Nature Genetics<\/a> avaldatud uuringust, et omikront\u00fcve levima hakkamisega muutus ka see, millised p\u00e4rilikud omadused inimestele koroonaviiruse ees eelise annavad.<\/p>\nHiljutises teadust\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsiti \u00fcle 700 000 inimese tervise- ja geeniandmeid Eesti geenivaramust, Taanist, Soomest ja USA-st. Selle p\u00f5hjal leiti 13 geneetilist piirkonda, mis seostuvad omikront\u00fcve nakatumise riskiga. Kusjuures kaheksa neist geenivariandist ei olnud seotud \u00fchegi varasema SARS\u2011CoV\u20112 t\u00fcvega, mis viitab sellele, et omikront\u00fcvi kasutab nakatumiseks osaliselt uudseid bioloogilisi viise.<\/p>\n
Omikron nakatab v\u00f5rreldes varasemate t\u00fcvedega n\u00f5rgemalt kopse, aga tugevamalt \u00fclemisi hingamisteid. Geenianal\u00fc\u00fcsides tulid tugevalt esile seosed limaskesta barj\u00e4\u00e4ri ja raku pinnamolekulidega seotud protsesside geenid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada viiruse kinnitumist ja rakku tungimist ning ka immuuns\u00fcsteemi regulatsiooni.<\/p>\n
\u00dchtlasi ilmnes anal\u00fc\u00fcsides, et viiruse ja inimese omavahelised vastasm\u00f5jud pole ajas p\u00fcsivad, vaid muutuvad koos viiruse evolutsiooniga. Erinevad SARS\u2011CoV\u20112 variandid m\u00f5jutavad inimesi s\u00f5ltuvalt nende geneetikast erinevalt. Kui viirus areneb v\u00f5i inimeste immuuntaust muutub, nihkub ka see, millised geneetilised tegurid m\u00e4\u00e4ravad nakatumise t\u00f5en\u00e4osust. Seet\u00f5ttu tuleb geneetilisi anal\u00fc\u00fcse uute variantide tekkimisel regulaarselt uuendada, sest inimeste vastuv\u00f5tlikkus ei ole p\u00fcsivalt samasugune.\u00a0<\/p>\n
Verer\u00fchma olulisus<\/p>\n
Pandeemia varasemate lainete ajal leiti korduvalt, et 0-verer\u00fchmaga inimesed nakatuvad pisut harvem. Uus anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab aga, et omikroni puhul on see seos kadunud v\u00f5i suisa vastupidine. Selle asemel kerkis esile seos B-verer\u00fchmaga. Uuringus tuvastati, et geneetiline variant, mis on seotud B-verer\u00fchmaga, pakub omikroni nakatumise vastu kaitset.<\/p>\n
See ilmestab, kuidas viiruse ogavalu mutatsioonid muudavad viisi, kuidas haigustekitaja rakkudega haakub, muutes seel\u00e4bi ka peremehe vastuv\u00f5tlikkust.<\/p>\n
Uuringus on mainitud ka protsessi nimega gl\u00fckos\u00fc\u00fclimine. See on suhkruahelate lisamine valkudele, mis toimub rakkudes. Teadlased leidsid tugeva seose geeniga ST6GAL1. See geen vastutab siaalhapete lisamise eest rakkude pinnal olevatele retseptoritele.<\/p>\n
Lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et need suhkrud toimivad kas viiruse vastuv\u00f5tjana v\u00f5i barj\u00e4\u00e4rina. Huvitaval kombel on sama ST6GAL1 geenivariant seotud ka kaitsega gripi vastu. See viitab v\u00f5imalusele, et teatud inimesed on geneetiliselt paremini nii-\u00f6elda polsterdatud erinevate hingamisteede viiruste vastu, kuna nende rakkude pealispind on viirustele libedam v\u00f5i raskemini ligip\u00e4\u00e4setav.<\/p>\n
Lisaks tuvastati seoseid mitmete mutsiinide ehk lima tootvate geenidega (MUC1, MUC5AC, MUC16). See kinnitab, et hingamisteede limaskest ja selle keemiline koostis on omikroni t\u00fcve t\u00f5rjumisel eesliinil m\u00e4rksa olulisemad kui varem arvatud.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 autorid j\u00e4reldavad, et inimese vastuv\u00f5tlikkus SARS-CoV-2-le ei ole kivisse raiutud, vaid on pidevas muutumises koos viirusega. See teadmine aitab m\u00f5ista, miks m\u00f5ni inimene, kes p\u00e4\u00e4ses varasematest lainetest puhtalt, haigestus omikroniga ja vastupidi. Samuti avab see uusi uksi ravimite arendamiseks, mis ei sihi mitte viirust ennast, vaid tugevdavad inimese enda kaitsebarj\u00e4\u00e4re.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline uuring n\u00e4itab, et koroonaviiruse omikront\u00fcve eest kaitsevad inimesi teistsugused geenid kui pandeemia alguses. Pandeemia algusaastatel tuvastasid teadlased…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":91761,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,44804,35,34,36,31,32,1863,44806,21,28,29,19,44807,44808,44805,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-91760","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-geenivaramu","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-geenid","19":"tag-geenivariant","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-omikron","25":"tag-omikrontuvi","26":"tag-parilikkus","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115944586139307963","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91760"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91760\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/91761"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}