogu nn \u201eZona en Reclamaci\u00f3n\u201c ulatuses.<\/p>\n
Vaidlus sai alguse 19. sajandi l\u00f5pus ning 1899. aasta arbitraa\u017e otsustas Briti Guajaana kasuks, kuid Venezuela on seda otsust j\u00e4rjekindlalt vaidlustanud, tuues \u00dcROs ja Rahvusvahelises Kohtus esile argumente koloniaal\u00f5iguse rikkumise kohta. 20. sajandi teisel poolel p\u00fc\u00fcti pinget leevendada 1966. aasta Genfi lepinguga, ent avastused suurtest nafta- ja gaasivarudest Guyana rannikul on andnud territoriaalsele t\u00fcli\u00adle uue hoo.<\/p>\n
Georgetowni jaoks on Venezuela s\u00f5jaline retoorika ja referendumid Essequibo \u201ereintegratsiooni\u201c \u00fcle otsene eksistentsiaalne oht, samas kui Caracas n\u00e4eb piirkonda strateegilise ressursiallikana ja ajaloolise \u00f5igluse taastamiseni. M\u00f6\u00f6dunud aasta augustis k\u00e4isin Guyanas ja teema oli seal \u00fcleval ka paljude suurte plakatite n\u00e4ol. P\u00e4rast president Nicol\u00e1s Maduro USAsse toimetamist oli esialgne tunne, et l\u00e4hemal ajal Guyanat Essequibost ilmaj\u00e4\u00e4mine ei \u00e4hvarda, aga edasised s\u00fcndmused n\u00e4itavad, et samas v\u00f5ib k\u00f5ik ka vastupidi olla.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/20250822_064419-1024x768.jpg\")
Guyanas on Essequibo kuuluvus tundlik teema. Pilt: Mart Tarmak<\/p>\n
Trinidad ja Tobago: gaas ja r\u00e4nne<\/p>\n
Suhe Trinidad ja Tobagoga on kujunenud eelk\u00f5ige energia ja r\u00e4nde \u00fcmber. Trinidad asub Venezuela rannikust vaid m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri kaugusel ja on saanud oluliseks sihtriigiks Venezuelast p\u00f5genejatele, eriti p\u00e4rast seda, kui sisekriis s\u00fcvenes ja mereteed muutusid \u00fcheks v\u00e4heseks p\u00f5genemisv\u00f5imaluseks. Samal ajal on Trinidadi ja Tobago valitsus pidanud laveerima Caracase ja Washingtoni vahel, eriti gaasiprojektide puhul, mis s\u00f5ltuvad USA sanktsioonire\u017eiimist ja lubadest \u00fchiste v\u00e4ljade kasutamiseks Venezuela mandrilaval.<\/p>\n
Lisaks energiale on probleem illegaalne kalap\u00fc\u00fck ja salakaubandus, mis on sundinud valitsusi perioodiliselt piirijulgeolekut karmistama ja s\u00f5lmima tehnilisi kokkuleppeid piiritsooni osas merel. Trinidadi jaoks t\u00e4hendab Venezuela destabiliseerumine nii r\u00e4ndesurvet kui ka riski, et Kariibi mere l\u00f5unaosast v\u00f5iks saada suurema narkokaubanduse ja inimsmuugeldamise koridor.<\/p>\n
Kuuba ja Dominikaani Vabariik: kaugemad \u00fclemerenaabrid<\/p>\n
Hispaaniakeelsed Kuuba ja Dominikaani Vabariik on samuti \u00fcle Kariibi mere Venezuela naabrid. P\u00e4rast Kuuba revolutsiooni 1959. aastal olid suhted halvad, sest Fidel Castro toetas geriljaliikumisi Venezuelas nagu mitmel pool mujal. 1970. aastatel alustati l\u00e4henemist, kui Caracas hakkas Havannale soodsatel tingimustel m\u00fc\u00fcma naftat ja toetas Kuuba tagasip\u00f6\u00f6rdumist Ameerika Riikide Organisatsiooni struktuuridesse.<\/p>\n
\nKuuba ja Venezuela ideoloogiline ja julgeolekualane liit on kestnud t\u00e4naseni.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Bolivariaanliku revolutsiooni ajal muutus suhe strateegiliseks liiduks: Hugo Ch\u00e1vez ja vennad Castrod ehitasid v\u00e4lja Petrocaribe skeemi, mille kaudu Kuuba sai Venezuelast subsideeritud naftat, vastutasuks tervishoiu-, haridus- ja julgeolekukoost\u00f6\u00f6 ning Kuuba spetsialistide kohaloleku eest. Kahe riigi ideoloogiline ja julgeolekualane liit on kestnud t\u00e4naseni.<\/p>\n
Dominikaani Vabariigis oli aastail 1934\u201361 diktaatorina v\u00f5imul generalissimus Rafael Trujillo ja suhted s\u00f5ltusid suuresti sellest, kes oli parajasti Venezuela president. Madalseis kujunes 1960. aastal, kui Trujillo korraldas atentaadi Venezuela demokraatia isaks (padre de la democracia venezolana) peetava R\u00f3mulo Betancourti (president 1945\u201348 ja 1959\u201364) vastu. Viimastel aastatel on Dominikaani Vabariik osalenud Ladina-Ameerika riikide deklaratsioonides Venezuela inim\u00f5iguste teemadel, ent j\u00e4tkunud on koost\u00f6\u00f6 energia, investeeringute ja migratsiooni k\u00fcsimustes.<\/p>\n
Diasporaa<\/p>\n
Venezuelast on lahkunud 8\u20139 miljonit inimest, kellest ligi 7 miljonit on \u00fcmber asunud Ladina\u2011Ameerikasse ja Kariibi mere saartele. See on muutnud riigi suhet teiste L\u00f5una-Ameerika riikidega fundamentaalselt: Colombia (2,8 mln vastuv\u00f5etud p\u00f5genikku), Peruu (1,1 mln), Brasiilia (0,6 mln), T\u0161iili (0,5 mln) ja Ecuador (0,45 mln) on pidanud \u00fcmber kujundama oma sotsiaalpoliitikad. See diasporaa on toonud kaasa uue poliitilise m\u00f5\u00f5tme, kus Venezuelast p\u00e4rit kogukonnad osalevad aktiivselt vastuv\u00f5tjariikide debattides migratsiooni, demokraatia ja Venezuela tuleviku \u00fcle.<\/p>\n
Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas on peamisteks sihtriikideks Hispaania ja USA, kus on vastavalt 0,3 ja 0,5 miljonit p\u00f5genenut. Juba on t\u00f5usetunud k\u00fcsimus inimeste naasmisest ilma Madurota Venezuelasse. L\u00e4inud n\u00e4dalal ilmus Mixed Migration Centre\u2019i sellekohane anal\u00fc\u00fcs, kus n\u00e4hakse ette pigem piiratud ja j\u00e4rkj\u00e4rgulist, ent mitte massilist venetsueellaste tagasip\u00f6\u00f6rdumist. V\u00f5imalikud on kolm stsenaariumi: massilised tagasip\u00f6\u00f6rdumised stabiliseerumise korral, osalised tagasip\u00f6\u00f6rdumised majanduslike stiimulite t\u00f5ttu ilma suure poliitilise muutuseta v\u00f5i hoopis uus p\u00f5genemiste laine, kui v\u00f5imuv\u00f5itlus s\u00fcveneb.<\/p>\n
Venezuela majanduslik tulevik on ebaselge. 1950. aasta hinnangute j\u00e4rgi oli Venezuela SKP elaniku kohta ostuj\u00f5u pariteedi j\u00e4rgi USA, \u0160veitsi ja Uus-Meremaa j\u00e4rel maailmas neljas. N\u00fc\u00fcd on Venezuela majanduslikult p\u00f5hja kukkunud: riik edestab CIA numbrite j\u00e4rgi Ameerika maailmajaos \u00fcksnes Haitit ja IMFi andmetel lisaks Hondurast. Praegu ei saa Venezuela kohta veel \u00f6elda, et \u201eolukord on nii halb, et saab vaid paremaks minna\u201c v\u00f5i \u201ekunagi pole nii halb, et ei saa hullemaks minna\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Brasiilia: ettevaatlik naaber Brasiilia on viimastel k\u00fcmnenditel hoidnud Venezuela suhtes topeltjoont: piiri\u00e4\u00e4rset s\u00f5jalist kohalolekut on j\u00e4rjepidevalt tugevdatud, kuid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91759,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,461,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-91758","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-ameerika","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-valispoliitika","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115944582256339847","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91758\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91759"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}