{"id":92137,"date":"2026-01-24T02:35:12","date_gmt":"2026-01-24T02:35:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92137\/"},"modified":"2026-01-24T02:35:12","modified_gmt":"2026-01-24T02:35:12","slug":"jana-toom-alampalga-kaotamine-suurendab-vaesusriski-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/92137\/","title":{"rendered":"Jana Toom: alampalga kaotamine suurendab vaesusriski | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Tundub, et Parempoolsed on valinud alampalga r\u00fcnnakuobjektiks, teisiti on raske selgitada, miks erakonna aseesimehed Siim Kiisler<\/a> ja Kadri Kullman<\/a> n\u00e4dalase vahega v\u00e4itsid, et meil pole alampalka vaja.<\/p>\n

Kiisler on rohkem radikaalne, Kullman v\u00e4hem, kuid need on \u00fche ideoloogia piirid. Ma n\u00e4en siin kolme peamist argumenti.<\/p>\n

Esimene: alampalk kahjustab v\u00e4ikeseid ja keskmise suurusega ettev\u00f5tteid, mis vaevu ellu j\u00e4\u00e4vad. Alampalga kaotamine m\u00f5juks majandusele soodsalt, t\u00f6\u00f6kohti tekib rohkem, ettev\u00f5tted muutuvad edukamaks; riikides, kus alampalka ei ole, on majandus \u00fcldiselt parem. Teine: on halb, kui riik sekkub t\u00f6\u00f6suhetesse. Las inimesed lepivad palgast omavahel kokku, nii saame iseseisvaid aktiivseid kodanikke, mitte “t\u00f5rjutuid”. Kolmas: \u00fchtne alampalk Eestis ei arvesta piirkondlike ja valdkondlike erinevustega.<\/p>\n

Parempoolsete arvamustes on veel \u00fcks \u00fchine joon, nii Kiisler kui ka Kullman hoiavad konkreetsetest arvudest eemale. Praegu on alampalk 886 eurot kuus ehk 5,31 eurot tunnis. Meid kutsutakse \u00fcles seda kaotama, et ettev\u00f5tted saaksid kulusid k\u00e4rpida. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6taja, kes praegu saab alampalka (neid on meil umbes 20 000), hakkab saama veelgi v\u00e4hem. Kui palju t\u00e4pselt? 700 eurot kuus? 500? 300?<\/p>\n

Lugupeetud Parempoolsed, palun \u00e4rge h\u00e4benege, r\u00e4\u00e4kige k\u00f5igile, millist palka te 20 000 inimesele lubate. Kuidas nad teie arvates hakkama saavad? Mida s\u00f6\u00f6vad? Milliste vahenditega ostavad kaupu ja teenuseid, investeerides \u00e4ri “edusse”, mis eeldatavasti saab \u00f5udse sotsiaalse eksperimendi tulemuseks? Kui lubate Eestile majanduslikku paradiisi, tahaks kuulda \u00fcksikasju.<\/p>\n

Saksamaa kehtestas alampalga<\/p>\n

Parempoolsete arutlused n\u00e4itavad kahe asja mittem\u00f5istmist. Esiteks on alampalk majanduspoliitika vahend, mis t\u00e4idab kindlat \u00fclesannet. See ei aita \u00e4ri. See ei tasakaalusta piirkondlikke erinevusi. See ei t\u00f5mba majandust soost v\u00e4lja. Alampalk tagab, et iga Eesti t\u00f6\u00f6taja saab t\u00f6\u00f6 eest piisavalt raha, et mitte olla v\u00e4ga vaene. See on tase, millest allapoole ei tohi langeda. Kui see kaotada, tekib kogu riigis enamiku elanikkonna palga ahelreaktsiooniline langus.<\/p>\n

T\u00f5si, alampalk ei arvesta piirkondlikke ja valdkondlikke erinevusi. Ega see peakski. Sisuliselt v\u00f5iksid piirkonnad omada \u00f5igust kehtestada oma alampalk, mis on k\u00f5rgem riiklikust. Nagu USA-s, kus on kehtestatud f\u00f6deraalne alampalk, kuid 90 protsenti alampalka teenivatest ameeriklastest saavad rohkem, kuna kohalik alampalk on k\u00f5rgem. Praegu on Ameerikas riiklik alampalk 7,25 dollarit tunnis, New Yorgi osariigis juba 16 dollarit tunnis ja New York City’s 17 dollarit.<\/p>\n

Piirkondlikke erinevusi v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta kas nii v\u00f5i maksude kaudu. See kehtib ka valdkondlike erinevuste kohta. Nagu \u00fctleb Tallinnas asuva Tbilisi restorani kaasomanik: “K\u00f5ikides teistes riikides, kus maksud on sama k\u00f5rged v\u00f5i samad kui Eestis, on erinevaid makse. Toitlustussektoris on maksud madalamad. Muidugi on siis v\u00f5imalik raha teenida, maksta palka rohkem ja normaalselt ellu j\u00e4\u00e4da. Eestis seda pole.”<\/p>\n

Alampalk on oluline, kuid mitte ainus majanduspoliitika vahend. V\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete kaitsmine on \u00f5ige asi, kuid seda ei tohi teha t\u00f6\u00f6tajate arvelt. Selleks on olemas muud vahendid, nii maksud kui ka toetused. Saksamaal kompenseerib riik kriisi ajal ettev\u00f5tetele osa palgafondist, et \u00e4ri saaks ellu j\u00e4\u00e4da, tingimusel, et t\u00f6\u00f6andja kedagi ei koonda. Sakslastele ei tuleks isegi \u00f5udusunen\u00e4os p\u00e4he toetada ettev\u00f5tlust alampalga v\u00e4hendamise arvelt.<\/p>\n

Muide, edukas riik Saksamaa tegutses vastupidiselt Parempoolsete soovitusele: 2015. aastal kehtestas Angela Merkeli valitsus \u00fchtse riikliku alampalga. Varem ei kehtinud alampalk seal k\u00f5igis sektorites ning see m\u00e4\u00e4rati kindlaks ameti\u00fchingute ja ettev\u00f5tjate kokkuleppel. Praegu on Saksamaa f\u00f6deraalne alampalk 13,90 eurot tunnis.<\/p>\n

Teiseks vaatame l\u00e4hemalt argumenti, et alampalga kaotamine toob kaasa imelise majanduskasvu. Kullman: “Palgad peavad kasvama seet\u00f5ttu, et Eesti ettev\u00f5tted on edukad, mitte seet\u00f5ttu, et \u00fcks number nii ette kirjutab”. Peavadki. Mul on aga k\u00fcsimus: kuidas Eesti ettev\u00f5tted edukaks saavad, kui t\u00f6\u00f6tajad v\u00e4hem raha saavad?<\/p>\n

“V\u00e4ike restoran V\u00f5rumaal, pood Valgamaal v\u00f5i remondit\u00f6\u00f6koda Saaremaal ei hoia palku madalal mugavusest. Neid piiravad k\u00e4ive, marginaalid ja kohalik ostuj\u00f5ud,” arutleb Kullman. \u00d5ige, aga kust ostuj\u00f5ud tuleb? Kes on ostjad? Turistid? Marslased? Ei, need on samad t\u00f6\u00f6tajad. Parempoolsed, kuidas te kavatsete ostuj\u00f5udu t\u00f5sta, kui teie enda plaani j\u00e4rgi palgad langevad? Kus on loogika?<\/p>\n

Alampalga kaotamine ei ole lihtsalt amoraalne, sel puudub ka puhtalt majanduslik loogika. Meie majanduskasvu toetab sisen\u00f5udlus, sisen\u00f5udlust toetab aga muuhulgas ka alampalga n\u00f5ue. Kui alampalk kaotatakse, kukub sisen\u00f5udlus kokku. V\u00e4ike restoran V\u00f5rumaal, pood Valgamaal, remondit\u00f6\u00f6koda Saaremaal l\u00e4hevad paratamatult pankrotti. Jah, neid tuleb toetada ja selleks on olemas oma vahendid.<\/p>\n

“Kui on v\u00f5imalik v\u00f5tta laenu kaitsekulutusteks, miks siis mitte v\u00f5tta laenu haavatavate ettev\u00f5tete abistamiseks?”<\/p>\n

V\u00f5idakse k\u00fcsida: pakute riigile v\u00e4lja \u00e4ri kaitsmise, aga kust riik selleks raha v\u00f5tab? Mina ja erakonnakaaslased oleme korduvalt \u00f6elnud, et oravate tabu v\u00f5tta laenu ja investeerida majandusse ei l\u00f5pe heaga. Kui on v\u00f5imalik v\u00f5tta laenu kaitsekulutusteks, miks siis mitte v\u00f5tta laenu haavatavate ettev\u00f5tete abistamiseks? V\u00f5ib maksta toetusi, v\u00f5ib (ajutiselt) alandada makse ja t\u00e4ita riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki laenuga. Sisen\u00f5udlus ja majandus kasvavad, teenime siis, millega v\u00f5lad tagasi maksta.<\/p>\n

Ameti\u00fchingutel v\u00f5tmeroll<\/p>\n

Muuhulgas arvab Kiisler<\/a>, et “regulatsioonideta \u00fchiskonnas saavad inimesed ise enda palga kokku lepitud, ilma, et riik peaks igal aastal t\u00f6\u00f6tajatele ja ettev\u00f5tjatele ette kirjutama, milline on sobiv palgam\u00e4\u00e4r.” K\u00f5ik on nii, kuid on \u00fcks n\u00fcanss. Niimoodi toimub see ainult siis, kui \u00fchiskonnas on kollektiivlepingud ja tugevad ameti\u00fchingud, mis h\u00f5lmavad valdava enamuse t\u00f6\u00f6tajatest.<\/p>\n

Siin on veel \u00fcks Parempoolsete kummaline joon. Nad ei maini s\u00f5nagagi ameti\u00fchinguid ega kollektiivlepinguid. S\u00f5na “solidaarsus” ei eksisteeri nende s\u00f5navaras. Ainult indiviidid. Kuigi inimkonna ajalugu t\u00f5estab, et sellisel tasemel \u00f5iglust majandussuhetes saavutada ei saa. Indiviidide tasandil v\u00f5ivad \u00fcksikud t\u00f6\u00f6andjale palgataseme peale suruda. 99 protsenti t\u00f6\u00f6tajatest on vastupidi sunnitud t\u00f6\u00f6andja pakkumise vastu v\u00f5tma.<\/p>\n

Jah, Parempoolsed, just nii. Tere tulemast reaalsesse maailma. Kas te olete seal tihti k\u00e4inud? Olete ju “edukad inimesed”, “ei vaja riigilt armuande”, kes teile supermarketite kassapidajad on? Kuidas t\u00f6\u00f6tajad riigis, kus puudub alampalk, ellu j\u00e4\u00e4vad, teid ei huvita. Te ei kirjuta sellest \u00fcldse.<\/p>\n

\u00c4ri on teine asi. Kullman: “Seda arutelu peetakse ajal, mil hinnad on k\u00f5rged, maksukoormus kasvanud ja lisandumas on uued maksud ja aktsiisid. Ettev\u00f5tete kulubaas on surve all mitmest suunast korraga”. Aga millise surve all on t\u00f6\u00f6tajate kulubaas! Mida pakuvad siis Parempoolsed? Maksta madalaima palgaga t\u00f6\u00f6tajatele veel v\u00e4hem. Valitsuse eba\u00f5nnestunud majanduspoliitika eest, mille tulemusena meie v\u00e4ikeettev\u00f5tted on sattunud sinna, kus nad on, peavad k\u00f5ige vaesemad maksma. Geniaalne.<\/p>\n

Parempoolsed ei ole ilmselt kuulnudki, et Euroopa Liidus on alampalga direktiiv, m\u00f5nikord murravad nad lahtisest uksest sisse. Kullman: “Kui alampalka \u00fcldse millegagi siduda, siis mediaanpalgaga, mitte keskmisega”. Direktiiv pakubki seda v\u00f5imaliku n\u00e4itajana: alampalk tasemel v\u00e4hemalt 60 protsenti mediaanpalgast. Peamiselt r\u00e4\u00e4gib direktiiv ameti\u00fchingute tugevdamisest, aga selle kohta pole Parempoolsetel, nagu n\u00e4eme, midagi \u00f6elda.<\/p>\n

Kiisler on kirjutanud, et “Jana Toom tahab hoida inimest riigist s\u00f5ltuvana”.<\/a> Ei, Jana Toom tahab, et riik kaitseks inimesi vaesuse eest, et keegi ei hoiaks neid t\u00f6\u00f6andjast s\u00f5ltuvana. See on tegelikult \u00fcks riigi \u00fclesandeid. Keskerakond pooldab majanduspoliitikat, mille tulemusel on “t\u00f5rjutuid” v\u00e4hem. Nad on meile “vajalikud” ainult selles m\u00f5ttes, et me ei unusta neid \u2013 erinevalt Parempoolsetest \u2013 ja tahame neid aidata. Aidates seega kogu majandust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tundub, et Parempoolsed on valinud alampalga r\u00fcnnakuobjektiks, teisiti on raske selgitada, miks erakonna aseesimehed Siim Kiisler ja Kadri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92138,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[5669,22310,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13096,819,28,29,19,22027,1323,1059,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-92137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-alampalk","9":"tag-ametiuhingud","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-jana-toom","21":"tag-keskerakond","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-ostujoud","26":"tag-palk","27":"tag-parempoolsed","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115947747581466335","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}