Olete k\u00fcll p\u00e4ritolult p\u00e4rslanna, aga nagu \u00f6eldud, s\u00fcndinud Rootsis. Eestisse kolisite teismelisena. Kuna teie kodune keel lapsep\u00f5lves oli p\u00e4rsia keel, siis kust ja mis keeles te ammutate praegu infot Iraanis toimuva kohta?<\/p>\n
Praegu on v\u00e4ga raske sealt \u00fcldse infot saada. Internetti neil ei ole, k\u00f5ik kontaktid on kinni keeratud. Ma tarbin ikkagi Eesti uudiseid. N\u00fc\u00fcd tahaks Iraani kohta natuke rohkem teada, mis seal toimub. Raske on aru saada, kuidas on v\u00f5imalik, et pannakse internet kinni ning sajad tuhanded inimesed on meelt avaldamas ja neid lihtsalt tulistatakse maha. Seda on nii raske hoomata ja aru saada.<\/p>\n
Tahan tegelikult esimest korda rohkem lugeda selle kohta, mis n\u00fc\u00fcd toimub \u2013 kas neil \u00f5nnestub oma s\u00f5na maksma panna, et neid kuulataks. Olen ka USA uudiseid j\u00e4lginud, aga sealt ei ole v\u00e4ga midagi lugeda. On USA \u00e4hvardused ja siis on ikka vaikus. Riigi poolt on nad tunnistanud, et \u00fcle 3000 inimese on surma saanud, aga arvud, millest tavainimesed r\u00e4\u00e4givad, on ikkagi kordades suuremad.<\/p>\n
Ilmselt on see arv seal isegi paarik\u00fcmne tuhande ligi.<\/p>\n
Jah, tundub nii.<\/p>\n
Teil sinna sugulasi j\u00e4\u00e4nud ei ole? Te ei pea muretsema kellegi p\u00e4rast?<\/p>\n
Ei, l\u00e4hisugulasi ei ole mul seal \u00fcldse.<\/p>\n
Millisena te praegust olukorda seal kirjeldaksite, nii palju kui te \u00fcldse teate tavakodanike vaatest?<\/p>\n
Inimesed on esiteks \u00e4ra t\u00fcdinenud sellest v\u00f5imust ja majanduskaosest. P\u00f5hiline on see, et inimestel ei j\u00e4tku raha, ostmaks t\u00e4iesti tavalisi asju. Valuuta on osutunud nii n\u00f5rgaks. Teine on loomulikult islamire\u017eiim. N\u00fc\u00fcd tahetakse vabadust, tahetakse inim\u00f5igusi, aga seda ei anta neile. Mulle tundub, et on need kaks protsessi korraga.<\/p>\n
Korra suutsid nad maha suruda eelmise Mahsa Amini teema, kui olid “naised-vabadus”-protestid. Praegu oli lootus, et seda ei juhtu, aga uudised ja info puuduvad.<\/p>\n
Mis peaks Iraanis juhtuma, et see muutus tuleks ja endine l\u00e4\u00e4nelik elulaad v\u00f5iks naasta?<\/p>\n
V\u00f5im on vaja kukutada. Kas see \u00f5nnestub, seda ei oska praegu \u00f6elda.<\/p>\n
Kes saaks seda teha? Kas selleks on vaja Donald Trumpi v\u00f5i on v\u00f5imalik, et ka kohalikud saavutavad selle protestide tulemusel?<\/p>\n
Tundub, et kohalikud \u00fctlevad ka, et palun tulge meile appi, meil on abi vaja. K\u00f5ige suurem v\u00f5im, kes neid aidata saaks, on USA. Nad loodavad ikka selle abile.<\/p>\n
Miks Iraan \u00fcldse on finantskriisi j\u00f5udnud? Tegemist on ju tohutu suure riigiga, kellel on meeletud maavarade rikkused. Sel on maailmas suuruselt kolmas naftavaru ja suuruselt teine gaasivaru. \u00dcsna sarnane tegelikult sellega, mis on toimunud Venezuelas \u2013 tohutud naftavarud, aga inimesed on vaesed.<\/p>\n
Eestis on kindlasti suuremaid eksperte kui mina, kes oskavad seda palju paremini kommenteerida, aga paistab, et tegemist on lihtsalt halvasti majandatud riigiga. Seal on intelligentsed inimesed, seal on maavarad olemas, aga midagi on juhtimises t\u00e4iesti k\u00e4est \u00e4ra.<\/p>\n
Teeme v\u00e4ikese ajalooekskursiooni, et aru saada, kuidas on praegusesse punkti Iraanis j\u00f5utud. Teadup\u00e4rast peeti Iraani kuni 70-ndate l\u00f5puni k\u00f5ige l\u00e4\u00e4nelikumaks L\u00e4his-Ida riigiks. Naised k\u00e4isid miniseelikutega nagu mujal Euroopas ja USA-s, omandasid l\u00e4\u00e4nelikku kooliharidust ja said end \u00fchiskonnas teostada nagu mujal Euroopas ja USA-s. Islamirevolutsioon tegi sellele j\u00e4rsu l\u00f5pu ja see kestab siiamaani. Ometi h\u00e4\u00e4letasid inimesed ise selle re\u017eiimi poolt. Kuidas see nii juhtus?<\/p>\n
Seda ei oska ma ka kommenteerida. Olles ise eluaeg elanud demokraatlikes riikides, ei saa ma ka aru, kuidas selline asi saab juhtuda: kas p\u00e4riselt h\u00e4\u00e4letati selle poolt v\u00f5i ei teatud ette, mida see endaga kaasa toob. Minu arvates peaksid need asjad olema lahus. Usk on \u00fcks asi ja see, kuidas riiki juhitakse, on teine asi. Seda ei saa peale suruda.<\/p>\n
See on laiem teema L\u00e4his-Idas, k\u00fcsimus ei ole ainult Iraanis, kuigi Iraan hoiab \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma hirmu all oma tuumaprogrammiga. Meenutuseks, eelmisel aastal tegi Iisrael USA toel v\u00e4lkr\u00fcnnaku Iraani tuumarajatiste pihta. Selle j\u00e4rel teatas Donald Trump, et asi on kontrolli all. Ometi r\u00e4\u00e4gitakse endiselt sellest, kas Iraan peaks tegelema tuumaprogrammi edasiarendamisega v\u00f5i ei. Tegelikult see vist ikkagi ei ole kontrolli all?<\/p>\n
Kindlasti ei ole kontrolli all. Keegi ei tea t\u00e4pselt, aga paistab, et ei ole.<\/p>\n
Kuidas \u00fcldse saaks L\u00e4his-Idas konflikte lahendada? Draamateatris jookseb praegu dokumentaalne menut\u00fckk “\u00dckskord Liibanonis”, mis r\u00e4\u00e4gib terroristide k\u00e4tte langenud Eesti ratturite p\u00e4\u00e4steoperatsioonist 15 aastat tagasi. Seal tuleb v\u00e4ga v\u00e4rvikalt esile, mismoodi k\u00f5ik need piirkonnad on jagatud erinevate usuliste ja terroristlike r\u00fchmituste vahel, kellega tuleb l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Ei piisa lihtsalt diplomaatidest v\u00f5i riigijuhtidest. Kas L\u00e4his-Idas, mis on etniliselt ja usuliselt nii kirju, on \u00fcldse v\u00f5imalik rahu saavutada?<\/p>\n
Hea k\u00fcsimus. Ma arvan, et m\u00f5ni v\u00e4lispoliitika ekspert v\u00f5ib seda l\u00e4hemalt kommenteerida. Selgelt paistab aga, et seal, kus on tagatud inim\u00f5igused, vabadus m\u00f5elda ja teadust teha ning kus investeeritakse teadusesse, et inimesed uuritakse erinevaid asju, seal on v\u00f5imalik inimkonna ja riikide areng ning \u00f5itseng. See paistab mulle v\u00e4ga selgelt silma, kui v\u00f5rdleme l\u00e4\u00e4ne- ja idariike.<\/p>\n
Inimesed peaksid saama uurida asju, mida me veel ei tea, ilma et keegi sunniks midagi peale. Isegi praegu vaatame USA poole, kus j\u00e4rsku mingeid teemasid ei tohi enam uurida. See k\u00f5ik peab vabaks j\u00e4\u00e4ma. Nii kaua, kui on tagatud vabadused ja inim\u00f5igused ning ei hoita kinni vanast, on areng v\u00f5imalik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163246h5504t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kuidas teie vanemad on meenutanud, milline Iraani eluolu oli? Nad on ju m\u00f5lemad k\u00f5rgharidusega inimesed \u2013 \u00fches\u00f5naga nemad said ennast seal varem teostada.<\/p>\n
M\u00f5lemad lahkusid enne revolutsiooni, enne kui islamiv\u00f5imud tulid ja riigi \u00fcle v\u00f5tsid. Nad elasid v\u00e4ga vaba elu. Mu ema lapsep\u00f5lvepildid, ta oli 16, kui Iraanist \u00e4ra tuli, ei erine \u00fcldse L\u00e4\u00e4ne-Euroopa inimeste teismeeapiltidest. Sellised vabadused olid tagatud, elu oli hea ja sai vabalt liikuda. Ema tuli otse Rootsi. Isa liikus natuke teist teed: k\u00f5igepealt Portugali, siis \u0160veitsi ja alles siis j\u00f5udis Rootsi. Just see vabadus olla ja m\u00f5elda on kindlasti v\u00e4ga suur erinevus sellega, mis tuli p\u00e4rast ja mis seal siiamaani valitseb.<\/p>\n
Mis p\u00f5hjustel nad Iraanist lahkusid ja veel enne islamirevolutsiooni? Mis selleni viis?<\/p>\n
P\u00f5hjuseid on erinevaid: \u00f5ppimisv\u00f5imalused, soov maailma n\u00e4ha ja Iraanist v\u00e4lja liikuda. Seal ei olnud selliseid piiranguid. Kui oled noor ja vaba, siis saabki liikuda. Kuidagi on kogu suguv\u00f5sa sealt \u00e4ra tulnud. Ema poolt oli t\u00e4itsa nii, et \u00f5ed-vennad tulid esimesena, siis tulid vanemad ja siis t\u00e4did. Kuidagi \u00fckshaaval hakati tulema ja avastama, kuhu minna. N\u00fc\u00fcd on nad \u00fcle maailma laiali, sugulasi on USA-s, Brasiilias ja Hispaanias igal pool.<\/p>\n
Erinevatel andmetel on p\u00e4rast islamirevolutsiooni Iraanist lahkunud kuni kaks miljonit elanikku. See on p\u00e4ris suur r\u00e4nne.<\/p>\n
On, on.<\/p>\n
Te ei ole siiani kunagi Iraanis k\u00e4inud?<\/p>\n
Ei ole k\u00e4inud.<\/p>\n
Millistel tingimustel te tahaksite v\u00f5i oleksite n\u00f5us sinna minema? On teil \u00fcldse selline igatsus v\u00f5i unistus olemas?<\/p>\n
Ma olen filmidest n\u00e4inud ja s\u00f5pradelt kuulnud. On v\u00e4ga palju asju, mis mulle meeldivad. Pildid Iraanist, Isfahanist ja sellistest kohtadest on lihtsalt imelised. Ka Eesti inimesed, kes on Iraanis k\u00e4inud, r\u00e4\u00e4givad, et seal on nii ilus ja kultuuri on palju, mida n\u00e4ha. Kindlasti ma tahaksin sinna minna, aga ootangi, et nende, kes praegu on oma elu vabaduse nimel ohverdanud, pingutus ei oleks t\u00fchja l\u00e4inud. Loodan v\u00e4ga-v\u00e4ga, et tuleb aeg, kus see riik saab olla j\u00e4lle vaba ja inimesed saaksid vabalt sinna liikuda ja k\u00fclastada.<\/p>\n
Siis julgeks lastega koos minna?<\/p>\n
Jaa, siis tahaks minna.<\/p>\n
Kui juba filmidele ja kultuurile jutt l\u00e4ks, siis kuidas on v\u00f5imalik, et Iraanis saab praegu vabalt v\u00f5i ma ei tea, kui vabalt v\u00e4ndata filme, mis kindlasti ei ole praegusele re\u017eiimile meelep\u00e4rased? Paar aastat tagasi jooksis P\u00d6FF-il ja vist on hetkel ka ERR-i voogedastusplatvormil Jupiter vaadatav “Minu lemmikkook” \u2013 v\u00e4ga s\u00fcdamlik ja tundlik film. On teil teada, mismoodi neid filme tehakse? Kui p\u00f5randaalune see peab olema ja ka muu kunst, mis ei ole valitsevale re\u017eiimile meelep\u00e4rane?<\/p>\n
Olen aru saanud, et see toimub ikka v\u00e4ga palju koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lisriikidega, p\u00e4ris puhtalt Iraanis seda ei ole v\u00f5imalik teha. See, mida filmitakse, k\u00e4ib kindlasti v\u00e4ga ettevaatlikult ja p\u00f5randa all.<\/p>\n
Te s\u00fcndisite Rootsis. See pidi olema ilmselt kasvamiseks unistuste keskkond, aga kas teid kasvatati pigem rootslannaks v\u00f5i p\u00e4rslannaks, arvestades, et kodune keel oli teil ikkagi p\u00e4rsia keel?<\/p>\n
Kodune keel oli alati p\u00e4rsia keel, aga olen aru saanud, et mu vanemad on inimesed, kelle jaoks on integratsioon v\u00e4ga oluline. Kui kolid Rootsi, siis kohaned Rootsi eluga. Kui sa oled tulnud sinna Rootsi keskkonda, siis \u00f5pid keele \u00e4ra. Nad \u00f5ppisid ise v\u00e4ga kiiresti ja sulandusid v\u00e4ga ilusti Rootsi keskkonda. Ega me ei tundnud, et oleksime v\u00e4ga teistsugused peale v\u00e4limuse, koduse keele ja toidu.<\/p>\n
Kui me Eestisse tulime, isegi kui ei olnud teada, kui kauaks j\u00e4\u00e4me, panid nad meid kohe eestikeelsesse kooli. Mina olin 12, vend 14. Neile ei tulnud m\u00f5ttessegi panna meid ingliskeelsesse v\u00f5i diplomaatide kooli. Mulle v\u00e4ga meeldib see p\u00f5him\u00f5te, et on oluline tutvuda selle riigi kultuuriga, kus sa elad, nii palju kui v\u00f5imalik ja sellega kohaneda.<\/p>\n
Te tulite heaolu\u00fchiskonnast, ilusast v\u00e4rvilisest Rootsist, k\u00f5ikide v\u00f5imaluste maalt ja maandusite siia halli, tohutult vaesesse 90ndate alguse Eestisse. Oli see suur \u0161okk?<\/p>\n
Ma arvan, et see oli h\u00e4sti l\u00fchikest aega t\u00f5esti v\u00e4ga suur \u0161okk. Teismelisele eriti ebameeldiv kogemus: vanemad otsustasid ja n\u00fc\u00fcd ela sellega.<\/p>\n
M\u00e4ssasite ka selle vastu, s\u00f5brad j\u00e4id ju maha?<\/p>\n
Alguses \u00fctlesin, et mina ei tule kaasa. Kui me juba tulime, siis eks tujutsesin nagu teismeline ikka, aga see l\u00e4ks v\u00e4ga kiiresti \u00fcle. Ma ei oskagi \u00f6elda, kas kohanemine oli lihtsalt nii kiire ja hea, aga sain p\u00e4ris ruttu aru, et materiaalsed asjad ei ole p\u00f5hilised. Vahet pole, et Rootsi on heaoluriik.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla t\u00f5esti k\u00f5ige suurem ebameeldivus oli koolis\u00f6\u00f6klas: pisikesed taldrikud ja v\u00e4ga v\u00e4he sai s\u00fc\u00fca. Sellega harjud ka: tuled koju ja s\u00f6\u00f6d siis k\u00f5hu t\u00e4is. K\u00f5ik muu, see, et poes ei ole k\u00f5ike, millega oled harjunud, sellega kohaned nii kiiresti \u00e4ra. S\u00f5prused, suhted ja inimesed, kellega tutvusime, ning see, kui soojalt meid vastu v\u00f5eti, hakkas domineerima ja asendas k\u00f5ike muud.<\/p>\n
Rootsis olid k\u00fcll v\u00e4ga head s\u00f5brad, kellest oli kahju lahku kolida, siis ei olnud ju ka v\u00f5imalik helistada ega t\u0161\u00e4ttida nii lihtsalt nagu t\u00e4na. Kuidagi v\u00e4ga kiiresti l\u00e4ks kohanemine \u00fcle ja j\u00e4rsku tundsin, et Eesti on kodu.<\/p>\n
Kui kiiresti te eesti keele suhu saite?<\/p>\n
Tundub, et olin piisavalt noor. Kolme kuuga hakkasin aru saama ja kuue kuu p\u00e4rast r\u00e4\u00e4kima. Ei olnud valikut, sest kogu \u00f5pe oli eestikeelne. Vedas, et sain Tallinna Inglise Kolled\u017eisse. Kaas\u00f5pilased oskasid juba seitsmendas klassis v\u00e4ga h\u00e4sti inglise keelt. Mul oli v\u00e4ga hea pinginaaber, kes t\u00f5lkis esimesed kuud v\u00e4ga hoolsalt, olen Mariale v\u00e4ga t\u00e4nulik. K\u00f5ik need s\u00f5brad tekkisid kohe. Lapse aju on lihtsalt selline, et keel tuleb ja hakkadki r\u00e4\u00e4kima. Eks vanemad r\u00e4\u00e4givad siiamaani kehvemini, aga ka nemad \u00f5ppisid \u00e4ra.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163243h168ct24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale v\u00e4ikesed toiduportsud s\u00f6\u00f6klas, siis milline oli esmamulje Eestist? Kuidas \u00fchiskond ja eestlased teile toona tundusid?<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem m\u00e4letan koolikeskkonda ja trolliga sinna kooli s\u00f5itmist. Sel ajal oli v\u00e4ga v\u00e4he tumeda peaga inimesi. Inimesed vaatasid bussis, et kes need on ja mis nad siin teevad, aga keegi midagi ei \u00f6elnud. Koolis olid \u00f5petajad v\u00e4ga s\u00f5bralikud. M\u00f5ni ei osanud \u00fchtegi s\u00f5na inglise keelt, aga suhtlesid kenasti eesti keeles. Inimesed hoidsid v\u00f5ib-olla rohkem omaette. Rootsis on esmamulje soojem ja jutukam, Eestis on esimene samm natuke kinnisem. Kui saad aga inimesega jutule ja s\u00f5braks, on ta hoopis teistsuguse soojusega \u2013 s\u00fcgavam. See on teistpidi tore.<\/p>\n
Kui erinevad on eestlased ja rootslased iraanlastest? Kas teile on omasem pigem eestlaslik suhtlusstiil v\u00f5i rootslaste l\u00e4henemine?<\/p>\n
Lapsed ja noored kohanevad kiiresti. Rootsis sobis mulle v\u00e4ga h\u00e4sti Rootsi oma, kui tulime Eestisse, siis sobis v\u00e4ga h\u00e4sti Eesti olek. Huvitav on see, mida k\u00f5ige kontrastemana tundsin, et kuigi Rootsi ja Eesti on nii l\u00e4hestikku, siis koolis\u00fcsteemi hariduse olulisuse osas n\u00e4en rohkem sarnasusi Eesti ja Iraani vahel.<\/p>\n
Ka Iraani lapsevanemad peavad haridust v\u00e4ga oluliseks. M\u00f5tleme, et tulime Rootsist mingist suvalisest v\u00e4iksest linnast Tallinnasse. Isa k\u00fcsis, kuhu kooli me peaksime lapsed panema. Keegi \u00fctles, et Inglise Kolled\u017eisse ehk 7. keskkooli, mis oli \u00fcks parimaid koole. Sinna me sihtisime ja vedas, et me ei pidanud keeleoskamatuse t\u00f5ttu \u00fchtegi sisseastumiseksamit tegema.<\/p>\n
Kindlasti oli tunda, et haridustase oli hoopis teine, kas aasta v\u00f5i pool j\u00e4i vahele. See sobis meile. Pidi rohkem pingutama, aga arenesime ka kiiremini ja kaugemale kui v\u00e4ikeses Rootsi koolis.<\/p>\n
Oli teil plaani p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi v\u00f5i \u00fclikooli l\u00f5ppu Rootsi tagasi kolida ja sinna j\u00e4\u00e4dagi?<\/p>\n
Ma arvan, et ma v\u00e4ga kaugele ette ei m\u00f5elnud, aga p\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu oli selge siht Tartu. S\u00f5brad l\u00e4ksid sinna. Olin lugenud just geenitehnoloogiast ja oli selge, et see on see, mida ma tahan \u00f5ppida. V\u00f5ib-olla vaatasin korraks Rootsi poole, aga selleks ajaks oli see \u00fchiskond juba nii v\u00f5\u00f5ras, et kohe sinna \u00fclikooli tormata ei tulnud p\u00e4he. Alles bakalaureuse l\u00f5pupoole tekkis lihtsalt \u00fcks suhe Rootsis. Siis l\u00e4ksin vahetus\u00fcli\u00f5pilasena Rootsi, j\u00e4in sinna ja tegin doktorantuuri samuti Uppsala \u00dclikoolis.<\/p>\n
Siiski suutsite oma rootslasest abikaasa meelitada Eestisse \u00e4ra. Kuidas see \u00fcldse v\u00f5imalik oli?<\/p>\n
Ta \u00fctles, et ei ole kunagi n\u00f5us kolima v\u00e4iksemasse linna kui Stockholm. N\u00fc\u00fcd elab ta Tartus. K\u00f5igepealt tulime aastaks Tallinnasse ja siis juba Tartusse. Vaatame, mis ees ootab, aga \u00e4ra iial \u00fctle iial. See tuli v\u00e4ga loomulikult. Ta oli uudishimulik, et miks mulle Eesti nii palju meeldib ja mis seal nii erilist on.<\/p>\n
Kui meil esimene t\u00fctar s\u00fcndis, v\u00f5ttis ta Rootsis isapuhkuse ja tulime aastaks Tallinnasse. Andres Metspalu kuulis siis, et ma olen Eestis, ja kutsus Tartusse t\u00f6\u00f6le. Algul \u00fctlesin et mu mees ei ole iial n\u00f5us. Kui ma aga r\u00e4\u00e4kisin, siis ta \u00fctles: olgu, l\u00e4hme vaatame.<\/p>\n
On Eesti \u00fchiskond teie suhtes olnud tolerantne ja s\u00f5bralik? Kas need esimesed uudishimulikud pilgud, mida te trollis tundsite, on j\u00e4\u00e4nud viisakaks v\u00f5i on see ajaga muutunud?<\/p>\n
Ma arvan, et see on muutunud. 90-ndate alguses oli ikkagi v\u00e4ga suur uudishimu v\u00e4lismaalaste suhtes \u2013 inimesed ei teadnud, kuidas reageerida, aga uudishimu oli v\u00e4ga suur. Muutus tuli k\u00fcmne aasta eest, kui olid p\u00f5genikelained ja \u00fchiskonnas levis retoorika, et Eesti kvoot on null. Peale seda oleme paar korda kogenud viha rongis v\u00f5i t\u00e4naval, aga v\u00e4ga v\u00e4he. V\u00f5ib-olla minu suunas oluliselt v\u00e4hem, mu mees on seda v\u00f5ib-olla rohkem kogenud.<\/p>\n
Mulle tundub, et seda on v\u00e4ga v\u00e4he, see on pinnapealne ja esimene reaktsioon. Ka v\u00e4ikelinna inimesed, kes kardavad v\u00f5i arvavad, et vihkavad v\u00e4lismaalasi, neid lugusid on nii palju, kuidas see k\u00f5ik muutub ja kaob \u00e4ra, kui teed suu lahti ja r\u00e4\u00e4gid eesti keeles. Tuleb muidugi hoida seda, et kes siia tuleb, austab Eesti kultuuri ja rahvast, hoiame niimoodi ennast ja teisi ning ei teeks kellelegi liiga. Niikaua, kui suudame niimoodi koos toimetada, ei pea me v\u00e4ga muretsema.<\/p>\n
Kellena teie lapsed end identifitseerivad?<\/p>\n
See s\u00f5ltub p\u00e4evast. On hetki, kus nad \u00fctlevad, et on eestlased. Siis on hetki, kus nad \u00fctlevad, et on hoopis rootslased, sest nad on aru saanud, et neil on Rootsi pass ja paljud sugulased Rootsis. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas neil tuju on<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163267h61d7t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Nende aastak\u00fcmnete jooksul, mil te geneetika valdkonnas olete t\u00f6\u00f6tanud, on see tohutult arenenud. Ilmselt on see \u00fcks kiiremini arenevaid teadusharusid \u00fcldse. Kuna te olete oma haridustee erinevatel etappidel uurinud ka v\u00e4hki, siis millest on tingitud see, et v\u00e4hki haigestumus on \u00fcha sagenenud? Kui veel 20. sajandil peeti seda pigem vanainimeste haiguseks, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5tab see \u00fcha nooremaid ja on kuidagi \u00fcha kurjem. Millest see tuleneb?<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus. Suures osas tulevad v\u00e4hijuhud ikkagi juurde sellest, et inimesed elavad kauem ja siis on v\u00e4hil aega areneda. See, et ta j\u00f5uab ka nooremate sekka, aga kindlasti on tingitud pigem elustiilist. Siin on v\u00e4ga olulisel kohal f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus ja toitumine.<\/p>\n
\u00dclekaalulisus, mis on igal pool maailmas t\u00f5usutrendil, on \u00fcks suuremaid tervishoiuprobleeme. See ei suurenda ainult v\u00e4hiriski, vaid ka s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riski. See suurendab v\u00e4ga paljude haiguste riski ja on seotud ka vaimse tervisega. P\u00f5hiline on ikka see istuv elustiil, me liigume v\u00e4he ja ei toitu piisavalt tervislikult.<\/p>\n
Kui suur on siin geneetika osakaal?<\/p>\n
See s\u00f5ltub v\u00e4ga v\u00e4hit\u00fc\u00fcbist. N\u00e4iteks v\u00e4hivormide puhul, mis arenevad lastel, on geneetikal loomulikult oluline roll, kas on tekkinud mingisugune mutatsioon, mis seda v\u00e4hki p\u00f5hjustab. Teine variant on see, et leukeemiate puhul kahtlustatakse ka viiruseid. Need on \u00fched kavalad organismid. Ise nad ei ole eluj\u00f5ulised, aga kasutavad inimese rakke selleks, et paljuneda. Need viirused v\u00f5ivad siseneda inimese DNA-sse ja tekitada seal probleeme. Siis hakkavad rakud kasvama kontrollimatult ja tekib v\u00e4hk. See on ka \u00fcks eraldi uurimissuund.<\/p>\n
Kas on teada ka, millised viirused need on? Need ei ole ju ometi k\u00f5ik viirused?<\/p>\n
Ei, need on v\u00e4ga erinevad viirused. Neid uuritakse ja \u00fcritatakse leida just t\u00e4nu tehnoloogia arengule, mis v\u00f5imaldab meil DNA-d anal\u00fc\u00fcsida nii p\u00f5hjalikult ja oluliselt odavamalt kui k\u00fcmme aastat tagasi.<\/p>\n
Esimese inimgenoomi j\u00e4rjestuse m\u00e4\u00e4ramine maksis \u00fcle kolme miljardi dollari, aga p\u00e4rast seda maksis \u00fche genoomi sekveneerimine 100 000, siis juba 10 000 ja t\u00e4na on see sadades eurodes. Sellep\u00e4rast ongi see tervishoius k\u00e4ttesaadavam. On v\u00f5imalik sekveneerida nii tervete inimeste DNA-d kui ka v\u00e4hikudet ja uurida, mis geneetilised muutused on v\u00e4hirakkudes toimunud. See aitab meil paremini aru saada, kust need v\u00e4hid tulevad ja millised ravimid toimivad erinevate kasvajate suhtes.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida eelsoodumusest, siis osal inimestel on ka lihtsalt k\u00f5rge v\u00e4hi eelsoodumus: nii-\u00f6elda perekondlik v\u00e4hk, olgu need rinnav\u00e4hid v\u00f5i teised vormid. Siin on vaja inimeste teadlikkust t\u00f5sta, sest \u00fcks inimene 150-st v\u00f5i \u00fcks inimene 200-st kannab geenivarianti, mis annab v\u00e4ga suure riski rinnav\u00e4hiks. Lisaks on ka teised perekondlikud v\u00e4hivormid. Kui suguv\u00f5sas on olnud mitu v\u00e4hijuhtumit noores eas, siis peaksid perearstid nendega tegelema.<\/p>\n
See teadmine on oluline. Vahel saame geenivaramusse kirja: “Mul on nii, emal oli nii ja t\u00e4dil oli nii \u2013 kus on minu v\u00e4hi riskinfo?” Meie vastus on alati, et tegelikult on teil vaja perearstilt saatekirja meditsiinigeneetiku juurde, kes on tegelenud nende perekondlike v\u00e4hivormidega juba aastaid. On v\u00e4ga oluline, et nad j\u00f5uaksid \u00f5igel ajal meditsiinis\u00fcsteemis \u00f5ige arsti juurde, kes saaks seda uurida.<\/p>\n
Juhul kui peres on mitu inimest v\u00f5i mitu p\u00f5lvkonda juhuslikult teie juures geenidoonorid, kas nad saavad siis teie juurest ka seda infot?<\/p>\n
Geenivaramu on eesk\u00e4tt teadusasutus. Ka rahvusvahelisel tasandil on v\u00e4ga haruldane, et me oleme \u00fcldse geenidoonoritele erinevate leidude kohta tagasisidet andnud. Meie teeme seda p\u00f5hiliselt teadusuuringutena. N\u00e4iteks oleme koost\u00f6\u00f6s onkoloogidega kutsunud uuringutele t\u00f5esti ka rinnav\u00e4hi mutatsiooniga inimesi. Need on teadusuuringud, mis peaksidki meie silmi avama: kui paljudel on rinnav\u00e4hi p\u00e4rilik geneetiline eelsoodumus ja kui paljud neist on saanud saatekirja meditsiinigeneetiku juurde.<\/p>\n
Kui onkoloogid neid geenidoonoreid intervjueerisid ja sugupuud joonistasid, tuli v\u00e4lja, et suguv\u00f5sas oli t\u00f5esti ema v\u00f5i t\u00e4di, kes sai juba 40-aastaselt rinnav\u00e4hi. Kui nii noores eas on suguv\u00f5sas juba v\u00e4hijuhtumeid olnud, siis on selge, et perearst peab tegema saatekirja meditsiinigeneetiku juurde. Selles uuringus osales ligi 20 inimest, kuid nendest vaid \u00fcks oli saanud saatekirja.<\/p>\n
Me n\u00e4eme, et siin tohutu suur auk. Osaliselt on p\u00f5hjuseks kindlasti teadmised, osaliselt aga see, et inimene saab info, aga ta ei l\u00e4he arsti juurde. Siiski on seal m\u00f5ni t\u00f5rge, v\u00f5ib-olla ta ei soovi teada. Me peame selle hirmu ja maha v\u00f5tma. Teadmine ja ennetus on ikkagi parem kui mitteteadmine, sest kuigi t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4hi tekkeks on v\u00e4ga k\u00f5rge, on seda v\u00f5imalik ennetada.<\/p>\n
Kas teie ise ei saada mingit teavitust nendele inimestele, kellel see k\u00f5rgenenud risk v\u00e4lja joonistub?<\/p>\n
See on mitmeti keeruline. \u00dchelt poolt on haruldasemate geenivariantide leidmiseks vaja kogu DNA j\u00e4rjestust. See on endiselt kallis, umbes 500 eurot geeniproovi kohta. Meie oleme k\u00f5ikidele geenidoonoritele teinud v\u00e4iksema anal\u00fc\u00fcsi, mis maksab 50 eurot ja mida eelarve v\u00f5imaldas. See m\u00e4\u00e4rab 700 000 geenivarianti, aga just neid haruldasi suure m\u00f5juga geenivariante ei ole selles andmestikus nii t\u00e4pselt v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n
Seega esiteks ei ole meil seda infot k\u00f5igi geenidoonorite kohta. Teiseks oleme neile, kellel oleme riski erinevate uuringute raames leidnud, saatnud kutse osaleda uuringus, kus antakse infot, aga see on ikkagi nende otsus. Vastamise m\u00e4\u00e4r on umbes 50 protsenti. Siin on selgelt n\u00e4ha, et osa ei soovi \u00fcldse midagi teada ja osa v\u00f5ib-olla ei hooma, mida see uuring t\u00e4hendab.<\/p>\n
Me ei saa saata ka kellelegi koju kirja, et oleme teil leidnud rinnav\u00e4hi mutatsiooni ja teil on suur risk. See k\u00f5ik peab k\u00e4ima koos n\u00f5ustamisega ja selgitamisega. Kui meie teadlased on neid tulemusi rahvusvahelistel konverentsidel ette kandnud, siis k\u00f5ik imestavad, et info jagamine ei ole liigset \u00e4revust tekitanud. Inimesed on v\u00e4ga rahulikud ja m\u00f5istavad h\u00e4sti, et see risk on nende sees olemas, kuid n\u00fc\u00fcd on nad sellest teadlikud ja saavad midagi ette v\u00f5tta. See on see, kuhu me tahame k\u00f5igiga j\u00f5uda, et m\u00f5tleksime k\u00f5ik koos niimoodi<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163285h6ea0t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Emakakaelav\u00e4hi vastu on vaktsiin juba olemas. Kas tulevikus v\u00f5ib teiste v\u00e4hiliikide vastu ka tekkida vaktsiine v\u00f5i ennetavat ravi. Kas me suudame end kunagi \u00fcldse v\u00e4hikindlaks teha?<\/p>\n
See on hea k\u00fcsimus. Kindlasti s\u00f5ltub see v\u00e4hit\u00fc\u00fcbist. Emakakaelav\u00e4hi puhul on haigus tingitud viirusest, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tavad vaktsiinid v\u00e4ga h\u00e4sti. Teiste v\u00e4hivormide puhul, kus me ei tea tekkep\u00f5hjust v\u00f5i kus on geneetilised p\u00f5hjused, on olemas v\u00e4ga head ennetusmeetmed ja teadus areneb kiiresti.<\/p>\n
N\u00e4iteks uuritakse, kas v\u00e4ga k\u00f5rge riskiga inimesed peaksid lisaks kirurgilisele sekkumisele alustama varem v\u00e4ga v\u00e4ikses doosis kemoteraapiaga. Sellised uuringud tulevad ja siis saame ka paremini teada, kuidas erinevaid v\u00e4hivorme ennetada.<\/p>\n
Nii et teoreetiliselt v\u00f5iks leukeemia vastu, mis tekib viirustest, tekkida ka vaktsiin, kui need viirused suudetakse \u00e4ra kaardistada?<\/p>\n
Leukeemial on mitu erinevat vormi ja erinevaid tekkep\u00f5hjusi. Senikaua, kui on teada, millistest viirustest mingi osa neist tekib, oleks t\u00f5esti v\u00f5imalik ka seal erinevaid vaktsiine arendada.<\/p>\n
On midagi sellist kuskil t\u00f6\u00f6s ka?<\/p>\n
Ei tea. Ma pole ammu leukeemiat uurinud, kuigi see oli mu doktorit\u00f6\u00f6 teema.<\/p>\n
Ka vaimse tervise probleemide, depressiooni, \u00e4revuse, autismi, aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire, levimuses on toimunud plahvatus. Kui palju sellest v\u00f5ib olla geneetiline? Kehvemal j\u00e4rjel riikides kipub vaimse tervise probleeme olema v\u00e4hem. Vanasti \u00f6eldi, et “heast elust lolliks l\u00e4inud”. Kui suur siin ikkagi geneetika osakaal on?<\/p>\n
See on erinevatel h\u00e4iretel v\u00e4ga erinev. N\u00e4iteks skisofreenial on suurem geneetiline komponent, depressioonil v\u00e4iksem ja mitmekesisem. Selle p\u00e4rast on seda raske hinnata. Iga h\u00e4ire puhul on m\u00e4ngus v\u00e4ga paljud geenid ja igal \u00fcksikul geenil on v\u00e4ga v\u00e4ike m\u00f5ju. Kui liidame need efektid kokku, tekib normaaljaotus.<\/p>\n
Need, kes on \u00e4\u00e4rmuses, v\u00f5ivad olla pisut suurema riskiga haigestuda. See aga ei t\u00e4henda, et k\u00f5igil neil haigus tekiks. Tuleb uurida k\u00f5ike koos, mitte ainult geneetikat, n\u00e4iteks ka elus kogetud traumasid v\u00f5i m\u00f5ni on nii vastupidav \u2013 tal on k\u00f5rge risk ja raske elu, aga ta on ikka hea vaimse tervise juures. Mis on need harjumused.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholoogia instituudis uuritakse neid aspekte palju. N\u00e4iteks kuidas inimene suudab oma m\u00f5tteid suunata, kui juhtub midagi rasket. Kas m\u00f5tled olukorra raskemaks v\u00f5i kergemaks?<\/p>\n
See on loomuomane.<\/p>\n
Seda saab ka harjutada, geneetika on nii mitmekesine. N\u00e4iteks rasvumise geneetika on k\u00f5ige rohkem seotud impulsikontrolliga: kas suudad koogile “ei” \u00f6elda. Sama on ilmselt m\u00f5tetega. Kui saad kurjaks, siis hingad sisse-v\u00e4lja ja m\u00f5tled positiivselt.<\/p>\n
Kas impulsikontroll, kui tugev v\u00f5i n\u00f5rk see on, on ka geneetiline?<\/p>\n
Jah, sellel on geneetiline komponent, kuid see on samuti kompleksne tunnus. Inimese l\u00f5plik impulsikontroll tekib mitmete erinevate m\u00f5jurite toimel.<\/p>\n
Kui inimene on s\u00f5ltlane, kas siis tema j\u00e4rglastel on suurem t\u00f5en\u00e4osus, et mingi s\u00f5ltuvus tekib \u2013 olgu need koogid, hasartm\u00e4ngud v\u00f5i alkohol?<\/p>\n
Jah, sellel on geneetiline eelsoodumus olemas. Seda k\u00f5ike teades peame \u00fchiskonnana rohkem m\u00f5tlema, kuidas luua lastele toetavat keskkonda, et nad ei harjuks koolis\u00f6\u00f6kla toidu mittemeeldimisel puhvetist magusat saiakest ostma. Kuidas aidata neid, kel on impulsikontroll n\u00f5rgem? Kas laste s\u00fcnnip\u00e4evalauad peaksid olema t\u00e4is maiustusi? Kuidas saaksime keskkonna k\u00f5igi jaoks toetavamaks teha?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163258h22aft24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Peaaegu iga soomlane on l\u00fchin\u00e4gelik prillikandja, neil on sinised silmad ja tuhkblondid \u00f5hukesed juuksed. Need on soomlaste geneetilised erip\u00e4rad, mis on v\u00e4lja kujunenud sellega, et sajandite jooksul nende veri ei ole v\u00e4ga segunenud. Eestlaste tervis on aga vast just selle tulemusel tugevam ja v\u00e4limus mitmekesisem, et meie verd on palju segatud. Krantsi tervis on t\u00f5uloomast tugevam nagu ikka. Kui pikk v\u00f5ib ajaloos selline periood olla, mil rahvuse verd ei segata, enne kui see geneetikasse tugevalt oma negatiivset j\u00e4lge hakkab j\u00e4tma nii-\u00f6elda t\u00fc\u00fcpvigadega?<\/p>\n
Selle taga on keeruline matemaatika, aga Soome probleem on p\u00f5hiliselt see, et nad l\u00e4bisid mingis faasis nii-\u00f6elda pudelikaela, kus v\u00e4ga paljud surid \u00e4ra ja populatsioon j\u00e4i liiga v\u00e4ikeseks. Kui on piisavalt suur populatsioon, siis ei pea verd segama v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n
L\u00e4his-Ida riikides on teine probleem \u2013 sugulusabielud. Kui n\u00e4iteks n\u00f5bud v\u00f5i pisut kaugemad n\u00f5bud saavad \u00fchise lapse, ongi nii, et suguv\u00f5sas v\u00f5ib olla m\u00f5ni haruldane geenivariant, mida nad m\u00f5lemad kannavad, ja see kandub lastele edasi. Kui laps saab kaks katkist geeni, siis tekibki haigus. Sellep\u00e4rast on segunemine kindlasti hea. See annab geneetilist varieeruvust juurde ja teeb meid tugevamaks.<\/p>\n
Habsburgide d\u00fcnastiale sai see igal juhul saatuslikuks \u2013 sugulusabielud. Ometi pole islandlastel, keda on ka v\u00e4ga v\u00e4he, t\u00e4heldatud samasuguseid v\u00e4ga tugevaid ja raskeid geneetilisi haigusi v\u00f5i erip\u00e4rasid nagu soomlastel.<\/p>\n
Seal on vastus “jah ja ei”. \u00dchest k\u00fcljest nad mingil m\u00e4\u00e4ral segunevad, kuid teisalt on neil ka eelskriining paaridele enne rasestumist. Nad kontrollivad, kas on ohtu, et m\u00f5lemad kannaksid \u00fchte geenivarianti, ja kas on seet\u00f5ttu vaja teha pigem kunstlikku viljastamist. V\u00e4hemalt need minu s\u00f5brad ja kaasdoktorandid, kes on sellest teadlikud, r\u00e4\u00e4kisid, et muidugi nad teevad seda.<\/p>\n
Huvitav on see, et Saudi Araabia on tohutu suur riik, aga seal on ka h\u00e4sti palju selliseid spetsiifilisi geenirikkeid. Seal k\u00f5rval v\u00e4ike Bahrein. Seal j\u00e4lle \u00f6eldakse, et neid on k\u00f5ige v\u00e4hem. Millest sellised erinevused naabritel?<\/p>\n
Need ongi harjumused v\u00f5i kultuurilised erip\u00e4rad. Rikkad tahavad vara hoida suguv\u00f5sas ja seet\u00f5ttu toetavad nad sugulusabielusid. Teises kohas v\u00f5ib-olla on inimesed teadlikumad sellest, et see ei ole hea m\u00f5te ja segunevad rohkem.<\/p>\n
Kui geenivaramu 25 aastat tagasi alustas ja inimesi geenidoonoriteks kutsus, maaliti meile helesinine unistus personaalmeditsiinist. Meid ravitakse vastavalt sellele, mida meie geenid \u00fctlevad. Praegu oleme olukorras, kus tervisekassa t\u00fc\u00fcrib pankroti poole, sest meie ravikindlustuss\u00fcsteem on j\u00e4tkusuutmatu. Kas see t\u00e4hendab, et on aeg sellele personaalmeditsiini unistusele kriips peale t\u00f5mmata?<\/p>\n
Ei, kindlasti mitte. Esiteks on geenivaramu roll teadus. Me uurime, millised geenid on seotud haigustega ja ravimite toimega. Me leiame seoseid ja midagi t\u00e4iesti uut, mida pole v\u00f5ib-olla teistes populatsioonides kirjeldatud.<\/p>\n
Teine pool on k\u00fcsimus, kuidas see v\u00f5iks tervishoidu j\u00f5uda. See tee on pikk ja k\u00e4\u00e4nuline, innovatsioon tervishoius on aeglane ja v\u00e4ga rangelt reguleeritud. Takistuseks on raha: kui tervisekassa k\u00e4ivitab uue teenuse, peab see olema k\u00e4ttesaadav k\u00f5igile. See maksab. Praegu on eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k aga ennetuseks ja reformideks on vaja raha. Siin on vaja kedagi julget ja visiooniga, kes otsustab, et investeerime n\u00fc\u00fcd rohkem, sest see aitab meil tulevikus kokku hoida.<\/p>\n
K\u00f5ik kulut\u00f5hususanal\u00fc\u00fcsid on n\u00e4idanud, et see tasub \u00e4ra. N\u00e4iteks tahetakse pakkuda uut geneetilist rinnav\u00e4hi anal\u00fc\u00fcsi sellest aastast k\u00f5igile naistele alates 40. eluaastast. K\u00f5rge riskiga naised k\u00e4iksid siis mammograafias juba nooremas eas, madala riskiga naised alustaksid 50-aastaselt nagu praegu. See on alguses lisakulu, aga riik hoiab sellega raha kokku. Igale anal\u00fc\u00fcsile on vaja teha kulut\u00f5hususe anal\u00fc\u00fcs, et me hoiame X aasta p\u00e4rast raha kokku.<\/p>\n
Probleem on kindlasti selles, et pole andmeid. Geenianal\u00fc\u00fcsi tehakse \u00fcks kord, aga iga kulut\u00f5hususeanal\u00fc\u00fcsi tehakse kitsalt. N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsitakse eraldi antidepressantide m\u00e4\u00e4ramist, kuidas maksaens\u00fc\u00fcmide geneetika m\u00f5jutab seda, kui kiiresti inimene ravimit lagundab. Kui ravim eemaldatakse organismist liiga kiiresti, siis see ei toimi, v\u00f5i vastupidi tekib risk k\u00f5rvaltoimeteks. Iga selline anal\u00fc\u00fcs tehakse jupikaupa.<\/p>\n
Eesti l\u00e4henemine v\u00f5iks aga olla see, et teeme selle suure geenianal\u00fc\u00fcsi \u00fche korra ja kasutame seda infot eluaeg: siis, kui noorukile kirjutatakse antidepressant, keskeas vaadatakse v\u00e4hiriski ja vanas eas m\u00e4\u00e4ratakse metoprolooli ehk s\u00fcdamerohtu. See info on kasulik kogu elu ja v\u00e4ljakutse ongi teha kulut\u00f5hususanal\u00fc\u00fcs, mis v\u00f5taks arvesse kogu elukaart.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163279he94at24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Ligi kaks aastat tagasi k\u00e4isid k\u00f5ik nagu rahvussportlased geenivaramu portaalist vaatamas, kui palju neil mingisugust verd on ja kui h\u00e4sti nad kofeiini lagundavad. Kas sedasorti infot on veel tulemas v\u00f5i on selline lausaline info jagamine l\u00f5ppenud?<\/p>\n
Me proovime siiamaani lappida seda eelarvemiinust, mis meil sellest ettev\u00f5tmisest tekkisid, ja otsime vahendeid, kuidas saaksime sinna infot juurde lisada: v\u00f5imalikult kiiresti, automaatselt ja t\u00f5husalt.<\/p>\n
Meil on kogu aeg m\u00f5ttes, et tahaks geenidoonoritele rohkem infot jagada. Teiselt poolt suhtleme pidevalt ka sotsiaalministeeriumiga, et kas ja millal oleks v\u00f5imalik raha juurde saada, et ka teised saaksid geenivaramuga liituda. Praegu k\u00e4ivad aga hoopis eelarvek\u00e4rped, mist\u00f5ttu on sellele k\u00fcsimusele raske vastata. Tahtej\u00f5udu meil on ja targad inimesed on endiselt siin t\u00f6\u00f6l. Vaatame, millal see v\u00f5imalikuks saab.<\/p>\n
Natukene \u00fchel teisel teemal ka veel. Teadlaste ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel m\u00e4\u00e4ral just reaalteadlaste hulgas on v\u00e4ga palju usklikke inimesi: nii kristlasi kui ka teiste usundite esindajaid. Te ise olete ka tunnistanud, et olete usklik. Usk, mida teie kannate, on bah\u00e1’\u00ed usk, Iraanist v\u00f5rsunud usund. Kuidas uskumine, mis p\u00f5hineb usul, ja teadus, mis p\u00f5hineb teaduslikel faktidel ja t\u00f5enditel, omavahel kokku klapivad? Kas siin on mingisugust vastuolu ja kuidas te selle enda jaoks lahendanud olete?<\/p>\n
Ma arvan, et see s\u00f5ltub sellest, kuidas inimene usku defineerib v\u00f5i m\u00f5testab. Bah\u00e1’\u00ed usk sai alguse 1863. aastal P\u00e4rsias ja on algusest peale toetanud teadust. See ei ole teadusega vastuolus, vaid asetab selle v\u00e4ga olulisele kohale. \u00dchiskond saab areneda ainult l\u00e4bi teaduse. K\u00f5ik, mida me praegu ei oska seletada, tuleb teaduse abil v\u00e4lja selgitada.<\/p>\n
Samas aitab usk mul m\u00f5testada elu ja inimolemust. Inimeses on midagi enamat kui see, mida me suudame f\u00fc\u00fcsiliselt m\u00f5testada. See annab elule m\u00f5tet: me oleme siin, et aidata edasi viia igavesti arenevat tsivilisatsiooni ja teha t\u00e4hendusrikkaid asju. Oluline pole see, kui palju on raha, vaid et sa arened, aitad teistel areneda ja l\u00e4hened k\u00f5igele s\u00fcdamega ja heaga. Teadlase elu ei ole ka lihtne. See, kuidas igap\u00e4evaselt m\u00f5elda, kuidas ennast arendada ja teha midagi head inimkonna jaoks, k\u00e4ivad minu jaoks v\u00e4ga tihedalt koos.<\/p>\n
Olete te seda ka teiste usklike teadlastega arutanud \u2013 kuidas nemad enda jaoks seda selgitavad?<\/p>\n
Eestis on neid v\u00f5ib-olla v\u00e4he, aga teistes riikides on. Need on head vestlused. K\u00f5ik suhtuvadki sellesse nii, et religioonil on oma koht, kuid teadusele ei saa vastu minna. Kui religioon v\u00e4idab midagi, mis on teadusega vastuolus, on tegemist ebausuga. Seda ei saa niimoodi minu arvates k\u00e4sitleda.<\/p>\n
Just ebausust tahtsingi saate l\u00f5petuseks k\u00fcsida. Eestlased ei ole k\u00fcll usklikud, aga nad on \u00fcsna ebausklikud. N\u00e4iteks ei tohi k\u00e4ekotti maha panna, kui seal on rahakott sees, muidu jookseb raha v\u00e4lja v\u00f5i palja k\u00e4ega lauda p\u00fchkida, muidu tuleb vaesus majja. Kuidas teil v\u00f5i teadlastel \u00fcldse ebausuga lood on?<\/p>\n
Teadlaste seas kohtan seda v\u00e4hem, s\u00f5prade ringis ja mujal kuulen seda rohkem. Teadlased on ratsionaalsemad: ei no kuule, raha ei jookse sealt kotist l\u00e4bi.<\/p>\n
Nii et panete s\u00fcdamerahuga oma k\u00e4ekoti p\u00f5randale?<\/p>\n
Ei pane ikka maha. Kuigi praegu panin… K\u00e4ekotti v\u00f5ib-olla ei pane, seljakoti panen, see on selline pragmaatiline valik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3163282hcb60t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”: Eesti Geenivaramu juhataja Lili Milani ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viis m\u00f5tet Lili Milanilt: Vabadus on arengu eeldus. Riikide ja inimkonna edasiviiv areng on v\u00f5imalik vaid \u00fchiskondades, kus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":92166,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,44975,37,33,35,44971,34,36,31,32,44974,44969,21,44978,39444,41004,28,29,17705,95,44973,19,44976,38729,25,44970,10613,2424,44977,23,24,22,20,44972,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-92165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dna-analuus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elustiilihaigused","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-geeniriskid","20":"tag-geenitehnoloogia","21":"tag-headlines","22":"tag-integratsioon-eestis","23":"tag-iraani-protestid","24":"tag-islamireziim","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-lili-milani","28":"tag-maailm","29":"tag-meditsiinigeneetika","30":"tag-news","31":"tag-parilik-vahirisk","32":"tag-personaalmeditsiin","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-populatsioonigeneetika","35":"tag-reedene-intervjuu","36":"tag-tartu-ulikool","37":"tag-teadus-ja-religioon","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-vahiennetus","43":"tag-viimased-uudised","44":"tag-world","45":"tag-world-news","46":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/92166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}