Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on algatanud p\u00f5hikooli l\u00f5petamise reformi, millega kaob p\u00f5hikoolidest j\u00e4releksam ning \u00f5pil\u00fcnkadega noori p\u00fc\u00fctakse j\u00e4rele aidata ettevalmistava \u00f5ppega. Tartu rakendusliku kolled\u017ei (VOCO) direktori Rain J\u00f5ksi s\u00f5nul tekitab reform b\u00fcrokraatiat juurde.<\/p>\n
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase s\u00f5nul suunatakse kas keeleoskuseta v\u00f5i puuduliku hindega p\u00f5hikooli l\u00f5petanud \u00f5pilased vaheaastale riigikoolidesse. Nendeks on enamasti kutsekoolid aga ka riigig\u00fcmnaasiumid ja munitsipaalkoolid.\u00a0<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt vahetab ettevalmistav \u00f5pe v\u00e4lja 2019. aastast kutsekoolides rakendunud kutsevaliku\u00f5ppe. Selle eesm\u00e4rk oli sarnane, kuid rohkem kutse\u00f5ppe valikute ja v\u00f5imaluste tutvustamise poole kaldu.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteline erinevus on aga, et tulevast kooliaastast muutub ettevalmistav \u00f5pe \u00f5piraskustega noortele kohustuslikuks, sest eelmisest aastast kestab koolikohustus 18. eluaastani.<\/p>\n
“Meil on p\u00e4ris suur hulk lapsi, kes ei ole kuhugi sisse saanud sellep\u00e4rast, et nad ei oska eesti keelt, et neil on eksami tulemused poolikud v\u00f5i neil on p\u00f5hikool l\u00f5petatud negatiivsete hinnetega. Sel juhul suunatakse nad ettevalmistavasse \u00f5ppesse, ehk siis neil on v\u00f5imalik rakendada lisaaastat,” selgitas Kallas Vikerraadiole.<\/p>\n
Samas seisab m\u00e4\u00e4ruse seletuskirjas, et kuigi enamjaolt kestab ettevalmistav \u00f5pe aasta, siis kui \u00f5ppimiskohustusega, st alaealist, \u00f5pilast ei v\u00f5eta ka p\u00e4rast aastast ettevalmistavat \u00f5pet kutse- v\u00f5i keskhariduskooli, peab ta sama programmi veelkord l\u00e4bima.<\/p>\n
See t\u00e4hendab n\u00e4iteks, et puudulike hinnetega p\u00f5hihariduse omandanud 16-aastane noor, kes ei suuda esimese ettevalmistava aastaga l\u00fcnkasid t\u00e4ita, l\u00e4heb teisele ringile ning kui ta ka siis sama programmi l\u00e4bida ei suuda, v\u00f5ib ta ametlikult haridustee peatada.\u00a0<\/p>\n
Kallase s\u00f5nul tegelevad selliste \u00f5pilaste suunamisega kohalike omavalitsuste noorte heaolu spetsialistid ning projekti rahastab Euroopa Liit.<\/p>\n
Tartus on selliseid ametnikke koos osakonna juhiga t\u00f6\u00f6l kolm, Tallinnas koos osakonna kordinaatoriga kuus.<\/p>\n
Kuula Kristina Kallase intervjuud Vikerraadio saatele “Uudis+”<\/p>\n
Nii p\u00f5hikoolide kui ka kutsekoolide juhtide seas on reform palju segadust ja vastukaja tekitanud<\/a>.<\/p>\n Kutsekoolidele tuleb rohkem b\u00fcrokraatiat<\/p>\n Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) direktor Hendrik Agur \u00fctles ERR-ile, et praeguses olukorras tuleb kutsekoolidel lihtsalt hakkama saada.<\/p>\n Tema s\u00f5nul v\u00f5ib kriitilisemaks osutada kogu uue \u00f5ppeprogrammi organisatoorne pool.<\/p>\n “Eks see \u00f5ppekavade koostamine on \u00fcks r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6, t\u00e4ielik mammut\u00fclesanne,” lisas Agur<\/p>\n