Riigikogulase kuluh\u00fcvitiste liberaliseerimine t\u00e4hendab riigipoolse hinnangu andmise l\u00f5petamist nende kasutamisele, kirjutab Madis Aben.<\/p>\n
Elame infoajastul. Maailm muutub iga p\u00e4evaga keerulisemaks ja selles segaduses adekvaatseid ja endale kasulikke otsuseid teha \u2013 olgu see siis asjade, s\u00fcndmuste v\u00f5i inimeste kohta \u2013 on \u00fcha keerulisem. Infot on palju ja h\u00e4ma veel rohkem.<\/p>\n
Vaadates all-linnast \u00fcles m\u00e4e otsa on teinekord raske aru saada, mis on mis v\u00f5i kes on kes. Valimiste eel on k\u00f5ik ausad ja siledad poisid ja t\u00fcdrukud, aga kui koht sinises saalis kindlustatud, siis langeb m\u00f5ne peale ikka apluse vari.<\/p>\n
Eesti riigi ees seisab palju suuri k\u00fcsimusi ja \u00fcks neist, esmapilgul k\u00fcll ehk mitte k\u00f5ige olulisem, kuid mis kord aastas ikka luukerena kapist v\u00e4lja komberdab ja \u00e4mbreid kolistab, on riigikogulase kuluh\u00fcvitised.<\/p>\n
Aastaid on kuluh\u00fcvitistega maadeldud, kuid alati j\u00f5uetult t\u00f5detud, et head lahendust polegi. Nii peame ikka ja j\u00e4lle kuulma piinlikke seiku ja leidlikke vabandusi, et miks… ja kuidas\u2026 Ei kasvata see rahva usaldust valitsejate suhtes ja midagi peaks ette v\u00f5tma.<\/p>\n
Radikaalse lahendusena pakkusid kaks poliitilist uustulnukat k\u00fcmme aastat tagasi v\u00e4lja idee<\/a> kuluh\u00fcvitised \u00fcldse \u00e4ra kaotada. Kokkuhoid t\u00e4nap\u00e4eval oleks kaks miljonit eurot aastas. Tollased peavooluerakonnad ideed ei toetanud (k\u00fcll toetas aga paljunuheldud Mihhail Stalnuhhin. Kas lootis ta Odysseuse kombel<\/a> end masti k\u00fclge siduda, et sireenide ahvatlustest eemal p\u00fcsida? Miks mitte, see on tuntud enesekontrolli strateegia<\/a>.).<\/p>\n Nii radikaalseks pole siiski vaja minna. Keerakem see purematu p\u00e4hkel hoopis \u00fchiskonna kasuks ja liberaliseerigem kuluh\u00fcvitiste kasutamine. Otsest kokkuhoidu s\u00fcnnib politseis\u2013prokuratuuris\u2013kohtus, kus saab edaspidi keskenduda olulisemale. Kaudset kasu s\u00fcnnib aga kuhjaga.<\/p>\n Riigikogulase kuluh\u00fcvitiste liberaliseerimine t\u00e4hendab riigipoolse hinnangu andmise l\u00f5petamist nende kasutamisele. Kulutusi tehes tuleb juhinduda endiselt p\u00f5him\u00f5ttest, et kulud olgu seotud riigikogu liikme t\u00f6\u00f6ga, kuid kasutus on vaba. T\u0161ekid koos l\u00fchikese selgitusega tuleb ikka esitada kantseleile avalikustamiseks.<\/p>\n Nii juhib rahvasaadikuid vaid isiklik moraalne kompass, mitte hirm kapo ees. Kasu muudatusest s\u00fcnnib nii, et valijad saavad ajakirjanduse vahendusel ausa pildi sellest, mida keegi Toompeal t\u00f6\u00f6ga seotud kuluks peab. Rahvasaadik on ju saanud rahvalt voli maksuraha laiali jagada ja nii nagu tema otsustab, ongi \u00f5ige. Mis kasu t\u00f5useb praegusest olukorrast, kus rahvaasemike mainet m\u00e4\u00e4rib m\u00f5nesajaeurone segadus, mida menetleb uurijate, s\u00fc\u00fcdistajate ja \u00f5igusem\u00f5istjate armee?<\/p>\n